Uudised

Sander Randver

Eesti Energia portfellihaldur

Maikuu börsihindade langust varjutab tulevikutehingute hindade tõus

Seekordses turuülevaates toome teieni kokkuvõtte elektri börsihindade muutustest ja nende mõjuritest maikuus, räägime lähemalt toornafta ning süsiniku hindade kõikumistest ning tutvustame mai olulisimaid uudiseid Balti riikide turgudelt.

Lisaks räägime lähemalt taastuvenergiast, Eesti Energia tütarettevõttest Tehnoloogiatööstusest ning jagame oma suurkliendi, 20-aastase ajalooga Kroonpressi kogemusi sellest, kuidas on Baltikumi tänapäevaseim trükiettevõte saanud energiakuludelt kokku hoida.

Lugege teemadest lähemalt allpool

• Elektri börsihinna langust varjutab tulevikutehingute hindade tõus »

Maikuus iseloomustas elektriturgu börsihindade langus, mida varjutas samal ajal tulevikutehingute hindade tõus. Elektribörsi Nord Pool keskmiseks turuhinnaks kujunes maikuus Eestis 28,26 €/MWh , mis oli 4,94% ehk 1,47 eurot madalam aprilli keskmisest hinnast. Peale Eesti elektrihinna langes mais ka Leedu elektrihind, mis kukkus 32,87 euroni/MWh . Kuu keskmise elektrihinna tõusu võis näha aga Lätis ja Soomes. Lätis tõusis mai keskmine elektrihind võrreldes aprilli keskmise hinnaga 6,41% ehk 1,97 euro võrra tasemeni 32,68 €/MWh . Soomes tõusis elektrihind mõnevõrra vähem ehk 2,97%, mille tulemusel kujunes mai keskmiseks hinnaks 28,06 €/MWh ./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_05/kaart_est.jpg

• Euroopa Liit liigub CO2 kõrgema miinimumhinna poole »

Süsiniku hinnad püsisid maikuus üpris stabiilsel tasemel ja muutusid vähe. Maikuu algas hinnaga 6,11 €/t ja kuu lõpuks oli hinnaks 6,10 €/t . Samas on viimaste kuude jooksul märgata hindades püsivat tõusutrendi.CO2 kvootide puhul tasub märkida, et kvootide miinimumhinna kehtestamise ideest on jõutud esimeste praktiliste sammudeni: nimelt teatas Prantsusmaa keskkonnaminister Ségolène Royal , et valitsus hääletab selle aasta lõpus, sätestamaks süsiniku kvoodi miinimumhinnaks 30 eurot tonni kohta (see on praegusest hinnast umbes viis korda kõrgem)./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_05/co2_est.jpgLisaks Prantsusmaale on miinimumhinna kehtestamist arutatud Saksamaal, kus keskkonnaministeerium teatas, et riik on võtnud prioriteedina arutlusele kvoodi üleeuroopalise miinimumhinna määramise. Saksamaa aktiivsus selles vallas võib olla kohati tingitud Volkswageni kontserni emissiooniskandaalist tulenevast maineparandusest. Üleeuroopalise miinimumhinna kehtestamine tähendab aga tugevat lööki soojuselektrijaamadele ning tõenäoliselt suureneb sellisel juhul gaaside kasutamine kütusena soojuselektrijaamades, sest gaasi põletamisel eraldub vähem süsinikdioksiidi.

• Kas Pariisi kliimakonverentsi lepped võivad naftatootjaid mõjutama hakata? »

Brenti toornafta hind alustas maikuud suure langusega, kukkudes tasemelt 48,13 dollarit barrelist 9. mail hinnani 43,63 dollarit barrelist. Pärast seda toimus aga suur hinnatõus ning mai lõpuks kujunes ühe naftabarreli hinnaks 49,69 dollarit , mis on jällegi kõrgeim hind jaanuarist saadik ./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_05/toornafta_hind_est.jpgHinnalanguse põhjustasid ühe suurima naftaimportija Hiina väga halvad tööstusnäitajad , samal ajal kui Lähis-Idas toimus suur ületootmine . Hinnatõusu taga oli ka Hiina ja Ameerika Ühendriikide tavalisest madalam naftatoodang . Prognooside kohaselt võivad nafta hinda tõsta Pariisi kliimakonverentsil sõlmitud lepped, mille mõju avaldub ka kõrgematel turuhindadel. Nii on naftabarreli hind tõusnud turuülevaate kirjutamise hetkeks üle 50 dollari./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_05/euro-dollar_est.jpgMaikuus tugevnes dollar euro suhtes Ameerika Ühendriikide väga headest majanduslikest näitajate ja hea SKP tõttu aasta esimeses kvartalis, lisaks on Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv tõstnud ka intressimäärasid. Dollari ja euro kurss on liikunud $1,1492/€ tasemelt $1,1174/€ tasemele, mis tähendab tugevaimat dollarit alates märtsist. Juunis on aga oodata dollari mõningat nõrgenemist euro suhtes, sest töötuse määr Ameerika Ühendriikides on langenud 4,9% peale ja oodata on ka vähesel määral üldise palgataseme tõusmist.

• Neljandiku Eesti taastuvelektrist toodab Eesti Energia »

Kas teadsite, et 2016. aasta esimeses kvartalis tootis Eesti Energia kogu Eesti taastuvelektrist veerandi? Eesti Energia blogis kirjutab taastuvenergia ja väikekoostootmise juht Innar Kaasik lähemalt sellest, et suurem taastuvenergia tootmise võimekus ja taastuvatest allikatest toodetud elektrit eelistavate klientide hulga kasv on teinud Eesti Energiast nii Eestis kui ka Baltikumis ühe suurima taastuvenergia ettevõtte.„Eelmisel aastal tootsime kokku 360,8 gigavatt-tundi taastuvelektrit, millest jätkuks 150 000 keskmise tarbimisega majapidamisele üheks aastaks. Kokku on Eesti Energial võimekust toota taastuvatest allikatest elektrit ca 3 teravatt-tundi aastas, mis on 40% Eesti elektritarbimisest,“ kirjutab Kaasik. Ta tõdeb, et üha kasvavate taastuvenergia tootmisvõimsuste kõrval suureneb ka nende inimeste arv, kes eelistavad tarbida taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit ja on sõlminud Eesti Energiaga Rohelise Energia elektrilepingu.Lugege lähemalt, kus toodetakse “rohelist elektrit”Rohelise Energia lepingu sõlmimiseks pöörduge oma kliendihalduri poole./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_05/Innar_Kaasik.jpgInnar Kaasik, Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise juht

• Eesti Energia Tehnoloogiatööstus: kodumaistest energia suurprojektidest 40 välisturuni »

Seekordses turuülevaates tutvustame lähemalt Eesti Energia tütarettevõtet – Tehnoloogiatööstust, mis tegutseb rahvusvaheliselt Enefiti kaubamärgi all ja pakub metallkonstruktsioonide, energeetika- ja tööstusseadmete valmistajana laia valikut nüüdisaegseid tehnoloogilisi lahendusi. Jõhvis ja Narvas tegutsev Eesti Energia Tehnoloogiatööstus on küll osa meie kodumaisest energiakontsernist, kuid tegelikult on ettevõtte välisprojektide turud enam kui 40 riigis üle maailma. Nii on Tehnoloogiatööstus tootnud tööstusseadmeid mitmel pool Skandinaavias ja Lääne Euroopas, aga ka Aasias ja Ameerikas asuvatele klientidele.Ettevõttel on täna kokku ligi 800 töötajat ning 10 000 – 12 000 tonni tootmisvõimsust ühes vahetuses aastas. Oma klientidele soovitud toodangut pakkudes tegutseb Tehnoloogiatööstus Ida-Virumaal asuval 40 000 ruutmeetrisel tootmispinnal.Tehnoloogiatööstuse tegevus jaguneb peamiselt Eesti Energia kontserni siseste projektide ja välisprojektide vahel. Nii näiteks on just Tehnoloogiatööstuse poolt projekteeritud Eesti Energia Narva Elektrijaamade uued korstnad energiaplokkide heitmete eraldi mõõtmiseks. Samuti kuulub Tehnoloogiatööstuse tööde hulka ka Narva karjääri sammuvate ekskavaatorite suurema mahuga kopa projekteerimine ja valmistamine. Uue kopa tootmiseks kasutati kaasaegseid tugevdatud kergsulamist metalle, mis võimaldasid suurendada kopa mahtu ja vähendada selle kaalu, tõstes kaevandamise efektiivsust ligi 10%. Tehnoloogiatööstus on ehitanud muuhulgas ka Auvere elektrijaama põlevkivi ja biokütuse etteande ning tuhaärastuse süsteemi, Balti elektrijaama biokütuse lao ja etteandesüsteemi ning Estonia kaevanduse kamberlaava konveiertranspordi süsteemi./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_05/TT_ehitatud_tuhaarastuse_systeem.jpgEesti Energia Tehnoloogiatööstuse poolt ehitatud tuhaärastuse süsteem uue Auvere elektrijaama juuresLisaks ettevõtte-sisestele projektidele toimetab Tehnoloogiatööstus aktiivselt ka välisturgudel. Nii näiteks projekteerib, toodab ja paigaldab ettevõte Soomes asuvale Metsä Fibre Äänekoski biomassitehasele tooraine etteandeseadmed ning on valmistanud ja paigaldanud Rootsis asuvale Skövde elektrijaamale 55 tonni mahus gaasikäike. Muuhulgas toodab Tehnoloogiatööstus ka teraskonstruktsioone Aker Solutionsi veealustele nafta- ja gaasitööstuse puurimisseadmetele. Lähiajal on ettevõttel plaanis oma välisprojektide osakaalu veelgi kasvatada.Lisaks mahukatele komplekslahendustele pakub Tehnoloogiatööstus ka teisi ainulaadseid teenuseid. Tehnoloogiatööstuse Testimiskeskus tegeleb näiteks metallide ja keevisliidete kontrolliga ning ekspertiisiga, sertifitseerib keevitajaid ja keevitusprotseduure, väljastades neile kogu maailmas tunnustatud sertifikaate. Tehnoloogiatööstuse Hoolduskeskus teeb elektripaigaldiste ja energeetikaseadmete remondi-, montaaži- ja hooldustöid, samuti automaatikaseadmete hooldust ja paigaldust ning konveiersüsteemide ja tuhaärastusseadmete hooldust ja remonti. Ettevõtte koosseisu kuuluv akrediteeritud Elektrilabor kalibreerib ja justeerib elektriseadmeid.Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse toodetest ja teenustest lähemalt/-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_05/TT_keevitaja2.jpg

• Balti riikide uudised »

Aprillikuine elektritoodang ja tarbimine Balti riikides

Maikuus teatas Eesti elektrisüsteemihaldur Elering, et Eesti elektritoodang kasvas aprillis aastases arvestuses kaheksa protsenti 741 gigavatt-tunnini, samal ajal kui Eesti tarbimine vähenes ühe protsendi võrra 672 gigavatt-tunnini.Lätis kasvas elektritootmine 2015. aasta aprilliga võrreldes neli protsenti, moodustades kokku 595 gigavatt-tundi. 63 protsenti elektrist pärines hüdroelektrijaamadest. Elektri tarbimine vähenes Lätis ühe protsendi võrra ning aprilli elektribilansi saldoks kujunes pluss 19 gigavatt-tundi.Leedus toodeti aprilli jooksul 171 gigavatt-tundi elektrit, mis märgib 28-protsendilist langust. Elektritarbimine kahanes Leedus aprilli jooksul 13 protsenti 717 gigavatt-tunnini. Leedu elektribilansi defitsiit vähenes seitse protsenti 546 gigavatt-tunnini. Kohalike elektrijaamade osalus sisemaise tarbimise katmisel oli 24 protsenti.Võrdluseks tõi Elering välja, et võrreldes möödunud aasta sama perioodiga olid Põhjamaades aprillis suuremad nii elektri toodang (+3%) kui ka tarbimine (+4%). Põhjamaade elektritoodang ületas tarbimist 873 gigavatt-tunniga.

Augusti algul muutuvad Läti jaotusvõrgu tasud

Alates 1. augustist muutuvad Läti jaotusvõrgu tasud, tuues ühtede klientide jaoks kaasa hinnatõusu, teistele aga hinnalanguse. Täpsema info muudatuse kohta leiate siit

Leedu gaasiterminalitasud tõusid 12%

Mai keskel selgus, et alates 1. juulist maksab Leedu maagaas kõrgemate hoolduskulude tõttu klientidele 12% rohkem. Kallimad hoolduskulud on turvalisuse tagamise aluseks ning katavad terminali ülalpidamiseks ja püsikuludeks vajalikke väljaminekuid, millega soovitakse tagada heitmete minimaalne tase. Hinda mõjutas ka asjaolu, et soojema ilmaga perioodidel tarbitakse gaasi vähem ja selle võrra väheneb tulu, mida terminal maagaasi müügilt saab. Kui jaanuaris oli terminali tasu 510,16 MWh/päevas/aastas , siis maikuuks langes see 315,97-le, kuid alates juulist tõuseb 354,61-le.

• Kroonpress energiakuludest: meie pikaajalised kliendid usaldavad ja hindavad meid rohkem, kui saame pakkuda stabiilset teenust ja hinda »

Tartus tegutsev Kroonpress on 20-aastase ajalooga tänapäevaseim trükiettevõte Baltikumis. Ajalehe-, ajakirja- ja poognatrükiga tegelev ettevõte pöörab tähelepanu nii energiakulude kokkuhoiule kui ka ökoloogiliselt puhtale jalajäljele – ettevõte kasutab Rohelist Energiat. Kroonpressi peamisteks klientideks on kirjastused, reklaamiagentuurid ja disainibürood nii Eestis kui ka piiri taga, põhitoodeteks aga ajakirjandusväljaanded ja suuremahulised reklaamtrükised. Kroonpressi keskkonna- ja kvaliteedijuht Sander Jahilo räägib, et praegu trükib Kroonpress lisaks kommertstrükistele ca 25 perioodilist ajalehte ning üle 30 perioodilise ajakirja.„Kaks kolmandikku ettevõtte toodangust müüme Skandinaavias ja mujal Euroopas paiknevatele eksporditurgudele. Kuigi trükiturg on olnud aastaid kerges languses, on Kroonpress suutnud teenida kasumit, laieneda uutele eksporditurgudele ning investeerida mitmesse projekti, et hoida ka tulevikus oma konkurentsieeliseid,“ selgitab Jahilo./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_05/kliendilugu_kroonpress.jpgEttevõte on üha enam liikunud keskkonnasõbraliku tootmise suunas. „Täna kasutame ära kogu vihmavee, katame enamiku kaugküttevajadusest tootmise jääksoojusega, rakendame transpordis maagaasikütust, oleme loonud klientidele nende toodete süsinikujalajälgi arvutavad märgised ning kasutame tootmises Rohelist Energiat ehk taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit,“ loetleb Jahilo. Ta lisab, et ettevõte kavatseb jätkata sarnaste investeeringutega ka lähiajal ning kasvatada sealjuures oma tootmisvõimekust.Iga paari aasta tagant on Kroonpress lasknud teha ettevõttele sõltumatu ressursiauditi, mille kaardistuse osas on elekter üks olulisi komponente. „Vastavalt auditite ettepanekutele ning ettevõtte investeerimisvalmidusele oleme kõige olulisematele teemadele ka praktilised lahendused otsinud ning need ellu viinud,“ lisab Jahilo.Kuna Kroonpress töötab mitmes vahetuses, siis on ettevõtte elektrikulud Jahilo sõnul stabiilsed, kuid suured. „Seetõttu on meie jaoks oluline fikseerida märgatav osa elektritarbimisest ühe hinnaga ning mitte olla turu kõikumiste suhtes liiga tundlik. Meil on palju pikaajalisi kliente, kes usaldavad meid rohkem, kui saame pakkuda neile stabiilset hinda ja teenust,“ selgitab Jahilo./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_05/priit_kuusik_120x120.jpgKroonpressi elektriostustrateegia haldur Priit Kuusik: „Olen nõustanud Kroonpressi elektrienergia ostustrateegia valimisel juba aastast 2011. Elektriostustrateegias olen lähtunud kliendi vajadustest ja võib öelda, et oleme teinud koos kliendiga õiget asja. Oleme alati püüdnud jõuda ühisele arusaamale, kuidas elektriostuga edasi minna ja mis on selle juures oluline. Meie koostöö on sujunud ladusalt, sest Kroonpress on klient, kes oskab väga hästi oma elektriostuvajaduste väljaselgitamisel kaasa rääkida ning kellel on nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis selge visioon oma tegemiste osas. Soovin Kroonpressile edu ja tuult tiibadesse!“Vaata videost, miks ja kuidas kasutab Kroonpress Rohelise Energia energiaostulahendustVideo vaatamiseks on vajalikud turunduslikud küpsised. Küpsiste õiguseid saad muuta . Videot saad vaadata ka Youtube'i keskkonnas.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.