Uudised

Eesti Energia 2015. aasta konsolideeritud müügitulud olid 777 miljonit eurot (-11,7% ehk -103,2 miljonit eurot võrreldes 2014.aastaga), kulumieelne ärikasum (EBITDA) 266 miljonit eurot (-14,9% ehk -46,5 miljonit eurot) ja puhaskasum 40 miljonit eurot (-74,6% ehk -118,8 miljonit eurot).

Majandustulemused

Kontserni müügitulude languse põhjustas peamiselt madalam müügitulu elektrienergia müügist, mis ulatus 356 miljoni euroni (-21,2% võrreldes 2014.aastaga). Madalad elektri turuhinnad sundisid kontserni vähendama elektrienergia tootmist ja müüki, eelkõige just hulgimüügi osas. Nord Pool Eesti hinnapiirkonna elektrihinnad langesid ning olid 2015.aastal keskmiselt 31,1 EUR/MWh (-17,3%). Eesti Energia keskmine elektrienergia müügihind vähenes siiski oluliselt vähem (tasemele 46,6 EUR/MWh, -2,1%), kuna hinda toetasid riskimaandamistehingud ja hoolikas tootmise planeerimine eesmärgiga toota rohkem elektrit kõrgema hinnaga tiputundidel. Põlevkiviõli müügitulud kasvasid aruandeaastal 104 miljoni euroni (+21,7% võrreldes 2014.aastaga) tänu uue Enefit280 tehase suuremale toodangule. Suurenenud toodangu positiivset mõju müügituludele tasandas mõnevõrra naftahindade langus, kuigi Eesti Energia vedelkütuste müügihinda toetasid oluliselt sõlmitud riskimaandustehingud. Võrguteenuse müügitulu ulatus 242 miljoni euroni (+0,6%). Muude toodete ja teenuste müügitulud langesid aastaga 27% võrra ning panustasid kontserni müügituludesse 75 miljonit eurot. Languse taga on peamiselt asjaolu, et 2015.aastal lõppes põlevkivi müük suurele kontsernivälisele kliendile.

Kontserni EBITDA oli 2015.aastal 266 miljonit eurot (-14,9%). EBITDA languse tingis eelkõige madalam elektrienergia müügimaht – elektrienergia müügist teenitud EBITDA kahanes 19,2% võrra ulatudes 114 miljoni euroni. Võrguteenuse EBITDA kasvas 8,1% võrra 105 miljoni euroni, peamiselt tulenevalt madalamatest võrgukadude kuludest. Põlevkiviõli müügist teenitud EBITDA samuti paranes (tasemele 41 miljonit eurot, +2,0%), kuna müügimahu kasv ja tuletistehingute positiivne panus olid suurema mõjuga kui globaalne naftahindade langus. Muude toodete ja teenuste EBITDA langes 5 miljoni euroni (-84,8%). Selle põhjustasid peamiselt Jordaania õliprojekti laenunõude allahindlus ja põlevkivi tarnete lõppemine kontsernivälistele klientidele.

Konsterni 2015.aasta puhaskasumit mõjutasid oluliselt mitterahalised varade allahindlused kokku summas 65,5 miljonit eurot. Allahindlused puudutasid Auvere elektrijaama ja Utah projekti varasid (allahindlused vastavalt 39,6 miljonit eurot ja 26,0 miljonit eurot). Varade allahindluse tingisid Põhjamaade elektrihindade ja globaalsete naftahindade langus, mille kiiret taastumist kontsern ei prognoosi.

Kuigi EBITDA langes, olid kontserni äritegevuse rahavood tugevad ja ulatusid 308 miljoni euroni (+34,8%).

Tegevusnäitajad

Kontsern müüs 2015.aastal 7,2 TWh elektrienergiat (-21,1%). Sellest moodustas jaemüük 5,9 TWh (-2,3%) ja hulgimüük 1,3 TWh (-57,2%). Eesti Energia turuosa Eesti elektrimüügi jaeturul kasvas 2015.aastal 61%-ni ning ulatus Lätis ja Leedus vastavalt 15% ja 5%-ni. Eesti Energia elektritoodang oli möödunud aastal 7,7 TWh, mis on 20,6% võrra vähem kui 2014.aastal.

Kontsern jaotas möödunud aastal 6,3 TWh elektrienergiat (+0,7% võrreldes 2014.aastaga). Eesti Energia müüs 315 tuhat tonni põlevkiviõli (+36,6%) ning kontserni põlevkiviõli toodang ulatus 337 tuhande tonnini (+26,8%).

Investeeringud

Kontserni investeeringud ulatusid 2015.aastal 246 miljoni euroni (-11,0%). Investeeringud vähenevad, kuna mitmed suured Eesti Energia arendusprojektid on lõppenud või lõppjärgus. Suurimad investeeringud tehti elektri jaotusvõrku (93 miljonit eurot), erinevate baasinvesteeringutena (41 miljonit eurot) ja Auvere elektrijaama (34 miljonit eurot).

Rahastamine, krediidireitingud ja dividendid

Kontserni likviidsete varade ja kasutamata laenude saldo ulatus 2015.aasta lõpu seisuga 380 miljoni euroni, sh 160 miljonit eurot raha ja raha ekvivalente, 150 miljonit eurot likviidsuslaenulepinguid (tähtajaga juulis 2020) ja 70 miljoni euro ulatuses kasutusse võtmata EIB investeerimislaen. Möödunud aasta septembris viis kontsern läbi oma 2018. ja 2020.aasta tähtajaga eurovõlakirjade tagasiostupakkumise (tagasi ostetud võlakirjade nominaalväärtus oli 442 miljonit eurot) ning asendas need uue pikema tagasimaksetähtajaga võlakirjaga (2023. aastal).

Kontserni netovõlg oli 31.12.2015 seisuga 792 miljonit eurot (-42,7 miljonit võrreldes 2014.aasta lõpuga). Netovõlg / EBITDA suhtarv oli 3,0 (2014.aasta lõpus 2,7) ning finantsvõimendus 34% (samal tasemel võrreldes 2014.aasta lõpu seisuga).

Kontserni S&P ja Moody’s krediidireitingud on vastavalt BBB ja Baa2. S&P reitingu väljavaade on stabiilne. Moody’s on asunud reitingut üle vaatama ja on tõenäosus selle langetamiseks.

Väljavaade

Eesti Energia prognoosib 2016.aastaks võrreldes möödunud aastaga kontserni müügituludele väikest langust (defineeritud kui väiksem kui 5% langus). EBITDA ja investeeringute osas prognoosib kontsern langust (defineeritud kui enam kui 5% langus). Kontserni majandustulemusi mõjutavad madalad nafta- ja elektrihinnad ning varem sõlmitud riskimaanduspositsioonide järk-järguline ammendumine. Investeeringud kahanevad, kuna suured arendusprojektid jõuavad lõpule.

Kontsern on 2016.aastaks elektrienergia hinnariski maandanud mahus 4,2 TWh (sh elektri jaemüük), keskmise hinnaga 37,2 EUR/MWh. Samuti on kontsern maandanud põlevkiviõli hinnariski mahus 131,3 tuhat tonni keskmise hinnaga 357,1 EUR/t. Elektrienergia hinnariski maandamiseks on 2017.aastaks tehtud ette müüke 1,5 TWh ulatuses (keskmise hinnaga 36,1 EUR/MWh).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2016.aasta seisuga on 12,0 miljonit tonni, keskmise hinnaga 6,0 EUR/t (sealhulgas sõlmitud tulevikutehingud, investeerimistoetusena tasuta saadavad kvoodid ja varasematest perioodidest kasutamata jäänud kvootide saldo). 2017.aastaks on positsioon 3,1 miljonit tonni, keskmise hinnaga 0,1 EUR/t.

Rohkem informatsiooni Eesti Energia 2015. majandusaasta auditeeritud tulemuste kohta leiate Eesti Energia kodulehelt