Uudised

Eesti Energia 2019. aasta II kvartali konsolideeritud müügitulu oli 210,3 miljonit eurot (+13,2% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) küündis 63,0 miljoni euroni (+18,9% võrreldes 2018.a II kvartaliga). Kontserni puhaskasum oli 2019. aasta II kvartalis 9,4 miljonit eurot (-35,9% võrreldes möödunud aasta II kvartaliga).

Kontserni finantstulemus

Eesti Energia ärisegmentide müügitulud 2019. aasta II kvartalis valdavalt kasvasid. Peamisteks müügitulude kasvuallikateks olid elektri ja õli segment tänu kõrgematele elektri- ja õlihindadele. Nagu selle aasta I kvartalis, nägi võrguteenuse segment ka selles kvartalis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes langust tulenevalt võrguteenuse tariifide langetamisest käesoleva aasta alguses. Võrreldes aastatagusega kontserni EBITDA 2019. aasta II kvartalis kasvas. Puhaskasum langes aasta baasil Auvere elektrijaama vastuvõtmise tõttu, mis toimus eelmise aasta teises pooles. Sellest tulenevalt on amortisatsiooni kulud kõrgemad ning Auverega seotud kulusid enam ei kapitaliseerita. II kvartali puhaskasumit mõjutas positiivselt tulumaksu kulu korrigeerimine.

Elektri segment

Eesti Energia kontserni elektrienergia müügitulud kasvasid aastavõrdluses 23,1% võrra 110 mln euroni. Kontserni keskmine elektri müügihind oli 2019. aasta II kvartalis 55,1 €/MWh (+11,9 €/MWh ehk 27,5%). Elektri müügikogus vähenes aastavõrdluses 14,8% võrra 1,8 TWh tasemele tulenevalt hulgimüügi koguse langusest. Elektri jaemüügi kogus oli samal tasemel nagu eelmise aasta II kvartalis. Elektrienergia tootmismaht vähenes 42,9% võrra 1,2 TWh tasemele tulenevalt kõrgematest CO2 emissioonikuludest, mis mõjutavad otseselt meie põlevkivielektri tootmist. Samuti avaldasid mõju Auvere elektrijaama garantiiperioodil läbiviidavad seadistustööd. Elektritoodang taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest oli tasemel 365 GWh, moodustades II kvartalis toodetud elektrienergiast 33%. Samad näitajad 2019. aasta I poolaasta kohta on vastavalt 916 GWh ja 27%. Kasvu põhjusteks on Nelja Energia omandamine 2018. aasta novembris, mis suurendas meie installeeritud tuuleenergia tootmisvõimsust varasemalt 111 MW tasemeni 398 MW, aga ka põlevkivist toodetava elektrienergia väiksemad kogused.

II kvartali elektrienergia EBITDA oli kokku 32,0 mln eurot (+81,8% aasta baasil). Nagu I kvartalis, nii ka lõppenud kvartalis avaldas võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga EBITDA-le positiivset mõju kõrgem elektrienergia turuhind. Negatiivset mõju avaldasid kõrgem CO2 emissioonikulu ja püsikulude kasv tulenevalt Nelja Energia omandamisest tütarettevõtte Enefit Green poolt. Samas suutsime eelmise aasta II kvartaliga võrreldes põlevkivist elektrienergia tootmisega seotud püsikulusid alandada 5,3 miljoni euro võrra ja seda tänu tegevustele tulenevalt väiksematest tootmiskogustest.

Võrguteenuse segment

Eesti Energia võrguteenuse müügitulud olid 50,5 mln eurot (-7,1% aastavõrdluses). Müügitulude languse peamine põhjus on keskmise võrguteenuse tariifi vähendamine 8,4% võrra alates jaanuarist 2019. Võrguteenuse müügimaht oli peaaegu samal tasemel nagu aasta eest ehk 1,5 TWh tasemel (-0,4% aastavõrdluses). Keskmine võrguteenuse müügihind vähenes 32,9 €/MWh tasemele (-6,7%) tulenevalt võrguteenuse tariifi vähendamisest jaanuaris 2019. Võrguteenuse EBITDA oli kokku 23 mln eurot (-12,3%), tingituna peamiselt madalamast keskmisest müügihinnast tulenevalt tariifi vähendamisest.

Vedelkütuste segment

Kontserni vedelkütuste müügitulud ulatusid 31,8 mln euroni, kasv aastavõrdluses 18,3%. Nagu ka selle aasta I kvartalis, nii ka II kvartalis toetasid vedelkütuste segmendi tulemust nii kõrgemad hinnad kui suuremad kogused, samas osaliselt piirasid kasvu möödunud perioodidel madalama hinnataseme juures sõlmitud tuletisinstrumendid. Eesti Energia keskmine vedelkütuste müügihind oli teises kvartalis 357 €/t (+5,5%). Vedelkütuste müügikogus oli 113 tuhat tonni, mis on aastavõrdluses +12% rohkem. Vedelkütuste EBITDA suurenes 43,6% võrra 10,0 mln euro tasemeni. Nagu ka kõrgemate müügitulude puhul, toetasid EBITDA kasvu kõrgemad turuhinnad ning suuremad müügikogused.

Muud tooted ja teenused

EBITDA kontserni muudest toodetest ja teenustest oli 2019. aasta teises kvartalis kahjum 2,1 mln eurot. Eelmise aasta samal perioodil oli EBITDA kasum 2,2 mln eurot, mis sisaldas ka 7,7 mln euro ulatuses Auvere elektrijaama ehitusega seotud leppetrahvide tulusid.

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid teises kvartalis 45 mln eurot (-2,3 mln eurot, -4,9% aastavõrdluses). Langus on tingitud peamiselt Auvere elektrijaamaga seotud investeeringute vähenemisest kuna elektrijaam on vastu võetud. Samal ajal, sisenes Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia tütarettevõte Enefit Green päikeseparkide ostuga Poola taastuvenergiaturule. Antud investeering oli II kvartalis kogumahus 7,3 miljonit eurot, kui omandati esimene osa 20 päikesepargist, mille koguvõimsus on 19.2MW. Kogu projekti omandamise hind on 17,3 miljonit eurot.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Eesti Energia likviidsuspositsioon on jätkuvalt tugev. Kontserni raha ja raha ekvivalendid olid juuni lõpu seisuga 93,0 miljonit eurot. Lisaks on Eesti Energial võimalik kasutusse võtta 300 miljoni euro mahus likviidsuslaenulepinguid OP Corporate Bankilt ja SEB’lt. Kontserni netovõlg oli II kvartali lõpu seisuga 1022 miljonit eurot.

Eesti Energia netovõla ja EBITDA suhtarv oli juuni lõpus tasemel 3,4x, olles kooskõlas ettevõtte finantspoliitikas ettenähtud eesmärgiga 3.5x. Eesti Energia krediidireitingud on BBB (väljavaade negatiive) Standard & Poor’silt ja Baa3 (väljavaade stabiilne) Moody’selt.

Eesti Energia ainuaktsionär on kinnitanud 2019.aastaks dividendi summas 57,0 miljonit eurot, millest esimese osa summas 28,5 miljonit eurot maksime ära äsja lõppenud II kvartalis.

Väljavaade

Prognoosi kohaselt peaks kontserni 2019.aasta müügitulu võrreldes 2018.aastaga kasvama (s.t vähemalt 5% kasv). EBITDAle prognoosime samale tasemele jäämist, kuid investeeringutele prognoosime 2018.aastaga võrreldes kasvu (s.t vähemalt 5% kasv).

Eesti Energia avaldab 2019. aasta III kvartali aruande 31. oktoobril 2019.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri riskimaanduspositsioonid (sh nii finantstehingud kui fikseeritud hinnaga sõlmitud jaekliendilepingud) olid märtsi lõpu seisuga 2019.aasta III-IV kvartaliks 2,5 TWh (keskmise hinnaga 43,1 EUR/MWh) ja 2020.aastaks 0,5 TWh (keskmise hinnaga 38,7 EUR/MWh). Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2019.aasta III-IV kvartaliks 247 tuhat tonni (keskmise hinnaga 273 EUR/tonn) ja 2020. aastaks 281 tuhat tonni (keskmise hinnaga 303 EUR/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2019.aastaks oli juuni lõpu seisuga 9,4 miljonit tonni, keskmise hinnaga 11,6 EUR/tonn. 2020. aastaks on positsioon 0,8 miljonit tonni, mis koosneb peamiselt tasuta saadavatest emissioonikvootidest.

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel.