Uudised

Energiaturu ülevaade, detsember 2016

Tavapärasest soojem detsember ning jõulupühad muutsid elektri spothinna madalamaks .

Oma osa elektri spothinna langusesse andsid ka sagedased vihmasajud, mis parandasid hüdroreservide olukorda. Detsember üllatas vägagi sooja ilmaga, mis koos pühadeajaga langetas elektrihindasid Baltikumis ja Põhjamaades.

Lugege kõigist teemadest lähemalt allpool

  • Tavapärasest soojem detsember ning jõulupühad muutsid elektri spothinna madalamaks

Oma osa elektri spothinna langusesse andsid ka sagedased vihmasajud, mis parandasid hüdroreservide olukorda. Detsember üllatas vägagi sooja ilmaga, mis koos pühadeajaga langetas elektrihindasid Baltikumis ja Põhjamaades./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_12/kaart_est.jpg

Börs

Keskmine €/MWh

Muutus võrreldes eelneva kuuga

Miinimum

Maksimum

Nord Pool Eesti

34,01

16,76%

4,02

89,25

Nord Pool Soome

34,00

17,11%

4,02

89,25

Nord Pool Läti

34,18

15,54%

4,02

89,25

Nord Pool Leedu

34,79

14,25%

4,02

89,25

Tänu soojalainele ja rohkele vihmasajule täienesid Põhjamaade hüdroreservuaarid 10 TWh elektritootmiseks vajaliku veekogusega. Detsembri lõpuks oli hüdroreservuaaride tase kõigest 3,4 TWh alla normaali, mis võrreldes novembriga on väga positiivne nähtus.

/-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_12/keskmised_borsihinnad_est.jpg

Külmema perioodi ootuses lõpetati detsembris kõik suuremad hooldused Põhjamaade elektrijaamades, mis tagab edaspidi parema elektrienergia kättesaadavuse.

  • Aasta keskmine spothind Eestis oli 2016. aastal kõrgem kui 2015. aastal, samas Lätis ja Leedus tunduvalt madalam

Detsembrikuuga lõppes 2016. aasta ning praegu on paras hetk heita pilk möödunud aasta keskmistele elektrihindadele.

Nord Pool Eesti

Nord Pool Soome

Nord Pool Läti

Nord Pool Leedu

2015 keskmine €/MWh

31,08

29,66

41,85

41,92

2016 keskmine €/MWh

33,06

32,45

36,09

36,54

Muutus võrreldes eelneva kuuga

6,37%

9,41%

-13,76%

-12,83%

2015 miinimum

0,32

0,32

4,05

4,05

2015 maksimum

150,06

150,06

200,11

200,11

2016 miinimum

4,02

4,02

4,02

4,02

2016 maksimum

200,06

214,25

202,04

202,04

Nord Pooli elektribörsil tegi elektrihind aasta jooksul tugeva tõusu (koguni 28,27%). Aasta jooksul tõusid ka Soome ja Eesti elektrihinnad seoses hüdroreservide aastaringse madalama täituvusega. Vastupidiselt Eestile langes elektrihind tunduvalt aga Lätis ja Leedus. 2015. aasta viimastel päevadel valminud NordBalti ühendus Rootsi ja Leedu vahel aitab vältida Läti ja Leedu hinnatsoonide saarestumist ning tasandab Läti ja Leedu hinnavahet Põhjamaadega.

  • Nafta hind tegi detsembris järsu tõusu, mille peamiseks põhjuseks on OPEC’i kokkulepe

Tõusev naftahind mõjutab ka maagaasi hindasid. Novembri lõpus sõlmitud OPEC´i kokkulepe naftatoodangu piiramiseks tõstis nafta hinda üleöö 17% ning see on siiani eelnevast kõrgemal tasandil./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_12/euro-dollar_est.jpgNafta hinna tõusu süvendab suure majanduskasvu ja intressimäärade tõusu ootus Ameerika Ühendriikides, mis omakorda on muutnud USA dollari mitme aasta tugevaimaks. Kõrgem nafta hind tingib omakorda kallima mootorikütuse hinna ning mõjutab ka maagaasi hinda. Kindlasti ei tasu karta hinna tõusmist meeletutesse kõrgustesse, sest mingist hetkest muudab liigselt kõrge nafta hind alternatiivsed energiaallikad vägagi konkurentsivõimeliseks ning turg hakkab ise hinda alla reguleerima./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_12/toornafta_hind_est.jpg

  • Kivisöe hind tegi detsembris läbi nii languse kui tõusu

CO2 hinnatõus survestab elektri tulevikutehingute hinda. Kivisöe kuu keskmine hind langes võrreldes novembriga 7,9% tänu väga kõrgele hinnatipule novembris. Hoolimata langusest detsembri esimesel nädalal hakkas hind siiski uuesti tõusma kuu keskpaigas./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_12/co2_est.jpgKivisöe üldiselt kõrge hinnatase on põhiliselt tingitud Hiina võitlusest sudu vastu ning tugevast soovist ja vajadusest pidada kinni sõlmitud kliimakokkulepetest. Süsinikukvoodid olid detsembris madalama hinnaga kui novembris, kuid sarnaselt kivisöele oli märgata CO2 kvootide hinna liikumises tõusutrende. CO2 kvootide hinnale avaldas põhiliselt mõju Euroopa Liidu plaan reformida kvootide turgu, mis sisuliselt tähendab 1,6 miljardi kvoodi eemaldamist turult 2020. aastaks. Prognoosin, et CO2 hind kasvab käsikäes kivisöe hinnaga, sest suuremad tarbijad hakkavad hinnatõusu kartuses tulevikutehinguid vormistama, mis vajavad ka kvootide omandamist.

  • Balti riikide uudised

Baltikumi peaministrid: ühtsed koostööprojektid transpordi- ja energiavaldkonnas tugevdavad meie piirkonna julgeolekut ja inimeste heaolu

Möödunud aasta 9. detsembril osalesid Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti president Raimonds Vējonis ja Läti peaminister Māris Kučinskisega Riias toimunud Balti Ministrite Nõukogu peaministrite ametlikul kohtumisel.Peaminister Jüri Ratase sõnul olid kohtumise fookuses kolme Balti riigi koostööprojektid transpordi- ja energiavaldkonnas, samuti regionaalne julgeolek. “Leidsime ühiselt, et sõltumatus ja head ühendused nii transpordis kui energiavaldkonnas Lääne-Euroopaga tugevdavad meie piirkonna julgeolekut ja inimeste heaolu,” ütles peaminister Jüri Ratas Balti peaministrite kohtumise järel.Eesti peab Ratase sõnul oluliseks jätkata Läti ja Leeduga tihedat koostööd Rail Balticu rajamiseks ning toetab projekti valmimist aastaks 2025. Energeetika valdkonnas peab Eesti oluliseks elektrivõrgu sünkroniseerimist Euroopa sagedusalaga, et tagada piirkonna energiajulgeolek. Enne konkreetse sagedusala valiku langetamist tuleb kindlaks määrata projekti kogumaksumus ja tehniline teostatavus ning tagada projektiga hõlmatud riikide toetus.Eesti toetab ühtse Balti-Soome regionaalse gaasituru arendamist aastaks 2020 ning peab vajalikuks konkreetse tegevuskava heakskiitmist. “Oluline on tagada gaasivarustuskindlus pikemas perspektiivis,” rõhutas Ratas.

4 olulisemat energiatrendi aastal 2017

Üha keskkonnateadlikum ühiskond otsib pidevalt võimalusi, kuidas aina enam kasutada taastuvenergiat. Päike, tuul ja prügi on energiatootmise uued tegijad. Teadlik ja säästlik energiatarbimine pole enam lihtsalt sõnakõlks. Neljast olulisemast energiatrendist sellel aastal räägib meie tootearendusjuht Teet Kerem . Loe lähemalt

Teie elektrihind on halduri valvsa pilgu all

Oleme Eesti Energias otsimas alati klientide jaoks parimaid momente tulevaste perioodide elektriostude tegemiseks ja teeme seda ka praegu.Kuigi aasta alguses võib tunduda, et järgmise aasta elektriostu teemadeni on aega veel küllalt, siis aasta esimene kvartal on erinevatel aastatel toonud kaasa erinevad võimalused klientidel elektriostu järgmiste perioodide jaoks.Kinnitame oma klientidele, et hoiame Teie elektriostu asjadel silma peal ja kui peaks tulema sobiv moment elektri ostuks järgmisele perioodile, siis anname sellest kindlasti märku. Siis saame juba koos otsustada, kas kasutada seda momenti ära või oodata ja vaadata edaspidiseid turu arenguid.

Eesti Energia kliendina toetad Eesti arengut

Meie tegevus avaldab olulist mõju kohalikule elule. Arvestame kõiki oma töid tehes klientide, töötajate ja teiste huvigruppidega, samuti loodus- ja inimkeskkonnaga. Eesti Energia kliendina annad oma panuse Eesti arengusse.Keskendume teemadele, mis on inimestele olulised ja võimaldavad meil arendada Eestit ja energia valdkonda: haridus ja innovatsioon, keskkond, tervisesport ja kogukond.Korraldame Ida-Virumaa suurimat tervisespordiüritust Narva Energiajooksu Narva Energiajooks toob igal aastal piirkonda keskmiselt 4000 spordisõpra. Energiajooks pakub võimalusi läbida lühemaid jooksu- ja kõnnidistantse või osaleda poolmaratonis, samuti on tegevusi lastele. Igal aastal selguvad Narva Energiajooksul ka Eesti meistrid 21 km distantsil.Edendame ja hoiame korras terviseradade võrgustikku Tagame Eesti elanikele aastaringsed tasuta võimalused tervisespordiks. Koostöös Merko Ehituse ja Swedbankiga hoolitseme selle eest, et terviserajad oleksid korras, hooldatud ja valgustatud. Kokku on meie ühistöö tulemusel Eestis üle 100 terviseraja.Toetame energia valdkonda edasiviivaid haridusprojekte Soovime, et noored seoksid oma tuleviku energiavaldkonnaga. Huvi äratamiseks ja süvendamiseks toetame valdkonnaga tihedalt seotud teaduskeskusi ja teeme koostööd koolide ja ülikoolidega.Oleme aastaid toetanud Eesti Kaevandusmuuseumi ja arendanud sealset teemakeskust, samuti panime õla alla Energia Avastuskeskuse valmimisele.Insenergia fondi kaudu toetame reaalteadusi ja inseneriõpet edendavaid algatusi. Samuti teeme noortele igal aastal kooliekskursioone oma tootmisettevõtetesse ning toetame tulevasi valdkonna tegijaid stipendiumiga.Panustame Ida-Virumaa tulevikutegijate unistuste täitumisse Ida-Virumaa areng on tänaste noorte kätes. Soovime, et neil oleks võimalik huvialade ja hobidega tegeleda ning oma andeid arendada. Koostöös Ida-Virumaa omavalitsuste liiduga toetame Andekate Noorte Energiafondi kaudu igal aastal pühendunud ja töökaid koolinoori. Viie aasta jooksul on meilt stipendiumi saanud enam kui 100 Ida-Virumaa noort.Lugege kõigest lähemalt siit!

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.