Uudised

Narva Soojusvõrk sai „Tõhusa kaugkütte“ märgise

Enefit Energiatootmise tütarettevõte Narva Soojusvõrk sai „Tõhusa kaugkütte“ märgise, mis tunnustab ettevõtet Narva kaugküttesüsteemi arendamise ja taastuvenergia kasutamise eest. Märgis anti ettevõttele Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) poolt viieks aastaks.

Narva Soojusvõrgu juhatuse esimehe Pavel Rušeljuki sõnul muutub Narva linna kaugkütesüsteem aina tõhusamaks ning edastatav soojus keskkonnasõbralikumaks. „Narva Soojusvõrk saab soojusenergiat Eesti Energia kooseisu kuuluvast Enefit Energiatootmise Balti elektrijaama renoveeritud koostootmisplokist, mis on jaama tootmisvõimsustest efektiivsem, väiksema kütusekulu ja õhuheitmetega energiaplokk. Kombineeritud soojus- ja elektritootmine on tunnustatud üheks peamiseks tehnoloogiaks energiatõhususe suurendamise seisukohast. Balti elektrijaama elektriplokk töötab kaasaegsel keevkihttehnoloogial ning põlevkivi kõrval kasutatakse kütusena ka biomassi,“ kommenteeris Pavel Rušeljuk.

Narva Soojusvõrk haldab Narvas paiknevat soojusvõrku, pakkudes Narva tarbijatele jätkuvalt Eestis soodsaima hinnaga soojust. Ettevõte viib regulaarselt läbi hooldus- ja renoveerimistöid. „Tänu järjepidevatele investeeringutele ja soojusvõrgu renoveerimisele on suurenenud töökindlus ning oluliselt langenud soojuskaod - tänaseks on uuendatud ligi pool kogu soojusvõrgust ning viimaste aastate jooksul on võrgu suhteline soojuskadu vähenenud 18%-lt 12,5%-ni. Soojuskadude vähenemisega väheneb ka kütuse kulu ühe MWh soojuse tootmiseks ning mõju keskkonnale, see omakorda tagab soodsama hinda meie tarbijatele,“ lisas Pavel Rušeljuk.

  1. aastal sai Narva Soojusvõrk Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust 150 000 € ulatuses 9 trassilõigu renoveerimiseks. Arendamisel on veel mitmeid projekte, mis aitavad kaasa soojusvõrgu tõhustamisele, nt andmete edastamise digitaliseerimine ja kauglugemisandurite paigaldamine Narva linnas.

/-/doc/8457332/news/narva_soojusvork.jpg

Märgis „Tõhusa kaugkütte“ omistatakse kaugküttesüsteemidele, milles soojuse tootmiseks kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. Eesti Energia tootis 2017. aastal 1 186 gigavatt-tundi soojusenergiat, sh 424 gigavatt-tundi toodetud biomassist ja jäätmetest. Tänavu sai märgise 14 ettevõtet üle Eesti.