Uudised

Oktoobrikuu tähistas elektrihinna tõusu kõigis piirkondades. Eestis ja Soomes tõusid kuu keskmised elektrihinnad lausa 37,54 euroni megavatt-tunnist. Eestis tähendab see 15,86-protsendilist ning Soomes 15,44-protsendilist hinnatõusu võrreldes septembri keskmiste hindadega .

Turuülevaates toome teieni kokkuvõtte energiaturgudest, elektri börsihindade muutustest ja nende mõjuritest oktoobris. Räägime lähemalt olulistest turutrendidest, mis energiaäri 2017. aastal mõjutavad, ning anname nõu, kuidas vähendada elektrienergia hinnatõusu mõju ettevõttele. Teeme ülevaate ka Eesti Energia kontserni 2016. aasta III kvartali tulemustest ning räägime pisut kolmest gaasipaketist, mida Eesti Energia koduklientidele pakub.

Lugege kõigist teemadest lähemalt allpool

• Peamiselt suureneva tarbimise tõttu tõusid oktoobris elektrihinnad kõigis piirkondades

Oktoobrikuu tähistas elektrihinna tõusu kõigis piirkondades. Eestis ja Soomes tõusid kuu keskmised elektrihinnad lausa 37,54 euroni megavatt-tunnist. Eestis tähendab see 15,86-protsendilist ning Soomes 15,44-protsendilist hinnatõusu võrreldes septembri keskmiste hindadega. Sarnaselt Soome ja Eestiga tõusis elektrihind ka Lätis ja Leedus 13,05%. Mõlemad riigid liikusid kogu oktoobri samas hinnatsoonis (38,47 €/MWh)./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_10/kaart_est.jpg

• Järgmise aasta energiaäri mõjutavad olulised turutrendid

Kivisöehindades tekitas järsu tõusu Hiina otsus sulgeda väikese efektiivsusega ja loodust enim reostavad söekaevandused. Sellest tulenevalt tõusid märgatavalt ka elektrienergia tulevikutehingute hinnad.Maailma suurima kivisöetootja Hiina otsus hakata sulgema madala efektiivsuse ja suure keskkonnamõjuga kivisöekaevandusi on mõjutanud tugevalt kivisöeturgu. Kivisöe hind tõusis seeläbi oktoobris 13,56% ehk viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele 72 dollarit tonnist.Aasta algusest peale tõusutrendis liikunud kivisöe hind püsis suvel vahemikus 55 kuni 60 dollarit tonnist, kuni septembri keskel algas kiire hinnatõus. Järsult tõusnud hind ajendas suuri kivisöetarbijaid sõlmima kivisöe peale tulevikutehinguid. Sellega käsikäes osteti ka CO2 kvoote, mis tõstis omakorda taas kvootide hindu. Süsinikdioksiidi kvootide hinnad tõusid oktoobri lõpuks tasemeni 5,9 eurot tonnist, mis teeb hinnatõusuks 11,11%./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_10/co2_est.jpgKivisöe suur hinnatõus, süsinikdioksiidi kvootide hinnatõus ning hüdroreservide madal tase on tinginud ka elektrienergia tulevikutehingute kallinemise.

• OPEC jõudis põhimõttelise kokkuleppeni vähendada naftatoodangut, dollar tugevneb

OPECi riikide põhimõttelisest kokkuleppest hoolimata naftatoodangu vähendamiseks pole see toonud endaga kaasa oodatud hinnatõusu. Septembri ja oktoobri keskmisi hindu võrreldes on märgata nafta hinna 8,78-protsendilist tõusu 47,24 dollarilt kuni 51,39 dollarini barrelist.Kuid oktoobri viimasel nädalal tabas nafta hinda järsk langus tasemeni 48,31 dollarit barrelist. Osalt võib põhjuseks olla see, et OPECisse mittekuuluvad riigid soovivad oma toodangut tõsta OPECi riikide toodangu kahanemise arvelt, kuid ainult ühe nädala pealt ei maksa siiski ennatlikke järeldusi teha. OPECi edasised tegevused ja sellega kaasneva mõju ulatuse osas on selgust oodata 30.11.16 toimuvalt kohtumiselt. Nafta hinna muutusi on piltlikult kõige lihtsam jälgida, kui vaadelda kütusetanklates bensiini ja diisli hindu – ka need tegid oktoobris läbi tugeva tõusu.Samas on USA järgmine president Donald Trump lubanud avada kõik riiklikud maad ja veed õli puurimiseks, mis võib hakata survestama nafta hinda läbi kõrgema tootmise USAs./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_10/toornafta_hind_est.jpgNafta hinnalangust oktoobri lõpus kompenseeris aga tugevnenud USA dollar, mis jõudis pea sarnasele tasemele veebruariga, mil dollar viimati kiirelt tugevnes. Septembriga võrreldes tugevnes dollar oktoobri jooksul 1,66%. Numbrites väljendatuna liikus euro-dollari kurss oktoobris tasemeni 1,1026, septembris oli see aga 1,1212.Dollari tugevnemist võib seletada sellega, et investorid ootasid Föderaalreservi intressimäärade tõusu ning seda, et Hillary Clinton võidab USA presidendivalimised. Kõhklused Clintoni võidu suhtes hakkasid tekkima juba novembri alguses, kui Föderaalne Juurdlusbüroo väidetavalt avastas uusi asitõendeid Clintoni riigisaladuste käsitlemise kaasuses. Koos Clintoni võiduvõimaluste vähenemisega hakkas nõrgenema ka dollar.Vastupidiselt turgude ootustele valiti USA uueks presidendiks aga Donald Trump, kellest kardetakse kaubanduskokkulepete muutmist viisil, mis kahjustavad dollarit. Häälte lugemise ajal langes EUR/USD kurss loetud tundidega 1,1027 pealt 1,1112-ni. Kriitiliseks piiriks arvatakse 1,1120 – pärast sellest möödumist oodatakse kiiret langust 1,1160 tasemeni ning sealt edasi juba 1,1200 peale. Lisaks langesid Aasia ja Euroopa aktsiaturud.Üllataval kombel taastus dollari kurss juba järgmisel päeval peaaegu presidendivalimistele eelnenud perioodile. Seda tänu lubadusele ekspansionistlikule fiskaal- ja investeerimispoliitikale, mis võib tähendada lühiajalist majandustaseme ja inflatsiooni tõusu, mis võib panna USA Föderaalreservi intressimäärasid tõstma ja see rahustas turge. Selles olukorras võib paralleele tõmmata Brexitiga, kui samuti realiseerus vähetõenäoline stsenaarium. Ka siis tegid euro ja energiaturud loetud päevade jooksul läbi suure languse, aga pärast esmast šokki siiski taastusid. Nagu Brexiti puhul, põhineb turgude langus ka praegu ainult kehval ootusel ning reaalseid majandust kahjustavaid samme pole veel astutud. See jätab lootuse, et sarnaselt suvise šokiga võivad turud samuti taastuda. Kuigi tõenäoliselt eiravad turud lähiajal makroökonoomilisi näitajaid, ei saa mõne päeva pealt põhjapanevaid järeldusi teha ning tuleb oodata olukorra selginemist./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_10/euro-dollar_est.jpg

• Kuidas vähendada elektrienergia hinnatõusu mõju ettevõttele?

Aasta lõpp toob paljude klientide lauale järgmise perioodi elektriostu teemad. Olulise asjaoluna mõjutab järgmise aasta energiaäri see, et viimase poole aasta jooksul on energiakandjate hinnad olnud võrreldes eelmiste perioodidega jätkuvas tõusutrendis .Trendi näitab kõige paremini nafta maailmaturuhinna liikumine. Hinnatõus on puudutanud ka elektrienergia tulevikutehinguid.Avatud turul opereerimise aastate jooksul oleme Eesti Energias töötanud läbi mitmesuguseid elektriostulahendusi klientidele ja leidnud, et järgmise perioodi elektriostu parim lahendus lähtub eelkõige kliendi elektritarbimise eripärast ning ettevõtte reaalsetest ärivajadustest.Vaadates sügavamalt sisse nii elektriostu võimalustele järgmisel perioodil kui ka kliendi tarbimisvajadustele, on võimalik targalt kombineerida elektrihinna osalist fikseerimist börsihinnaga ja leida selle abil võimalus vähendada hinnatõusu mõju . Selleks soovitame kindlasti veel novembri jooksul rääkida oma [halduriga Eesti Energias](/et/elekter/suurarikliendile#kliendihaldurid) ning küsida personaalset ostulahendust. Pole vaja rahulduda turul pakutavate tavapäraste tootelahenduste, hinna täieliku fikseerimise või fikseerimata jätmisega.

• Balti riikide uudised

Eesti Energia pakub esimese gaasimüüjana Eestis maagaasi tarbivale kodukliendile kolme gaasipaketti: kindel, kombineeritud ja muutuv

Eesti Energia astumine maagaasiturule toob klientidele esimest korda võimaluse valida endale ise gaasipakett ja -hind. Gaasipaketi valimine on oluline, sest gaasiarvest moodustab gaasienergia pea 75% ning müüja valikuga saab klient oma gaasiarvet olulisel määral mõjutada. Eesti Energia eelis teiste gaasimüüjate ees on kindlus, et tarbija saab valida endale ise sobivaima paketi ning osta gaasi õiglase hinnaga aasta ringi.Eesti Energia gaasipaketid on olemuselt sarnased Eesti Energia elektripakettidega. Koduklientidel on valikus kolm gaasipaketti: fikseeritud hinnaga „Kindel“, 100% muutuva hinnaga „Muutuv“ ja kahe eeltoodu kombinatsioon ehk „Kombineeritud“, kus 50% tarbitud gaasikogusest ostetakse fikseeritud ja 50% igakuiselt muutuva hinnaga. Muutuva hinnaga gaasipakettides muutub gaasihind igal kuul.Gaasilepingu sõlmimiseks tutvuge meie pakettide ja hindadega e-teeninduses, kus saate ka sõlmida endale sobivaima lepingu. Lisainfot gaasimüügi kohta saab energia.ee/gaas.Avatud gaasiturul saavad Eesti Energiaga gaasilepingu sõlmida need kodukliendid, kelle nimel on kehtiv maagaasi võrguleping. Kui gaasileping on korteriühistu või haldusfirma nimel, saab lepingu sõlmida korteriühistu või haldusfirma, mitte aga gaasitarbija. Kõigi koduklientidele mõeldud pakettide puhul võib klient ilma lisatasuta vahetada paketti 30-päevase etteteatamisega .

Eesti Energia kontserni 2016. a III kvartali tulemused

Eesti Energia 2016. aasta III kvartali konsolideeritud müügitulud olid 170,6 miljonit eurot. Seega jäid tulud möödunud aasta sama perioodiga võrreldes enam-vähem samale tasemele (–0,2%). Kontserni III kvartali kulumieelne ärikasum (EBITDA) kahanes 22,2% võrra ning ulatus 52,4 miljoni euroni. Eesti Energia konsolideeritud puhaskasum moodustas 13,3 miljonit eurot (–57,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga).Kontserni elektrienergia müügimaht kasvas III kvartalis märkimisväärselt ja moodustas 2,4 TWh (+34,8%) . Elektri jaemüük panustas kogu müüki 1,4 TWh (+3,7%) ja hulgimüük 1,0 TWh (+119,8%). Seega andis just hulgimüük enamiku müügimahu kasvust. Hulgimüügi suurema mahu tegi võimalikuks Nord Pooli kõrgem elektrihind ja Eesti Energia tootmiskulude langus, seda nii tänu CO2 emissioonikvootide kahanenud turuhinnale kui ka hiljuti sisse viidud maksumuudatustele, mis mõjutavad põlevkivi tootmiskulusid.Eesti Energia turuosa Balti elektrimüügi jaeturul oli 24% (–0,8 protsendipunkti). Kontserni jaotatud elektrienergia maht kasvas aastatagusega võrreldes 1,1% ning moodustas 1,4 TWh.Eesti Energia põlevkiviõli müügimaht kasvas 20,5% võrra 93,2 tuhande tonnini. Müügimahtu toetas nii suurem tootmismaht kui ka laovarude vähendamine. Kontsern tootis III kvartalis 85,8 tuhat tonni põlevkiviõli (+5,6%).Kõiki Eesti Energia majandusaruandeid saab lugeda siit

Enefiti seminarid Riias ja Vilniuses tõid kokku sadakond suurt energiatarbijat

1. oktoobril toimus Riias ja 12. oktoobril Vilniuses Enefiti suurklientide seminar, kus anti klientidele ülevaade energeetikavaldkonnast. Mõlemas linnas toimunud seminaril andis Enefiti juhatuse esimees **Jānis Bethers** ülevaate viimase aja olulisematest sündmustest ja tulevikutrendidest Skandinaavia ja Baltimaade elektriturul. Riia seminaril pöörati erilist tähelepanu muudatustele, mida Läti energeetikas 2017. aastaks kavandatakse. Majandusministeeriumi taastuvate energiaressursside ja energiatõhususe osakonna direktor **Dzintars Kauliņš** tutvustas seminaril osalejatele täpsemalt **lähitulevikus kavandatavaid muudatusi riigi energiapoliitikas** – energiatõhususe lõivu kehtestamist ja diferentseeritud kohustusliku elektriostu komponendi kehtestamist tarbijatele. Enefiti arendusprojektide juht **Krists Mertens** andis seminarist osavõtjatele ülevaate **Läti gaasituru liberaliseerimise protsessi kulust ja uutest võimalustest**, mis tekivad turu avanemisega 2017. aasta aprillis. Riia seminaril avaldasid osavõtjad toetust ideele, et AS Sadales Tīkls võiks olla tulevikus tõhus kommunikatsioonivõrk avaliku sektori ja tarbijate vahel energiapoliitika uute algatuste selgitamiseks. Samuti näitasid seminarist osavõtjad üles suurt huvi potentsiaalsete gaasiostulahenduste vastu turu avanedes. Viimase aasta jooksul on tihti kuuldud sellest, et Leedu valmistub rakendama energiatõhususe meetmeid. Seetõttu räägiti Leedu seminaril palju **Leedu energiatõhususe seaduse eelnõust** ja sellest, et seaduse jõustudes ei oleks energiaaudit ainult paberil, vaid looks ettevõttele lisandväärtust. **UAB Mano būstas esindaja Donatas Karčiauskas** jagas oma kogemusi, kuidas saab energiaauditi abil energiakulusid vähendada. /-/doc/8457332/news/800x500/seminar_riia_vilnius_800x500.jpg Seminaril tutvustati ka klientidele **futuristlikku võimalust saada lisasissetulekut elektritarbimise haldamisega oma tootmisprotsessides**. Sellist võimalust kasutatakse paljudes Euroopa riikides, Leedus oli sellest aga juttu esimest korda. **AB Litgrid esindaja Audrius Baranauskas** rõhutas, et suuremad elektritarbijad võiksid leppida kokku stabiilsema elektritarbimise graafiku ja saada samal ajal lisahüvesid. Selle projekti elluviimiseks tehakse eraldi uuring, millesse on kavas kaasata suurima elektritarbimisega ettevõtete esindajaid. Enefiti seminare korraldatakse just sügisel, kui kliendid hakkavad mõtlema järgmiseks aastaks elektri ostmisele. Oma teadmiste ja seisukohtade jagamisega aitab Enefit klientidel paremini mõista elektriturgu, trende, prognoose ja elektri hinda mõjutavaid meetmeid, ning valida endale parima lahenduse elektriostuks.

Enefiti uus elektritoode ühendab turu eelised stabiilsema hinnaga

Alates selle aasta oktoobrist pakub Enefit oma Läti ja Leedu klientidele uut elektrihinnatoodet, mis ühendab turu eelised stabiilsema elektrihinnaga. Toode võimaldab meie Läti klientidel osta elektrit Eesti börsihindade eest makstes lisaks võrguteenuse eest fikseeritud tasu. Leedus lisandub toote hinnale elektri Eestist Leetu edastamise fikseeritud tasu.Kui võrrelda elektri viimase 12 kuu börsihindu Lätis, Leedus ja Eestis, võib näha, et Eestis on hind palju stabiilsem kui Leedus või Lätis. Seetõttu saavad Läti ja Leedu kliendid uue tootega elektrituru eeliseid turvalisemalt ära kasutada ja maksta elektri eest vähem .Läti ja Leedu elektri börsihinna kõikumine muutus 2016. aasta veebruaris, kui võeti kasutusele NordBalt kaabel, mis ühendab Rootsi lõunaosa Leeduga. Kaabli kasutusele võtmine on Leedus ja Lätis täheldatud positiivseid elektrihinna trende, kuid täielikult pole siiski võimalik vältida kaabli töös häireid ja lühiajalisi katkestusi, mis võivad mõjutada elektri hinna kujunemist.2015. aastal enne NordBalt kaabli ehitamist oli Eesti ja Leedu börsihindade keskmine vahe 10,73 eurot/MWh, pärast kaabli ehitamist on hindade keskmine erinevus aga 3,72 eurot/MWh (2016. aasta novembri andmete põhjal). Vaatamata sellele, et uus ühendus on elektrihindade vahet märkimisväärselt (7,11 eurot/MWh) vähendanud, prognoositakse Eesti ja Leedu börsi piirkondade hinnavaheks tulevikus 3–5 eurot/MWh.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.