Uudised

Unistada tuleb suurelt, sest miks mitte ei võiks Eestist saada globaalsele plastireostusele lahenduse pakkuja, viitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ettevõtte keskkonnapäeval esimestele katsetustele töödelda põlevkivi ja plasti koos õliks.

Plastireostus on globaalselt aina kasvav probleem, kuid TTÜ teadurid on juba teinud esimesi laborikatseid, kuidas põlevkivi ja polümeere pürolüüsides õli toota.

"Sellest võiks saada suurepärane lahendus maailma reostavale plastiprobleemile. Aeg näitab, kas me selleni ka jõuame. Lahendused saavad tulla ainult koostöös teadlastega ning riik saab mõelda, kuidas selliseid innovatiivseid algatusi toetada," märkis Sutter keskkonnapäeva avades tulevikkuvaatavalt.

Eesti Energia juht ütles, et Eesti lähiregioonis ei suuda ükski riik luua iseseisvalt kõikehõlmavat ringmajandust, sest tänapäevane tehnoloogiline jäätmete taaskasutus eeldab mahukaid investeeringuid ja riikide koostööd tarnekindluseks.

"Vanarehvid, lubjakivi, jäätmepuit on kindlasti valdkonnad, kus Eesti Energia võimekus keskkonnaprobleeme lahendada ei piirdu sugugi ainult Eestiga," lausus Sutter ja tõi näiteks, et Eesti aastase vanarehvide koguse suudaks Eesti Energia kütteõliks töödelda kolme nädalaga, tekitamata lisamõju keskkonnale.

Vanarehve tekib Eestis aastaga ca 12 000 tonni. Eesti Energia tehniline võimekus on õlitehastes kasutada aastas ära üle 200 000 tonni vanarehvide haket.

"Meil on võimekus lahendada ära mitte ainult Eesti, vaid kogu regiooni keskkonnaprobleem. Aga selleks on meil vaja investeeringute tegemiseks - vanarehvide puhul purustusvõimekuse loomiseks - kindlust, et meil on piisavalt toorainet. Sellist kogust vanarehve, mida me suudaks töödelda, Eestis lihtsalt ei ole," rääkis Sutter.

Eesti Energia juht ütles, et isegi Soome või Rootsi on spetsiifiliste ringmajanduse investeeringute jaoks väikesed. "Korralik tänapäevane tehnoloogiline jäätmete taaskasutus eeldab suuri investeeringuid. Nii kaua, kui piiriülene koostöö pole kokku lepitud, ei julge ettevõtjad investeerida. Ka tehnoloogia ei arene edasi, sest mahud on riigiti üksinda võttes liiga väikesed."

Siseriiklikult omab Eesti Energia head potentsiaali suurteks taristuprojektideks vajaliku killustiku pakkumiseks. Estonia kaevanduses tekib aastas sõltuvalt kaevemahust ca neli miljonit tonni lubjakivi, kuid müügiks jõudis mullu sellest kümnendik.

"Oleme valmis pakkuma ehitussektorile senisest palju rohkem toorainet ning suudame seda teha konkurentsivõimelise hinnaga. Palju uusi karjääre saaks jätta avamata, sest sobilik materjal ootab vaid kasutamist," kinnitas Sutter. Eesti Energia on juba tõestanud, et suudab majanduslikult otstarbekalt vedada lubjakivi Ida-Virumaalt ka teise Eesti otsa – Pärnumaale.

Potentsiaali on ka põlevkivituha – mis omaduste poolest on madalasordiline tsement - senisest suuremal taaskasutamisel ehitussektoris. TTÜ ja TÜ uuringute tulemusena on keskkonnaministeerium lubanud põlevkivituhalt eemaldada ka põhjendamatu ohtliku jäätme märke.

Hando Sutter tänas TTÜ Põlevkivi Kompetentsikeskust ja keskkonnaministeeriumit koostöö eest, mis on aidanud ringmajandust edasi viia. „Alati on lihtne püüda kõike maksustada, kuid keskkonnaministeerium on otsinud sisulisi lahendusi, mis on tehnoloogia ja innovatsiooniga seotud.“

Narvas Vabal Laval toimuva Eesti Energia keskkonnapäeva debatid on sel korral kantud teemast "Kust saab alguse toimiv ringmajandus?". Ringmajanduse teemadel diskuteerivad ametnikud, teadlased, ettevõtjad ja keskkonnaeksperdid. Konverentsil osaleb kokku üle 150 inimese.

NB! Eesti Energia keskkonnapäeva on võimalik otseülekande vahendusel jälgida. Kava leiad siit.