Uudised

Eesti Energia esimese rahvusvahelise ideekonkursi Enefit Idea Hub – The Pitch kolm parimat olid Ott Antsmaa, Sander Vahtras ja Karl Kull. Võitjad jagasid 30 000 euro suurust auhinnafondi.

Žürii poolt parimaks tunnistatud Ott Antsmaa võiduidee eesmärk on anda võrguettevõtte Elektrilevi klientidele võimalus kasutada erinevate energiateenuste pakkujate teenuseid läbi ühe liitumisplatvormi. “Idee on luua klientidele erinevate energiateenuste pakkujatega suhtlemiseks n-ö üks aken. Elektrilevi kodulehel asuva platvormi abil oleks võimalik võrguga mugavalt ja kiiresti liituda ning kontakteeruda teenuste pakkujatega nagu näiteks päikesepaneelide müüjad, elektriautode laadijate paigaldajad või elektrimüüjad. Neilt saab klient võtta hinnapakkumisi või küsida näiteks nõu,” rääkis Ott Antsmaa.

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul oli see parim idee sajast ja pani oma lihtsuses žüriiliikmeid küsima, miks meil seda juba praegu ei ole. “Idee tugevus seisneb selles, et see on teostatav, vähendab meie käsitööd ja teeb protsessid kuluefektiivsemaks. Idee kõige suurem väärtus seisneb aga kliendi mugavuse tõstmises ja kliendirahulolu kasvatamises,” rääkis Sutter. “Põhimõtteliselt saame juba homsest selle idee elluviimist ette valmistama hakata.”

Sutteri sõnul näeb ta ideekonkursi väärtusena eelkõige seda, et inimesed julgesid energiasektori arengu üle kaasa mõelda. „Saime kinnitust, et maailm on häid ideid täis ning pole oluline, kas idee autor on meie oma töötaja, tudeng, insener või iduettevõtja. Mul on hea meel, et esimesel korral tuli konkursile 100 ideed nii Eestist, Poolast, Lätist, Soomest kui ka Leedust.”

“Ka teise ja kolmanda koha ideed olid tähelepanuväärsed. Idee nimega Multi charge võimaldab rohkematel inimestel sama võimsuse peal autosid laadida. See on praktiline lähenemine ja ilmselt juba lähitulevikus väga aktuaalne teema. Kolmanda koha idee, mille nimi on Roheline arvesti, suunab inimesi tarbima rohkem elektrit siis, kui kasutada saab taastuvenergiat. Selle abil saavad kliendid lihtsal viisil keskkonnateadlikke tarbimisvalikuid teha,” ütles Sutter.

Ideekonkursile oodati ideid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi ülikoolidelt, iduettevõtetelt ja oma töötajatelt. Kaks kuud kestnud konkursile laekus kokku 100 ideed, millest poolfinaali pääses 30 ning finaali 10 ideed.

Konkursile oodati ideid kahest valdkonnast – kliendile vajalikud energiateenused ja kaasaegset tehnoloogiat kasutav elektrivõrk.

Konkursi finaali žüriis olid Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals, Eesti Energia äri- ja infotehnoloogia teenistuse juht Agnes Roos, AS Ridango tegevjuht Erki Lipre ja ettevõtte EstBAN tegevjuht Anu Oks.

Üheksa ülejäänud finalisti ideede lühitutvustused:

Roheline arvesti, idee autor Karl Kull Rohelise arvesti süsteem nihutab tarbija elektritarimise perioodidele, kui võrgus on kõige rohkem taastuvenergia tootmist. See annab kliendile võimaluse teha keskkonnateadlikke tarbimisotsuseid. Elektrisüsteemil paraneb muutuvatest energiaallikatest toodetud energia ja tarbimise samaaegsustegur.

Enefit Crowd, idee autor Ervin Eivin Enefif Crowd pakub inimestele võimalust investeerida Enefit Green’i projektidesse. Tarbijad saavad teha investeeringuid projektidesse isegi siis, kui neil puudub selleks kogu vajaminev raha ning muutuda tavatarbijatest väiketootjateks. Enefit Crowdi tulemusel saab inimene vähendada nii enda elektriarveid kui ka ökoloogilist jalajälge.

Smart Charge ja Enefit EV, ideede autor Madis Väin

Smart Charge’i idee seisneb selles, et kasutada elektriposte nutikate autolaadijatena. Tegemist ei pea olema kiirlaadijaga, vaid tavalise aeglase laadimisega saab paari tunniga autosse piisavalt elektrit, et linnas lühemad sõidud ära teha. Sama lahendust võiks kasutada ka elektrirataste, -rulade, -tõukerataste või muude elektriseadmete laadimiseks.

Enefit EV – klientidele täisteenuse põhine elektriautode pakkumine, lisaväärtus „rohelise energia“ kaubamärk ettevõtetel – subscription-based ärimudel. Klient saab valida, millist elektriautot soovib, millist laadimispaketti ning millist aastast või kuist läbisõitu. Kulu lisandub elektriarvele ja sisaldab kõiki kulusid. Inimene saab autot kasutada ja ei pea millegi muu pärast muretsema.

Voltage VPP ja Elektripraamid, ideede autor André Altjõe

Voltage VPP – tegemist oleks uut tüüpi VPP (virtual power plant) lahendusega, kus seadmeid ei lülitata välja vaid alandatakse pinget. Koormus elektrisüsteemis võrdub pinge korda voolutugevus. Pinge alandamisel langeb süsteemis ka koormus. Standard lubab pingekõikumist +/- 10%. Pinget alandatakse alajaamas kasutades selleks juhitavaid trafosid.

Elektripraamid – ideeks ehitada Kuivastu ja Virtsu sadamatesse ülikondensaatoritest koosnev salvesti, mille abil praamide akud kiiresti täis laadida ning viia seeläbi praamid üle elektrile. Ülikondersaatoritest koosnevat salvestit laetakse praamide mereloleku ajal ning praamide sadamas viibimise hetkedel laetakse selle abil praamide akud kiiresti täis.

Multi Charge ja Airport Power, ideede autor Sander Vahtras

Multi Charge ideeks on paigaldada kortermajade juurde nutikas elektriautode laadija (3-5 laadijat), kuhu on võimalik ühendada 30 elektriautot. Süsteem jagab intelligentselt laadimisvõimsust parasjagu ühendatud autode vahel. Kui ühendatud on üks kuni kolm autot, laetakse kõiki täisvõimsusel. Mida rohkem autosid on ühendatud, seda väiksem on iga auto laadimisvool.

Airport Power – ideeks on asendada Tallinna lennujaama diiselbussid elektribussidega, mis on võimelised opereerima vehicle-to-grid (V2G) režiimis ehk andma akust elektrit võrku tagasi. Elektribussid on kallimad kui diiselbussid, kuid elektribussid saaksid osaleda elektri- või võimsuseturul ning teenida sealt lisaraha. Tallinna lennujaam on busside V2G režiimis kasutamiseks ideaalne koht, sest päevas on pikk periood, kui toimub väga vähe lende. See periood kattub ajaga, kui elektriturul on täiendavat võimsust vaja.

Enefit SmartHome+, idee autor Helene Abel Idee aitab täiustada praegust Eesti Energia mobiilirakendust, muutes selle partneriks kliendi tarbimisharjumuste suunamisel ja suurte rahaliste otsuste langetamisel. Aitab teha tarbijal valikuid, arvestades näiteks kodutehnika ostmisel energiakulu ja hinda ning mõista, mis on energiaklasside taga.