Uudised

Mathias Vaarmann

Eesti Energia suurkliendi ärijuht energiamüügis

Soe ilm ja uus ühendus Skandinaaviaga langetasid Balti riikide elektrihindu

Seekord teeme turuülevaates kokkuvõtte sellest, kuidas veel jaanuaris 200-euroseid tunnihindu näinud Eesti turupiirkonna keskmised hinnad langesid 28,28 eurole megavatt-tunnist ning kui palju alandas esimest korda stabiilselt turule tulnud Rootsi-Leedu vaheline NordBalt kaabel Läti ja Leedu elektrihindu.

Jagame nõuandeid, parima elektriostustrateegia valikuks ning pöörame tähelepanu, et just praegu on ajalooliselt madalaimate tulevikutehingute hindade valguses mõistlik elektrihind täielikult või osaliselt fikseerida.

Tutvuge turuülevaate teemadega ja saage teada, miks jagati Euroopa Liidu riikidele veebruaris tasuta CO2 kvoote, kui palju tõusis nafta hind veebruari jooksul, milliseid tulemusi tõi möödunud majandusaasta Eesti Energiale ja selle tütarettevõtetele ning kas tõesti tarnib Leedu tänavu esmakordselt Norra Statoililt rohkem gaasi kui Gazpromilt.

Lugege teemadest lähemalt allpool

• Soe ilm ja uus ühendus Skandinaaviaga aitasid langetada Balti riikide elektrihindu »

Põhja-Euroopas jaanuaris valitsenud külmad ilmad muutusid veebruaris mahedamaks, mistõttu vähenes elektrienergia nõudlus Skandinaavias ja Baltikumis. Oluliselt vähenenud elektrienergia tarbimine kajastus ka veebruarikuistes elektribörsi hindades, kus veel jaanuaris 200-euroseid tunnihindu näinud Eesti turupiirkonna keskmiseks hinnaks kujunes nüüd 28,28 eurot megavatt-tunnist .Tasub meenutada, et käesolevas turuülevaates esitatud hinnad on statistilised kuu keskmised tundide lõikes. Elektriostu puhul tuleb siiski arvestada, et tunnilugemisel olevad kliendid saavad igal tunnil eraldi elektrihinna. Iga kliendi personaalne kuu keskmine hind oleneb sellest, kuidas tema tarbimine kuu tundide jooksul jaguneb – kas see jääb pigem kallimatele või odavamatele tundidele .Veebruar kujunes Baltikumi elektrituru jaoks ajalooliseks ka seetõttu, et esimest korda avatud elektrituru perioodil toimus stabiilne energiakaubandus vastavatud, kuid ametlikult ikka veel testfaasis oleva merekaabli NordBalt kaudu. NordBalt ühendab Leedu elektrisüsteemi Rootsi süsteemiga. Tänu sellele importis Leedu veebruaris Rootsi tuuma- ja hüdroelektrijaamades toodetud odavat elektrit, mis aitas Leedu ja Läti turuhindadel langeda kahe riigi turgude ajaloo madalaimale tasemele . Soojemate ilmade kaasabil kujunes Läti ja Leedu elektrihinnaks veebruaris 29,65 eurot megavatt-tunnist , mis tähendas jaanuariga võrreldes neil turgudel 41-protsendilist hinnalangust./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_02/keskmised_borsihinnad_est.jpg17. veebruaril teatas Leedu elektrisüsteemioperaator Litgrid, et NordBalti süsteemitestid on edukalt läbitud ning et alates 18. veebruarist pannakse merekaabel katseoperatsioonide faasi. See tähendab, et Baltikumi turule lisandus kuni 700 megavatti Rootsi elektrienergiat. Kuna merekaabel ei ole veel ametlikult avatud, siis pole garanteeritud, et lisandunud ülekandevõimsus on igal päeval ja tunnil täies mahus kättesaadav. Sellegipoolest saadeti veebruaris Rootsist Leedu poole 164,5 GWh elektrienergiat.Lisandunud elektrienergia aitas Läti ja Leedu hindadel langeda väga lähedale Eesti ja Soome hindadele. Soomes kukkusid hinnad veebruaris 31% ning meie põhjanaabrite kuu keskmiseks kujunes 26,09 eurot megavatt-tunnist ./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_02/kaart_est.jpg

• Fikseeritud või börsihind - mille järgi valida sobivam ostustrateegia? »

Elektrienergia ostu puhul on üheks peamiseks teelahkmeks küsimus, kas fikseerida hind või jätta see sõltuvaks elektribörsi hinnadünaamikast. Eesti Energia suurkliendiosakonna juht Artur Teesalu on igapäevaselt kontaktis Eesti Energia klientidega erinevatest ärivaldkondadest ja toob välja, mida on suure elektritarbimisega kliendid otsustamisel peamiselt välja toonud - ehk on need mõttekohad abiks valikute tegemisel ja elektriostustrateegia otsuse langetamisel.1. Hinnake, kui suure osa ärikuludest moodustavad elektrikulud Lihtne viis valiku määramisel on siin see, kas kulud on oluliseks osaks ärikuludest ja kui jah, siis on tõenäoliselt ka oluline teada või prognoosida, kui suureks need kulud võivad kujuneda. Kliendid, kes on hinnanud elektrikulud oluliseks osaks kõigist ärikuludest, püüavad reeglina oma elektrihinna fikseerida, et kulusid ette prognoosida. Praegusel perioodil on hindade fikseerimine heaks valikuks eelkõige ka seetõttu, et tulevikutehingute hinnad turul on ajalooliselt väga madalal tasemel.2. Kaaluge, kas teie toote või teenuse hinda on elektrihinna muutudes lihtne korrigeerida Juhul kui leiate, et teie toote või teenuse hinda on keeruline või peaaegu võimatu muuta elektrienergia hinna muutudes börsil, siis tasuks samuti kaaluda pigem fikseeritud elektrihinda, mille puhul vähendate te enda ettevõtte jaoks ärikulude kasvu riski.3. Kasutage ära tulevikutehingute seisu ja fikseerige madal hind pikemaks ajaks Reeglina tasub fikseerida hind siis, kui elektri tulevikutehingute hinnad on soodsad - nagu näiteks praegusel perioodil, mil turu tulevikutehingute hinnad on ajalooliselt ülimadalal tasemel. Viimasel paaril nädalal on mõned tulevikutehingute hinnamõjuritest liikunud eriti fikseerimist soodustavas suunas - näiteks on CO2 hinnad taas kord langenud. Turul toimuvate hinnaliikumistega aitab teid kursis hoida Eesti Energia suurkliendihaldur, kelle käest tasub küsida täna börsihinnaga elektrilepingus olevatel klientidel fikseeritud või osaliselt fikseeritud hinnaga pakkumist.Küsimuste või pakkumise soovi korral võtke julgelt ühendust Eesti Energia suurkliendihalduriga./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_02/artur_teesalu.jpg

• Süsiniku hinnad viimase pea kolme aasta madalaimal tasemel »

Jaanuaris langustrendi sattunud süsiniku hinnad langesid ka veebruaris. Kui jaanuari esimesel kauplemispäeval maksis süsinikdioksiid veel üle 8 euro tonnist, siis jaanuari lõpuks oli hind langenud 6 euroni, veebruari keskpaigaks aga koguni 4,7 euroni ühe tonni kohta. Kuu lõpetati hinnaga 5,01 eurot . See tähendab, et veebruari lõpuks oli CO2 hind langenud jaanuari alguse tasemelt enam kui 38 protsenti./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_02/co2_est.jpgSaastegaaside turule on toonud üleüldise langustrendi saastekvootide nõudluse oluline vähenemine, mille on tinginud laialdane langus Euroopa ja ka muu maailma energiaturgudel.Süsinikuturgu mõjutas veebruaris lisafaktorina Euroopa Liidu riikide tasuta kvootide emissioon, mis tõi turuosalistele 535 miljonit tasuta kvooti. Osale turuosalistest jagati tasuta kvoote eesmärgiga aidata nendel enamjaolt tööstusfirmadel jääda konkurentsivõimeliseks võrreldes ettevõtetega sellistes riikides, kus ei ole kehtestatud nii karme keskkonnareegleid nagu Euroopa Liidus.

• Nafta hind näitas veebruaris taastumismärke, dollar muutlik »

Veebruari lõpus võis näha Brenti toornafta hinna taastumist tasemele 35,97 dollarit barreli kohta . See tähendab, et hind tõusis veebruari lõpuks kõrgeimale tasemele aasta algusest saadik. Veebruari keskpaigas maksis üks barrel 30 dollarit, jaanuari madalaimal hetkel sai aga toornafta barreli turul kätte 27,9 dollari eest. Veel detsembri alguses maksis toornafta rohkem kui 40 dollarit barrelist, novembris aga üle 50 dollari. Siiski on toornafta hind endiselt viimase 12 aasta madalpunktis./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_02/toornafta_hind_est.jpgToornafta hinnalangus sai alguse 2014. aasta keskpaigas, kui USA shale oil revolution’i käigus hakati pakkuma turule suurel määral naftat. See avaldas kõva survet hindadele, mis tol ajal ulatusid veel üle 100 dollari barrelist. Nafta hinnalangus kiirenes, kui OPECi liikmed eesotsas Saudi Araabiaga teatasid, et naftakartell ei piira tootmist. Selle asemel kiirendas kartell nafta toodangut, et suruda väiksemad tootjad turult välja ning hoida oma turuosa.Rekordmahuline toodang ja vähenev majandustegevus Hiinas ning Euroopas viisidki nafta hinna langusesse. Tänavu jaanuaris langesid nafta hinnad tasemele 28 dollarit barrelist, mis on madalaim tase alates 2003. aastast.Käesoleva aasta veebruaris andis OPEC teada, et koostöös väliste partnerite ehk Venemaaga alustatakse diplomaatilisi pingutusi, et tegeleda ülemaailmse nafta ületootmisega. 16. veebruaril andsid Saudi Araabia, Katar, Venezuela ja Venemaa üheskoos teada, et naftatoodangu maht jäetakse jaanuarikuisele tasemele ehk toodangut ei suurendata. Selle uudise tulemusena hakkas Brenti toornafta hind end koguma ning on vahelduva eduga tõusnud kuni käesoleva turuülevaate kirjutamiseni, mil hinnaks on kujunenud 37,4 dollarit barrelist.Nafta hinna tõusule andis lühiajalise hoo sisse ka veebruarikuine euro-dollari suhte liikumine. Kui kuu kauplemise tulemusena liikus euro väärtus dollari suhtes vähe, siis veebruari esimesel poolel tegi euro läbi väga kiire tugevnemise, kerkides kuu alguse 1,08 dollari tasemelt 1,13 dollarini 11. veebruaril. Kuu lõpetati 1,09-dollarilise euro hinnaga./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_02/euro-dollar_est.jpg

• Balti riikide uudised »

Eesti valitsus toetab põlevkivitööstuse pingutusi

1. märtsil otsustas Eesti valitsus vähendada põlevkivitööstusele riigimaksudest tulenevaid tegevkulusid. See annab ettevõtetele ja võlausaldajatele signaali, et riik soovib paindlikuma tegevuse abil säilitada Eestis põlevkivitööstust, kuni see riigile väärtust loob. Valitsuse otsusega seotud meetmed jõustuvad hiljemalt 1. juuliks 2016. „Toodame põlevkivist elektrit ja õli. Need on tooted, mille lõpphind kujuneb konkurentsiturgudel. Meie konkurentsivõime on otseselt seotud nii elektri- kui ka õlitootmise omahinnaga. Kulude vähendamiseks oleme aasta jooksul tootmist oluliselt efektiivsemaks muutnud. Valitsuse otsus tõstab tööstuse konkurentsivõimet veelgi ja toetab meie pingutusi keeruline periood üle elada,“ selgitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Rahandusministeeriumi ettepanekul otsustas valitsus viia põlevkivi kaevandamisõiguse tasu tasemele 0,275 eurot tonni kohta ning põlevkivitööstust enim mõjutavad keskkonnatasud 2009. aasta tasemele. Eesti Energia toetab ka riigi plaani rakendada alates 2018. aastast uut, põlevkivi lõpptoodete turuhinnast sõltuvat keskkonnatasude süsteemi, mille puhul oleksid põlevkivi ressursitasud otseselt seotud vedelkütuste maailmaturuhindadega, mis mõjutavad põlevkivitööstuse lõpptoodete hinda. Kui turuhind langeb, kahaneks ka põlevkivi kaevandamise ressursitasu; kui aga turuhind kasvab, tõuseks ressursitasu plaani järgi senisest kõrgemaks. /-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_02/estonia_kaevandus.jpg

Eesti Energia teenis möödunud aastal 40 miljonit eurot puhaskasumit

Eesti Energia käive langes möödunud aastal 12% ehk 777 miljoni euroni. Kulumieelset ärikasumit teeniti 266 miljonit eurot, mida on 15% vähem kui aasta varem. Puhaskasumiks kujunes 40 miljonit eurot. Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila selgitas, et madalam käive ja väiksem kasuminumber on tingitud energiaturgude madalatest hindadest.„Oleme Eesti Energias möödunud aastal tõsiselt pingutanud selle nimel, et ettevõtte tegevust efektiivsemaks muuta ja kulusid kärpida,“ rääkis Avila. „Näiteks ärikuludelt oleme võrreldes 2014. aastaga kokku hoidnud 63 miljonit eurot ehk 11%. Meid on aidanud efektiivsemad lahendused, sealhulgas paindlik elektritootmine Narva elektrijaamades, kus kallimate hindadega tundidel oleme hulgiturule müünud rohkem ja madalama hinna puhul vähem elektrit,“ kirjeldas Avila. 2015. aastal langes elektri hind Nord Pooli elektribörsi Eesti piirkonnas 17% ning nafta maailmaturuhind 37%.Eesti Energia müüs möödunud aastal kokku 7,2 TWh elektrienergiat, mida on elektrituru langenud hindade tõttu 21% vähem kui 2014. aastal. Neljas tuulikupargis tootis ettevõte kokku 223 GWh elektrit ehk kolmandiku kogu Eesti 2015. aasta tuuleenergia toodangust. Iru jäätmeenergiaplokis toodeti prügist 270 GWh soojust ning 128 GWh elektrit. Rekordiline tulemus saavutati põlevkiviõliga, mida müüdi 2015. aastal 315 000 tonni. Üle 40% kontserni õlitoodangust moodustas Enefit280 õlitehase toodang.Kontsern investeeris möödunud aastal 246 miljonit eurot, mida on 11% vähem kui aasta varem. Auvere elektrijaama varasid hinnati alla 39,6 miljoni ja Utah’ projekti varasid 26 miljoni euro võrra. Lisaks hinnati alla Jordaania õliprojektile antud laen summas 11 mln eurot. Varade väärtuse ümberhindamine vähendas Eesti Energia puhaskasumit 76 miljoni euro võrra.2015. aastal maksis Eesti Energia omanikule 62 miljonit eurot netodividende. Töömaksude ja aktsiisidena jõudis riigieelarvesse 65 miljonit eurot, sellele lisandus 28 miljonit eurot ressursi- ja 30 miljonit eurot saastetasu.

Eesti Energia rajas Estonia kaevandusse esimese maa-aluse settebasseini

Eesti Energia vähendab allmaakaevandamise keskkonnamõjusid, rajades Estonia kaevanduse ammendunud kambriplokkidesse settebasseini ja pumpla. Tänu maa-aluse settebasseini suurtele mõõtmetele pikeneb kaevandusveest heljumi settimise aeg ning maapinnale juhitakse parema kvaliteediga vesi kui seni. Looduskeskkonda säästetakse ka seetõttu, et ära jääb tarvidus rajada settebassein maapinnale ehk metsa- või põllumaale.Uue settebasseini ja pumpla ehitamise vajadus tekkis seoses Estonia kaevanduse mäetööde liikumisega lõuna suunas. Keskkonnamõjude vähendamise ja tootmise efektiivsuse tõstmise eesmärkidest lähtudes projekteerisid Estonia kaevanduse insenerid pumpla kaevanduse edelatiiba ja settebasseini maa alla, ammendunud kambriplokkidesse. Maa-aluse settebasseini maksimaalne maht on 1,1 mln m3, mis ületab suurima maapealse settebasseini ligi kaks korda. Suurem maht võimaldab kaevandusvett pikemat aega setitada ehk puhastada, enne kui see juhitakse loodusesse. 2 km2 pindalaga maa alla rajatud settebassein jätab vabaks väärtusliku territooriumi maa peal./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_02/settebassein.jpg

Eesti Energia võtab kasutusele Baltikumi suurimad kopad

Sellest aastast võtab Eesti Energia Narva karjääris kasutusele suurema mahutavusega kopad, mis tõstavad kaevandamise efektiivsust ligi 10%. Kergsulammetallist valmistatud kopad on Baltimaade suurimad. Samal ajal uuendab ettevõte ekskavaatorite juhtimissüsteeme, mille tulemusel pikeneb masinate tööiga keskmiselt 10 aasta võrra.„Uue kopa tootmisel kasutasid Eesti Energia insenerid kergsulamist metalle, mis võimaldas suurendada kopa mahtu 15 kuupmeetrilt 17 kuupmeetrini, vähendades samas kopa kaalu 3,5 tonni võrra. Praeguseks ühele sammuvale ekskavaatorile paigaldatud suurema kopa katsetamine kestab paar kuud, seejärel plaanime paigaldada uuendatud kopad ka ülejäänud kümnele Narva karjääri sammuvale ekskavaatorile,“ ütles Eesti Energia juhatuse liige ja kaevanduste juhatuse esimees Andres Vainola.„Projekt tõstab kaevandamise efektiivsust ligi 10%. Suuremate koppadega saame katendi kiiremini eemaldada ning jõuame põlevkivikihini märkimisväärselt kiiremini, kulud jäävad seejuures varasemaga võrreldes praktiliselt samale tasemele. Nii hoiame põlevkivi omahinda konkurentsivõimelisel tasemel, millest sõltub omakorda meie lõpptoodete – elektri ja õli – omahind,“ lisas Vainola./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_02/kopp.jpgBaltikumi suurim kopp mahutavusega 17 kuupmeetrit.

Leedu ostab Statoililt rohkem gaasi kui Gazpromilt

Käesolev aasta on erakordne Leedu riigile, kes ostab esimest korda vähem kui poole aastasest gaasikogusest Venemaale kuuluvalt Gazpromilt, mis on seni olnud Leedu ainus tarnija. Aasta tagasi Klaipėdas tööd alustanud veeldatud maagaasi (LNG) terminal on andnud Leedule võimaluse tarnida veeldatud maagaasi ja lõpetada aastakümneid väldanud gaasitarne vaid ühelt pakkujalt.Kaks Leedu ettevõtet – LDT ja Achema – tarnivad tänavu Statoililt ligikaudu 1,35 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis jõuab terminali tankeritega. Ülejäänud kogus ehk 0,7 miljardit kuupmeetrit tarnitakse Gazpromi kaudu.

Läti elektritootmise toetussüsteem jääb samaks

Läti regulaator kiitis heaks 2016. aasta elektritootmise toetussüsteemi, mis jääb möödunud aastatega võrreldes samaks. Veebruaris kinnitas Läti regulaator elektritootmise soodustariifi, mis jäetakse samaks nagu 2015. ja 2014. aastal. Seega jääb alates 1. aprillist soodustariifiks 0,02679 eurot kWh kohta ehk 26,79 eurot MWh kohta.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.