Uudised

Mathias Vaarmann

Eesti Energia suurkliendi ärijuht energiamüügis

Külmad ilmad tõid kaasa elektrihinna tõusu

Käesolev aasta on alanud elektrituru mõistes mõneti lausa erakordselt – üheks näiteks on Eesti turupiirkonna tavapäratult kõrge keskmine hind, mis oli viimati samal tasemel 2014. aasta oktoobris. Tasub märkida, et möödunud kuul jõudis elektri tunnihind Eestis üle 100 euro piiri lausa 20 tunnil ja üle 200 euro piiri kolmel tunnil, Lätis ja Leedus aga lausa 14 tunnil. Turuülevaates analüüsime lähemalt, kuidas ja miks hinnad sel moel tõusid.

Külmad ilmad suurendasid rekordiliselt ka elektritarbimist, mistõttu õnnestus Eesti Energial püstitada jaanuaris iseseisvusaja rekord elektritootmises. Samal ajal langesid Euroopa süsinikuhinnad madalaimale tasemele alates 2014. aasta keskpaigast ning ka nafta hind langes jaanuaris alla 30 dollari piiri.

Peale hindade analüüsi toome teieni olulisimad uudised Balti energiaturgudel ja selgitame, mida tähendavad jaanuaris kõneainet pakkunud arutlused puidu põletamisest Eestis. Ülevaate lõpus jagab oma gaasitarbimise juhtimise kogemusi Eesti Energia klient Baltic Clean AS.

Lugege teemadest lähemalt allpool

• Külmad ilmad tõid kaasa elektrihinna tõusu »

1. aasta jaanuar oli elektribörsi Nord Pool (varasem Nord Pool Spot) jaoks mitmes mõistes silmapaistev. Turu keskmine **hind Eesti piirkonnas – 37,63 eurot megavatt-tunnist – kujunes kõrgeimaks alates 2014. aasta oktoobrikuust**, mil keskmine hind oli 40,22 €/MWh. Detsembri hinnaga (26,72 €/MWh) võrreldes kerkisid hinnad koguni 41%. Erakordne oli ka see, et **jaanuaris maksis elekter Eestis keskmiselt vähem kui Soomes**, kus hinnaks kujunes 37,83 eurot megavatt-tunnist (detsembris 26,56 €/MWh, +42,4%). Alates Eesti elektrituru täielikust avanemisest (2013) on sellist olukorda esinenud vaid viiel kuul. Tavapäratu oli näiteks ka see, et **jaanuaris eksportis Eesti erakordselt palju elektrit Soome** (tavapäraselt käib elektritransiit Soomest Eesti poole). Eestist liikus Soome suunal jaanuaris 49 671,5 MWh elektrit, mis on enam kui kaks korda rohkem võrreldes kogu 2015. aasta jooksul Eestist Soome liikunud elektrikogusega (24 499 MWh). Eriti kõrge elektrinõudlus tõstis seeläbi Eestis **elektri tunnihinna üle 100 euro piiri kahekümnel jaanuari tunnil**, kusjuures 200-eurone tunnihind esines jaanuaris kolm korda (seda lisaks Eestile samal ajal ka kõigis teistes Nord Pooli riikides). Erakordselt suure nõudluse tõttu õnnestus Eesti Energial püstitada Eesti iseseisvusaja elektritootmise rekord – tipuhetkel andis Eesti Energia võrku üle 2 gigavati elektrit. **Läti ja Leedu** keskmisteks hindadeks kujunesid jaanuaris vastavalt **50,01 eurot ja 50,32 eurot megavatt-tunnist**. Kuust kuusse kerkisid hinnad kahes riigis 30,4% ja 31,2%. Lätis ja Leedus tuli 200-euroseid tunde terve kuu jooksul ette 14 korral. Elektrituru mõistes kujunes eriliseks päevaks **19. jaanuar, mil nii Läti, Leedu kui ka Eesti päeva keskmised hinnad olid madalamad kui Soome ja Rootsi päeva keskmised hinnad**. Üldjuhul on Rootsi hinnad alati Balti riikide hindadest madalamad. /-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_01/keskmised_borsihinnad_est.jpg Elektri hulgituru rekordilise hinnatõusu jaanuaris põhjustas Skandinaavia ja Baltikumi kohale saabunud arktiline õhumass, mis viis õhutemperatuurid väga madalate miinuskraadideni. **Erakordselt külm ilm tõstis Põhjala elektritarbimise mitme aasta kõrgeimale tasemele** – selles regioonis on elektriküte väga laialt levinud ning nõudluse katmisel tõusid elektri tunnihinnad mitu korda. Näiteks Norras püstitati 20. jaanuaril elektritarbimises viimase kolme aasta rekord: hommikul kella 7–8 vahel tarbiti kokku 24 190 MWh. Suur nõudlus Skandinaavias tingis ka senisest suurema elektri ekspordi põhjamaade suunal. Rootsis on piisavalt tuuma- ja hüdroelektrijaamu, mis toodavad suures mahus odavat elektrit, millega rootslased saavad katta enda tarbeks vajaliku koguse ning lisaks hulga elektrit riigist välja eksportida. Praegu toimub Rootsis igapäevane tihe energiakaubandus Soomega, lisaks müüakse elektrit Taani, vähemal määral ka Poolasse. Vähese tootmisvõimekuse tõttu defitsiidis olev Soome vajab riigi tarbimisvajaduse katmiseks elektrit teistest riikidest. Kuna elekter liigub alati kallima hinnapiirkonna suunas, siis liigub Rootsist elekter just Soome poole, Soomest üldjuhul omakorda Baltikumi. Kuid kuna jaanuaris kujunes Soome hind mitmel tunnil Eesti hinnast kallimaks, liikus suurel määral elektrit hoopis Eestist Soome. Möödunud aasta lõpus valmis Leedu ja Rootsi vaheline kaabel NordBalt, mille täielikul avanemisel ja turu kasutusse andmisel peaks algama otsene energiakaubandus Rootsi ja Baltikumi vahel. **See tähendab odavama hüdro- ja tuumaelektri liikumist Leetu ning sealt omakorda Lätti, mis võib kahe riigi elektrihindu mõnevõrra langetada**. /-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_01/kaart_est.jpg | Börs | Keskmine €/MWh | Muutus võrreldes eelneva kuuga | Miinimum | Maksimum |

| --------------- | -------------- | ------------------------------ | -------- | -------- || Nord Pool Eesti | 37,63 | 40,83% | 4,69 | 200,06 || Nord Pool Soome | 37,83 | 42,43% | 4,69 | 214,25 || Nord Pool Läti | 50,01 | 30,44% | 15,36 | 200,06 || Nord Pool Leedu | 50,32 | 31,25% | 15,36 | 200,06 |

• Kindlustage end börsihinna kõikumise vastu ja fikseerige elektri hind »

Käesolevas turuülevaates toodud hinnad on statistilised kuu keskmised tundide lõikes. Elektriostu puhul tuleb aga arvestada, et tunnilugemisel olevad kliendid saavad igal tunnil eraldi elektrihinna ning iga kliendi personaalne kuu keskmine hind oleneb sellest, kuidas tema tarbimine kuu tundide jooksul jaguneb . Nii näiteks võib klient, kes tarbib elektrit ainult kõige kallimatel tiputundidel (ehk üldjuhul hommikul kella 8 ja 12 vahel ning õhtul kella 17 ja 20 vahel) saada kordades kõrgema hinna kui turuülevaates kajastatud keskmine. Sama põhimõte toimib muidugi ka vastupidi – klient, kes tarbib elektrit ainult öistel odavatel tundidel, võib saada keskmisest palju odavama hinna.Seega – turuülevaates kajastatud kuu keskmine elektrihind kehtib vaid nendele klientidele, kelle tarbimine on kuu lõikes stabiilne ehk ei tõuse ega lange tundide lõikes . Tunnihindade kohta leiab infot elektribörsi Nord Pool kodulehelt nordpoolgroup.com.Eesti Energia suurkliendiosakonna juht Artur Teesalu tuletab meelde, et kui soovite kliendina tarbida elektrit igal tunnil sama hinna eest, siis on võimalik sõlmida Eesti Energiaga fikseeritud elektrihinnaga leping .„Käesoleval aastal pakub Eesti Energia hinna fikseerimist kuni 2020. aastani,“ selgitab Teesalu. „Kui klient ei soovi elektrihinda täielikult fikseerida, pakub Eesti Energia võimalust kontrollida oma ettevõtte kulusid ja fikseerida hind kas või osaliselt.“Et leida igale kliendile ja ettevõttele parim lahendus, aitavad Eesti Energia suurkliendihaldurid valida välja elektrihinna fikseerimiseks sobivad perioodid, nii et klient saaks kasu soodsatest börsihindadest võimalikult madala hinnakõikumisega.

• Euroopa Liidu süsinikuhinnad langesid jaanuaris 30 protsenti »

Euroliidu CO2 kvootide hinnad langesid jaanuaris väga kiire hooga, kukkudes madalaimale tasemele alates 2014. aasta keskpaigast . Turuülevaate kirjutamise hetkel maksab üks CO2 tonn 5,63 eurot .Aasta esimesel kauplemispäeval oli kasvuhoonegaasi hind veel 8,11 eurot tonnist ning 2015. aasta tipphetkel maksis CO2 tonn 8,75 eurot. See tähendab, et tänavu esimesel kuul on hind langenud 30,4%, alates oktoobrikuisest tipust aga ligi 36%./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_01/co2_est.jpgÜhtlasi on kiire hinnalangus peatanud CO2 hinna stabiilse tõusu, mis algas 2014. aastal pärast seda, kui euroliit hakkas planeerima süsinikuturu reformi.Süsinikdioksiidi turu jaanuarikuise languse põhjustas üleüldine langus Euroopa nafta- ja energiaturgudel. Odavam nafta tähendab madalamat maagaasi hinda, gaas omakorda on aga väiksema CO2-sisaldusega kui traditsioonilised fossiilkütused. Mida odavamaks gaas muutub, seda enam on seda mõistlik põletada energia tootmisel. See jällegi tähendab väiksemat nõudlust CO2 kvootidele .Elektritootjate huvi oma tulevikutoodang ette maha müüa on langetanud ka elektri tulevikutehingute hindu Euroopas. See omakorda vähendab CO2 nõudlust, sest elektritootjatel ei ole tarvis oma tuleviku tootmiskulusid lukku lüüa.

• Nafta hind kukkus jaanuaris alla 30 dollari piiri »

Üle aasta langusetrendis olnud Brenti toornafta hind saavutas 2016. aasta jaanuaris uue madalpunkti, kui vedelkütuse hind langes alla 30 dollari piiri, jäädes 20. jaanuaril 27,9 dollari piirimaile - nii madalat hinda pole olnud 2004. aastast saadik. Veel möödunud kuu alguses maksis naftabarrel 37,2 dollarit . Jaanuar lõpetati aga taas 34,7-dollarilise barrelihinnaga. Turuülevaate kirjutamise hetkeks on nafta hind veelgi kosunud ning Brenti hind on jõudnud 35,5 dollari juurde./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_01/toornafta_hind_est.jpgNafta hinda viisid ka jaanuaris allapoole samad tegurid, mis on mõjutanud „musta kulla“ turgu viimase aasta jooksul: madal nõudlus arenenud tööstusriikides ning suur pakkumine OPECi ja teiste tootjate poolt .Kuu teisel poolel andis nafta hinnale kergitava tõuke Euroopas ja Ühendriikides valitsenud pakane, mis tõstis energianõudlust mõlemal pool Atlandi ookeani. 22. jaanuaril tõusis nafta hind ligi 10 protsenti, kui turgu tabas lühiajaline nõudlus ning nafta hind kerkis 29,3 dollari tasemelt 32,2 dollarini./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_01/euro-dollar_est.jpgEuro-dollari suhe püsis jaanuaris valdavalt stabiilsena. Kuud alustati suhtega 1,09 dollarit ühe euro kohta ning kuu lõpus maksis üks euro 1,092 dollarit.Veebruari esimestel päevadel hakkas aga Euroopa ühisvaluuta väärtus kiiresti tõusma. Kui veel 3. veebruaril oli euro-dollari suhe 1,093, siis 4. veebruaril jõudis hind 1,12 dollarini. Suurima tõusu eurole enam kui kahe kuu jooksul tõi investorite algatatud osturalli pärast seda, kui New Yorgi Föderaalreservpanga (Federal Reserve Bank of New York) president William Dudley andis mõista, et USA keskpanga baasintressimäära tulevaste otsuste tegemisel tuleb arvesse võtta maailma majanduse halba käekäiku. Baasintressimäär mõjutab oluliselt majanduse käekäiku ja turgude seisu ning seda määravate võtmeisikute kommentaaridel on üldjuhul tugev mõju lühiajalisele valuutakursile.

• Puidu põletamisest elektrijaamades – mida siis ikkagi otsustati? »

Jaanuari keskpaigas otsustas Eesti valitsus, et Narva elektrijaamades võiks jätkata puidu põletamist taastuvenergia ekspordi eesmärgil. Hando Sutter kirjutab oma blogis lähemalt, mida siis ikkagi otsustati ja mida valitsuse otsus kaasa toob.Loe blogi siit

• Balti riikide uudised »

Eesti Energia Aasta Tegu neljakordistas energiaplokis põlevkivigaasi põletamise võimekust

Eesti Energia 2015. aasta tunnustuse Aasta Tegu pälvis Narva elektrijaamade ja õlitööstuse koostööprojekt, mille tulemusel on Eesti elektrijaama teine energiaplokk võimeline põletama varasemast ligi neli korda rohkem põlevkivigaasi, tootes sellest elektrit.„Õli tootmisel tekib põlevkivigaasi, mida peame elektrijaamas põletama sõltumata sellest, kas elektriturul on hind parasjagu madal või kõrge. Kuna Eesti elektrijaama teine plokk suudab lõpetatud projekti tulemusel elektri tootmiseks põletada ligi neli korda rohkem gaasi, saame teised energiaplokid turu ebasoodsatel tingimustel ajutiselt seisata,“ ütles Eesti Energia Narva Elektrijaamade juhatuse liige Tõnu Aas. Tema kinnitusel muudab projekt elektritootmise Narva elektrijaamades paindlikumaks. Oluline on ka see, et projekt hoidis 2015. aastal Narva elektrijaamadel kulusid kokku 850 000 euro ulatuses.Projekti käigus töötasid Narva elektrijaamade insenerid koostöös ettevõtte Enteh Engineering spetsialistidega välja tehnilise lahenduse. Pilootprojekti käigus ehitati Eesti elektrijaama teise energiaploki katlale lisaseadmed ja katsetati põlevkivigaasi koguse suurendamist.„Katsed olid edukad. Kui varem suutis katel põletada tunnis 1800 m3 põlevkivigaasi, siis nüüd põletab see tunni ajaga kuni 8500 m3. Põletatava gaasi osakaal on kasvanud 7–8 protsendilt 40 protsendile,“ ütles Eesti Energia Narva Elektrijaamade juhatuse liige Tõnu Aas.

Eesti Energia hindas alla Auvere elektrijaama ja Utah’ projekti väärtuse

1. jaanuaril otsustas Eesti Energia juhatus hinnata madalatest energiahindadest tingituna alla Auvere elektrijaama ja Utah’ projekti väärtuse, kokku 65,5 miljoni euro võrra. „Varade allahindamise peamine põhjus on madalad hinnad energiaturgudel. Elektri turuhinnad on kahe aastaga langenud 28%. Ka nafta maailmaturuhind on kahe aasta jooksul langenud 43%, jõudes eile 24 euroni barrelist. Energiaturgudel toimuvat arvesse võttes on varade allahindluse vajadus ilmne,“ selgitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Eesti Energia varade allahindlus kajastub 2015. aasta neljanda kvartali majandustulemustes. Täpne mõju ettevõtte majandustulemustele avalikustatakse koos majandusaasta aruandega 25. veebruaril. Allahindlus ei mõjuta otseselt Eesti Energia igapäevast äritegevust ega võimet täita laenukohustusi võlausaldajate ees.

Auvere elektrijaama juhtimine läks üle Eesti Energiale

Eesti Energia andis General Electricule üle Auvere elektrijaama niinimetatud „functional test“ sertifikaadi, mis tähendab, et Eesti Energia alustab elektrijaama juhtijana töökindluse katseid. Eesti Energia võtab Auvere elektrijaama ehitajalt üle esimese poolaasta jooksul, pärast testide edukat lõppu.Auvere elektrijaam on Eesti Energia kõige efektiivsem energiatootmisplokk, millel on parim teadaolev tehnoloogia. Tänu suuremale efektiivsusele pääseb jaam elektriturule rohkematel tundidel, võrreldes ettevõtte vanemate energiaplokkidega. Enne lõpliku üleandmisakti allkirjastamist ja garantiiperioodi algust tuleb viia läbi elektrijaama töökindluse testid, kus katsetatakse jaama opereerimist erinevatel töörežiimidel ja eri kütustega.

Eesti Energia püstitas iseseisvusaja elektritootmise rekordi

Eesti Energia tootmisaasta on alanud rekordiliselt. Juba jaanuari alguses püstitasid Narva elektrijaamad mitu tootmisrekordit, saavutades 6. jaanuaril tootmisvõimsuse 1789 megavatti ja 9. jaanuaril 1900 megavatti. 15. jaanuaril aga purustati ka need rekordid, kui hommikul kell 10.35 ületas Narva elektrijaamade tootmisvõimsus 1982 megavatti, kus uue Auvere jaama panus oli 276 megavatti ehk ligi 15% Narva jaamade kogutoodangust. Viimati töötasid Narva elektrijaamad sellise võimsusega ligi 25 aastat tagasi, enne iseseisvuse taastamist. Eesti Energia kõigi tootmisüksuste elektritoodang ulatus sel päeval 2109 megavatini, mis on samuti viimase 25 aasta tipptulemus. Narva elektrijaamade toodangule lisandub ka Eesti Energia koostootmisjaamade ja tuuleparkide elektritoodang.

Jordaania elektrijaama rahastamiseks allkirjastati lepingud Hiina pankadega

Hiina suurpangad Bank of China (BoC), Industrial and Commercial Bank of China (ICBC) ja emaettevõtte kaudu osaliselt Eesti Energiale kuuluv Attarat Power Company (APCO) sõlmisid jaanuari keskpaigas finantseerimislepingud Jordaania põlevkivielektrijaama ehituse ja karjääri rajamise rahastamiseks. Laenu garanteerib Hiina ekspordiagentuur Sinosure.Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on enne rahastamise lõpuleviimist siiski jäänud veel rida tegevusi, sealhulgas lepingute sõlmimine Eesti Energia enamusosaluse müümiseks. „Vastavalt Jordaania valitsusega sõlmitud lepingule jääb Eesti Energia APCO vähemusosanikuks veel vähemalt viieks aastaks pärast elektrijaama ehituse lõpetamist,“ lisas Sutter. APCO kuulub emaettevõtte Enefit Jordan BV kaudu Eesti Energiale, Malaisia ettevõttele YTL Power International Bhd ja firmale Near East Investments Limited of Jordan.

Läti jaotusvõrguettevõte muudab jaotustariife

Läti energiafirma Latvenergo jaotusvõrguettevõte Sadales tikls pöördus 20. jaanuaril kommunaalettevõtete komisjoni (PUC) poole projektiga, mille eesmärk on tasakaalustada elektrienergia jaotusvõrgu teenuseid (jaotustariife). Projektiga soovitakse vähendada võrguettevõtjate kohaletoimetamise hinda 20% ulatuses ning kehtestada kõigile tarbijatele võrguteenuse osutamise eest püsitasu, mis ei sõltu sellest, kui palju elektrit tarbija kasutab.Planeeritava muudatusega soovitakse vähendada ebavõrdsust olukorras, kus elektrivõrguga seotud hoolduskulusid kannavad vaid need kliendid, kes tarbivad elektrit, ehkki väiksema või olematu elektritarbimisega tarbimiskohtade teenindamiseks on võrguettevõttel tarvis samuti hoolduskulusid kanda. Muudatused toovad osale tarbijatest kaasa hinnatõusu, teistele aga hinnalanguse. Täna on Lätis ligikaudu 120 000 klienti, kes tarbivad elektrit vähe või üldse mitte, suur osa neist aga paikneb maapiirkondades, kus asub ca 3000 km jagu pidevat hooldust vajavaid elektriliine.

Uniper Ruhrgas International müüs osalise osaluse Latvijas Gazes

1. jaanuaril väljastati börsiteade, mille kohaselt ostis Marguerite fond 28,97% osaluse Latvijas Gazes, mis vastutab maagaasi edastamise, jaotamise, säilitamise ja tarnimise eest Lätis. Aktsiad müüs Uniper Ruhrgas International GmbH (varem E.ON Ruhrgas International GmbH), kes on olnud Latvijas Gaze osanik alates 1997. aasta aprillist. Pärast müügitehingu teostamist jääb Uniper Ruhgras Internationali osaluseks Latvijas Gazes 18,26%. Osaluse omandanud Marguerite fondi näol on tegemist Euroopa kuue juhtiva finantsinstitutsiooni (Caisse des Dépôts et Consignations, Deposiit- ja Laenufon, Euroopa Investeerimispank, Instituto de Crédito Oficial, KfW ja PKO Bank Polski) ning Euroopa Komisjoni poolt loodud fondiga, mille eesmärgiks on teha infrastruktuuri kapitalimahutusi 28 liikmesriiki. Praeguse seisuga jääb Latvijas Gaze suurimaks aktsionäriks Gazprom, kellele kuulub 34% maagaasifirma aktsiatest. Marguerite fondi osalusse jääb nüüdsest 28,97% aktsiatest, Uniper Ruhrgas International GmbH-le 18,26%, Itera Latvijale 16% ja väikeaktsionäridele 2,8%.

Leedu pidas Statoiliga läbirääkimisi LNG hinnalanguse üle

Leedu peaminister Algirdas Butkevicius teatas, et LNG tarne pakkumise kokkulepet Norra Statoiliga on muudetud. Kokkulepitud uute tingimuste kohaselt pikendati lepingut viielt aastalt kümnele ning suurendati selle raames Norrast imporditavaid koguseid 2,7 miljardilt kuupmeetrilt 3,7 miljardi kuupmeetrini. Seoses Leedu gaasitarbimise langusega väheneb aastane müügikogus 540 miljonilt kuupmeetrilt 350 miljonile kuupmeetrile.Lietuvos Energija juht Dalius Misiunas märkis, et tehingu hinda langetati 15–20 protsendi ulatuses seoses Leedu gaasitarbimise vajaduse langusega. Oletuste kohaselt võib uus kokkulepitud hind ulatuda 16–20 euroni megavatt-tunnist, mis sarnaneb rohkem Gazpromi pakutava gaasitarne hinnaga.Misiunas selgitas Reutersile, et Leedu gaasitarnetehing Venemaa Gazpromiga lõppes möödunud aasta lõpus, kuid leping on jätnud Leedu riiklikule energiagrupile Lietuvos Energijale võimaluse osta teatud kogus gaasi Gazpromilt ka 2016. aastal.

• Baltic Clean AS: Eesti Energia pakutav gaasiostulahendus võimaldab meil oma kulusid paremini planeerida »

Neli aastat tagasi alustas Eesti Energia lisaks elektrimüügile ka gaasimüüki suurklientidele, võimaldades esimese turuosalisena klientidel gaasi hinda fikseerida. Tänaseks on Eesti Energia saavutanud Eesti gaasiturul ca 13%-lise turuosa ning jätkab konkurentsi pakkumist ja oma positsiooni tugevdamist. Seekordses kliendiloos räägib oma gaasiostu ja gaasitarbimise juhtimise kogemustest Eesti Energia klient Baltic Clean AS. Baltic Clean AS peseb ja rendib ettevõtetele pesu – firma klientideks on peamiselt hotellid ja laevaettevõtted. Baltic Clean ASi juhataja Mati Pärnamägi räägib, et tegevust alustati aastal 2001 ning tänaseks annab ettevõte tööd ligikaudu 90 inimesele. Tegemist on Eesti suurima pesulaga, mille suurus on märkimisväärne ka kogu Euroopa mastaabis.„Meie ettevõte on toiminud suhteliselt stabiilselt kujunenud tiheda konkurentsi tingimustes. Nagu kõik ettevõtted, nii töötame ka meie pidevalt efektiivsuse parandamise suunas ja energiaressursi optimaalse kasutamise nimel,“ selgitab Pärnamägi. Viimane on eriti vajalik arvestades asjaolu, et pesu tuuakse pesumajja treileritäite kaupa ning seda ka näiteks Soomest. Baltic Cleani konkurentsieeliseks on Euroopas tunnustatud tehnika, mis tagab kõrge kvaliteedi, ning konkurentsivõimelised hinnad, millega pääsetakse Põhjamaade turgudele.Pesumaja juht selgitab, et pesu pesemine on küllaltki energiamahukas tegevus ning gaasikulu moodustab nendest kuludest üsna suure osa. „Oleme sõlminud Eesti Energiaga koostööleppe, kuna nende pakutavad gaasilepingu tingimused on olnud senistest lepingutest soodsamad,“ kirjeldab Pärnamägi. „Lisaks võimaldab valitud hinnapakett meil oma kulusid paremini planeerida.“Pärnamägi on rahul, et gaasienergia ostuotsus sai tehtud just Eesti Energia kasuks. „Koostöö Eesti Energiaga on olnud hea ning kõik tekkinud küsimused on lahendatud asjatundlikult,“ sõnab ta.Eesti Energia suurkliendiosakonna juht Artur Teesalu mainib, et samamoodi nagu Baltic Clean AS on ka paljud teised suurärid leidnud endale sobiva gaasiostulahenduse Eesti Energialt.„Tänasel Eesti gaasiturul saavad nii erakliendid kui ka ärikliendid valida endale sobivaima gaasimüüja, olenemata teenusepakkuja võrgust, millega nende tarbimiskoht seotud on,“ selgitab Teesalu. „Meie tegutsemine gaasimüüjana annab Eesti ettevõtetele võimaluse võtta konkureerivaid pakkumisi ning leida seeläbi sobivaim toode ja hind.“ Gaasiostupakkumiste saamiseks soovitab Teesalu suurklientidel pöörduda oma kliendihalduri poole Eesti Energias.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.