Uudised

Eesti Energia 2016. aasta III kvartali konsolideeritud müügitulud olid 170,6 miljonit eurot ning jäid seega möödunud aasta võrreldava perioodiga praktiliselt samale tasemele (-0,2%). Kontserni III kvartali kulumieelne ärikasum (EBITDA) kahanes 22,2% võrra ning ulatus 52,4 miljoni euroni. Eesti Energia konsolideeritud puhaskasum moodustas 13,3 miljonit eurot (-57,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga).

Majandustulemused

Kontserni kõigi põhiliste toodete (s.t elektri, põlevkiviõli ja võrguteenuse) müügimahud kasvasid III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Müügihindade kahanemine siiski vähendas kõrgemate müügimahtude positiivset efekti, nii et kontserni müügitulu jäi aastatagusega võrreldes peaaegu muutumatuks. Eesti Energia tulu elektrienergia müügist oli 86,8 miljonit eurot (+6,7%). Põlevkiviõli müügitulu oli 19,7 miljonit eurot (-25,5%). Võrguteenuse müügitulu kasvas 2,1% ja ulatus 54,9 miljoni euroni.

Eesti Energia EBITDA III kvartalis kahanes, kuna kontserni elektri- ja õlimüügi kasumlikkus vähenes. Elektrienergia EBITDA vähenes tasemele 24,5 miljonit eurot (-22,6%), kuna suuremad elektri müügimahud ei kompenseerinud täielikult madalamat keskmist elektri müügihinda ning väiksemaid riskimaandustulusid. Põlevkiviõlist teenitud EBITDA oli 1,6 miljonit eurot (-82,9%). Nii õli müügimaht kui ka marginaalid (ilma riskimaandustehingute mõjuta) paranesid, kuid tervikuna EBITDA kahanes, sest riskimaandustehingute panus kasumisse oli madalam. Võrguteenuse EBITDA kahanes 28,1 miljoni euroni (-2,6%) ning seda mõjutasid tormikahjude likvideerimiseks tehtud ette planeerimata hooldustööde kulud.

Peamised tegevusnäitajad

Kontserni elektrienergia müügimaht kasvas III kvartalis märkimisväärselt ja moodustas 2,4 TWh (+34,8%). Elektri jaemüük panustas kogu müüki 1,4 TWh (+3,7%). Hulgimüük oli 1,0 TWh (+119,8%) ning seega just hulgimüük andis enamiku müügimahu kasvust. Suurema hulgimüügi mahu tegi võimalikuks kõrgem Nord Pooli elektrihind ja Eesti Energia tootmiskulude langus, seda nii tänu kahanenud CO2 emissioonikvootide turuhinnale kui ka hiljuti sisse viidud maksumuudatustele, mis mõjutavad põlevkivi tootmiskulu.

Eesti Energia turuosa Balti elektrimüügi jaeturul oli 24% (-0,8 protsendipunkti).

Kontserni jaotatud elektrienergia maht kasvas aastatagusega võrreldes 1,1% ning moodustas 1,4 TWh.

Eesti Energia põlevkiviõli müügimaht kasvas 20,5% võrra 93,2 tuhande tonnini. Müügimahtu toetas nii suurem tootmismaht kui ka laovarude vähendamine. Kontserni põlevkiviõli toodang oli III kvartalis 85,8 tuhat tonni (+5,6%).

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid III kvartalis 33,4 miljonit eurot (-30,1%). Enamik investeeringutest kasutati jaotusvõrgu parendamiseks ning väiksem maht suunati ka muudeks peamiselt baasinvesteeringuteks.

Finantseerimine ja krediidireitingud

Kontserni likviidsuspuhver oli III kvartali lõpu seisuga väga tugeval tasemel, sh 205,1 miljonit eurot raha ja raha ekvivalente, 150 miljonit eurot väljavõetavaid likviidsuslaenusid (tähtajaga 2020.aaasta juulis) ning 70 miljoni euro ulatuses välja võtmata investeerimislaen Euroopa Investeerimispangalt.

Kontserni netovõlg ulatus kvartali lõpu seisuga 738,5 miljoni euroni. Kontserni netovõlg / EBITDA suhtarv kasvas 2016.a septembri lõpu seisuga tasemele 3,5. Finantsvõimendus jäi stabiilsele tasemele ning oli 32%.

Eesti Energia krediidireitingud on BBB (negatiivse väljavaatega) agentuurilt Standard & Poor’s ning Baa3 (stabiilse väljavaatega) agentuurilt Moody’s.

Väljavaade

Kontserni prognoos 2016.täisaasta finantstulemuste kohta ei ole muutunud võrreldes juuli lõpus II kvartali aruandes avaldatud infoga. Eesti Energia ootuste kohaselt kontserni müügitulu kahaneb 2016.aastal vähem kui 5% võrra. EBITDA peaks kahanema võrreldes 2015.aastaga enam kui 5% võrra. Ka investeeringute mahu osas prognoosime enam kui 5% suurust langust.

Eesti Energia avalikustab oma 2016.aasta aruande 27.veebruaril 2017.

Kuna nii elektri kui ka õli turuhinnad on viimasel ajal tõusnud, taasalustas Eesti Energia III kvartalis riskimaandustehingute teostamist. Kontserni riskimaandustehingute positsioonid olid III kvartali lõpu seisuga 2016.aasta IV kvartaliks elektri osas 1,8 TWh (keskmise hinnaga 35,3 EUR/MWh) ja 2017.aastaks 2,6 TWh (keskmise hinnaga 34,4 EUR/MWh), sealhulgas nii finantstehingud kui ka jaeturu klientidega sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingud. Õli riskimaandustehingute maht 2016.aasta IV kvartaliks oli 33 tuhat tonni (keskmise hinnaga 358 EUR/tonn) ja 2017.aastaks 191 tuhat tonni (keskmise hinnaga 228 EUR/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2016.aastaks on 12,8 miljonit tonni keskmise hinnaga 5,9 EUR/tonn (sh tulevikutehingud, investeerimistoetusena saadud tasuta kvoodid ja eelmiste perioodide kasutamata kvootide ülejääk). 2017.aasta positsioon on 3,8 miljonit tonni keskmise hinnaga 0,8 EUR/tonn, peamiselt investeerimistoetusena tasuta saadavate emissioonikvootide näol.

Eesti Energia majandustulemuste kohta on lisainfo kättesaadav: www.energia.ee/et/aruanded.