Uudised

Mathias Vaarmann

Eesti Energia suurkliendi ärijuht energiamüügis

Elektri hinnad kerkisid kõigis turupiirkondades

Seekordses turuülevaates uurime, mis põhjustas oktoobris elektri hinna tõusu kõigis turupiirkondades, viies selle kohati lausa 150 ja 200 euroni megavatt-tunnist.

Räägime sellest, et novembris alustab Eesti Energia järgmise perioodi gaasimüüki suuräriklientidele. Täpsustame sedagi, mida tuleb teha, kui klient tunneb huvi gaasipakkumise vastu.

Lisaks vaatleme Euroopa Liidu süsinikuhindu, mis kerkisid oktoobris viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele ehk 8,68 euroni tonni kohta. Uurime lähemalt, miks soovib Leedu pärast regionaalse LNG terminali avamist veelgi enam Venemaa maagaasist eralduda – samal ajal, kui maagaasi nõudlus on niigi langemas. Peale selle räägime Soome ja Eesti plaanist rajada gaasitrass ning analüüsime nafta ja dollari seise oktoobris.

Balti riikide uudiste seas anname ülevaate Eesti Energia Energiafoorumist ning ettevõtte kolmanda kvartali majandustulemustest. Muu hulgas räägime ka edasiminekutest Läti gaasituru avamise osas.

Seekordses kliendiloos tutvustame SEB panga energiatarbimise põhimõtteid ja elektriostu valiku tagamaid.

Loe teemadest lähemalt

• Elektri hinnad kerkisid oktoobris kõigis turupiirkondades »

Oktoober tõi hinnatõusu kõigile Nord Pool Spoti (NPS) turupiirkondadele. Eesti turuhind läbis 10,3-protsendilise tõusu, kerkides septembri 31,7 eurolt 34,97 euroni megavatt-tunni kohta . Sealhulgas tõusid tunnihinnad erakordselt kõrgele just kuu alguses – 8. oktoobril saavutati käesoleva aasta kõrgeim tunnihind Eesti turupiirkonnas (149,95 eurot megavatt-tunni eest). Päevaseks keskmiseks hinnaks kujunes sel päeval 66,48 eurot.Soome hind kerkis oktoobris 5,5 protsendi võrra 33,49 euroni , seda septembrikuiselt 31,75 euro suuruselt keskmiselt hinnatasemelt. Läti ja Leedu hinnad läbisid nelja turupiirkonna kiireima tõusu, kasvades oktoobri vältel 27,4 protsenti. Neis riikides tõusid hinnad oktoobris 56,44 euroni megavatt-tunnist . Septembris ulatusid Läti ning Leedu hinnad keskmiselt 44,30 euroni megavatt-tunni kohta./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_10/kaart_est.jpg

• Novembrikuust avaneb äriklientidele ka gaasi ostmise võimalus 2016. aastaks »

Käesolevast kuust hakkab Eesti Energia müüma suurema gaasitarbimisega äriklientidele elektri kõrval 2016. aastaks ka gaasi. Eesti Energia pakub ettevõtetele võimalust osta elektrit ja gaasi mugavalt ühe partneri käest ning samadel alustel. Gaasiostuks pakub Eesti Energia kuni aastast lepinguperioodi .Avatud gaasiturul saab äriklient endale valida sobiva gaasimüüja, olenemata teenusepakkuja võrgust, millega tarbimiskoht on seotud. Eesti Energia tegutsemine gaasimüüjana annab Eesti ettevõtetele võimaluse kasutada ka konkureerivaid gaasipakkumisi.Eesti Energia suurkliendiosakonna juhi Artur Teesalu sõnul pakub Eesti Energia kliendi vajadustest lähtuvaid gaasiostulahendusi: „Nii näiteks saavad need kliendid, kellele on oluline hinnakindlus, gaasi hinna terveks aastaks kas täielikult või osaliselt lukku panna. Samuti saame pakkuda sobivat lahendust klientidele, kes eelistavad naftaturuga seotud muutuvat hinda.“Teesalu selgitab, et seni on mitmed gaasikliendid pidanud ostma gaasi nafta maailmaturuhindadest sõltuva hinnaga, mis muutub igal kuul. Lisaks muutub pidevalt euro ja dollari kurss, millega naftatooteid kaubeldakse - see aga ei võimalda kliendil oma gaasikulusid täpselt prognoosida ega kontrollida. „Meie pakkumine on hea näide sellest, kuidas konkurentsiga tekib kliendile rohkem valikuid ja seeläbi ka võimalus leida just talle sobiv toode,“ tõstab Teesalu esile.Eesti Energia on müünud suurema gaasitarbimisega äriklientidele elektri kõrval gaasi kolm aastat. Pakkumise eeliseks on tarnekindlus ja gaasiostu mugavus. „Tagame tarnekindluse, ostes gaasi erinevatelt hulgituru partneritelt. Arvestades tänaseid regulatsioone ja pingelist poliitilist olukorda, on täiendavad varustajad gaasi tarnekindluse tagamisel kahtlemata olulised nii meie kui gaasimüüja jaoks, aga kindlasti ka meie gaasiklientide jaoks,“ mainib Teesalu. „Mugava asjaajamise tagamiseks ning personaalsete energiaostulahenduste leidmiseks teenindavad gaasiostjaid meie pikaajalise energiamüügi kogemusega ärikliendihaldurid.“Gaasiostu teemadel on võimalik küsida nõu Eesti Energia ärikliendihalduritelt, kes on klientidele partneriks kõigis energiaküsimustes.

• Euroopa Liidu süsinikuhinnad kerkisid viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele »

Euroliidu süsinikdioksiidi saastekvootide hinnad saavutasid oktoobri lõpus viimase kolme aasta kõrgeima taseme, kerkides 8,68 euroni ühe tonni kohta . Viimati olid hinnad kõrgemad 2012. aasta novembris, mil ühe tonni süsiniku õhku paiskamine maksis 8,9 eurot.Hinnad võtsid senisest kiirema hoo sisse pärast Saksamaa valitsuse oktoobrikuist oksjonit, kus süsinikukvootide nõudlus oli suur. Turuosaliste sõnul on turg praegu kasvutrendis ning analüütikute prognooside kohaselt on oodata CO2 hinna jätkuvat tõusu.Euroopa Liidu Heitmetega Kauplemise Süsteem (Emissions Trading System – ETS) reguleerib umbes poolt tervest Euroopa süsiniku õhku paiskamise mahust. ETS kohustab enam kui 11 000 Euroopa elektrijaama, tehast ja lennufirmat ostma kasvuhoonegaaside õhku paiskamisel süsinikukvoote, kus üks kvoot vastab ühele tonnile kasvuhoonegaasidele.Viimaste aastate kehva majandusseisu ning vähenenud tootmise tõttu on süsinikuturul seni kvoote üle jäänud, mis on omakorda surunud hinnad väga madalale. Euroopa Liit soovib süsiniku hinda kergitada, mistõttu võeti suvel vastu süsinikuturu reform . Selle kaudu moodustatakse nn turustabiilsusmehhanism, mis hakkab kontrollima CO2 kvootide saadavust Euroopa süsinikuturul./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_10/co2_est.jpg

• Leedu soovib Venemaa maagaasist senisest veelgi enam eralduda »

Leedu energiaminister Rokas Masiulis andis oktoobris Singapuri Rahvusvahelisel Energianädalal mõista, et pärast regionaalse LNG (liquefied natural gas – veeldatud maagaas) terminali avamist soovib Leedu veelgi enam Venemaa maagaasist eralduda – seda ajal, mil maagaasi nõudlus on niigi langemas.Soojatootmisel asendatakse maagaasi järjest enam biomassiga , mis on maagaasist 30 protsenti odavam hoolimata sellest, et maagaasi hind on tänavu märgatavalt langenud. Tänaseks moodustab biomass 70 protsenti kogu Leedu soojatootmisest.Leedu peab endiselt läbirääkimisi Venemaa gaasihiiu Gazpromiga järgmise aasta gaasi ostuks. Lauale on võetud ka teised pakkumised, näiteks USA LNG firmalt Cheniere Energy Inc. Energiaminister märkis, et kui Leedul õnnestub saada Gazpromilt järgmiseks aastaks hea hind, siis lepingut pikendatakse, kui mitte, siis hakatakse täielikult LNG-d kasutama. Masiulise sõnul soovitakse näha Leedu gaasisüsteemis senisest aina rohkem gaasi, mis ei ole pärit Venemaalt. Näiteks suhtutakse palju positiivsemalt USA gaasi, mis näitajate poolest samuti sobib.Leedu pikaajaline gaasileping Gazpromiga lõpeb detsembris, kuid Leedul on tänaseks veel kasutamata gaasikoguseid, mille tarbimise võib lükata tulevasse aastasse. Kasutamata gaasikoguseid on Leedul umbes pooleteise aasta tarbimise ulatuses .Täna on Leedul LNG leping Norra Statoiliga, mille alusel ostetakse viie aasta jooksul 540 miljonit kuupmeetrit gaasi. Mullu Klaipedas avatud LNG terminal on võimeline importima kuni 4 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. See moodustab 80 protsenti Eesti, Läti ja Leedu aastasest gaasivajadusest.

• Soome ja Eesti taotlevad euroliidu rahastust gaasitrassi rajamiseks »

Pärast seda, kui Soome gaasifirma Gasum teatas, et katkestab regionaalse LNG terminali ning Eesti vahelise gaasiühenduse loomise plaani , taotlevad Eesti ja Soome Euroopa Liidult 250 miljonit eurot, et rajada kahe riigi vahele merealune gaasitrass.Gasumi plaanide katkestamise järel otsustas Soome valitsus asutada uue firma Baltic Connector OY, mis hakkab tegelema projekti ülesseadmisega. Soome firma partneriks saab Eesti gaasivõrgustiku operaator Elering Gaas.Planeeritud gaasitrassi pikkuseks saab 148 km, millest 81 km jääb merepõhja. Gaasitrass hakkab ühendama Soome gaasivõrgustikku ning Paldiskisse kavandatud LNG terminali. Gaasitrassi töö alguseks plaanitakse aastat 2020.

• Nafta hind oli oktoobris taas volatiilne, dollar aga tugevnes märkimisväärselt »

Oktoobri alguses kallines kiiresti Brenti toornafta hind. Kui kuu esimesel kauplemispäeval sulgus toornafta hind 47,69 dollari juures, siis 8. oktoobriks oli naftabarreli hind kerkinud 53,05 dollarini. See tähendab, et viie kauplemispäevaga tõusis hind 11,2 protsenti. Ühe kauplemisnädala võrra hiljem oli naftabarreli hind taas langenud 48,71 dollarini ehk 8,2 protsenti. Oktoobrikuu madalpunktiks sai 46,81 dollarit ning kuu lõpetati 49,56-dollarise barrelihinnaga ./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_10/toornafta_hind_est.jpgDollar sai oktoobri alguses hoo sisse ning läbis viimase kuue aasta kiireima nädalase tõusu pärast seda, kui USA Föderaalreserv andis märku, et Ühendriikide keskpank ei kiirusta intressimäärade tõstmisega . Lisaks sellele teatas turge tugevalt mõjutav PIRA Energy Group, et ootab naftaturgudel hinnatõusu. PIRA märkis, et nafta hind kerkib järgmise aasta lõpuks 70 dollarini ja et 2017. aastal kaubeldakse naftaga 75 dollari juures .Nafta hinnaralli ei kestnud aga pikalt, sest üldiselt valitseb naftaturgudel praegu nõudlusest palju suurem pakkumine. Seetõttu on ka hinnad surutud madalatele tasemetele. Peale selle avaldab turgudele jätkuvat mõju Hiina majandus, mis on tänavu näidanud kiireid aeglustumismärke, viidates seeläbi veelgi vähesemale nõudlusele naftaturgudel.Nafta hinnale on mõju avaldanud ka Ühendriikide dollar, mis pärast paarikuist nõrgemat perioodi sai oktoobri lõpus taas sisse tugevnemishoo. Kui oktoobri alguses oli Euroopa Keskpanga andmeil euro-dollari suhteks 1,1153 dollarit ühe euro kohta ning oktoobri keskel isegi 1,1439 dollarit ühe euro kohta , siis kuu lõpus tõusis dollari väärtus euro suhtes 1,093-ni . Käesoleva ülevaate kirjutamise hetkeks on dollari kurss tõusnud 1,088-ni.Dollarile andis euro suhtes kiire tugevnemissüsti Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi , kes pärast oktoobri lõpus toimunud rahanduspoliitika kohtumist teatas, et keskpank on valmis kasutama kõiki rahanduspoliitika võimalusi, et Euroopa aeglustunud majandust kergitada. Turud võtsid seda kui signaali, et keskpank valmistub järjekordseks rahatrükkimise programmiks./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_10/euro-dollar_est.jpg

• Balti riikide uudised »

Eesti Energia Energiafoorumil keskenduti tänavu nutikale energiatööstusele

1. novembril Kultuurikatlas toimunud Energiafoorumil keskenduti tänavu energiatööstuse innovatiivsetele ja nutikatele lahendustele, mis on energiaturgudel, tehnoloogiaarenduses ja keskkonnanõuetes toimuvate muutustega toimetuleku aluseks. Foorumil käsitleti nii Eesti Energia strateegilisi väljakutseid ja tööstusinnovatsiooni kui ka põlevkivitööstuse üleüldist tehnoloogilist arengut ja koostöövõimalusi ettevõtjate ning teadlastega. Arutlusele tuli nutikas energiatarbimine ning elektrivõrgu ja energiaturgude tulevik. Foorumi diskussioonipaneelis rääkisid Grüne Fee ja Solarhouse oma kogemustest elektri mikro- ja väiketootmisel. Tõdeti, et tarbija üha soodsamad võimalused ise energiat toota loovad peagi ka Eestis olukorra, kus elektri tootmine saab elektritarbija loomulikuks tegevuseks. /-/doc/8457332/news/EE_foorum.jpg

Eesti Energia kasvatas põlevkiviõli müüki üle kahe korra

Madalate energiahindade tõttu alanes kolmandas kvartalis Eesti Energia käive, kuid ettevõte suutis kasumlikkuse säilitada. Põlevkiviõli müügimahtu ja käivet õnnestus keerulistele oludele vaatamata siiski kasvatada.Eesti Energia finantsdirektori Andri Avila sõnul on energiaturgude madalseisus aidanud ettevõtte kasumlikkust säilitada range kulujuhtimine ja efektiivsuse kasv. „Oluline roll on olnud ka riskimaandamistehingutel, kuid nende peale tulevastel perioodidel enam palju loota ei saa, sest praeguses madalate energiahindade keskkonnas on kasumlikke tulevikutehinguid sisuliselt võimatu sõlmida,“ ütles Avila.„Tegevuskeskkonda ilmestab hästi näiteks fakt, et augustis langes Brenti toornafta hind viimaste aastate madalaimale tasemele, 42 USA dollarit barreli eest,“ selgitas Avila. „Nafta maailmaturuhind on aastavõrdluses kukkunud 41% ja elektri börsihind Eesti piirkonnas 28%.“Hoolimata nafta madalast hinnast, mis põlevkiviõli tootmise kasumlikkust otseselt mõjutab, kasvas Eesti Energia vedelkütuste müügimaht üle kahe korra, 138%. Kvartaliga tootis Eesti Energia rekordilised 81 200 tonni põlevkiviõli. Toodangu kasvu andis olulise panuse Enefit280 õlitehas, kus toodeti 37 000 tonni õli. „Kasvanud õlimüügi kõrval teeb head meelt uue õlitehase stabiilsem töö ja toodangu kasv. Tehase projekteeritud võimsus on plaanis saavutada käesoleva aasta lõpuks,“ kommenteeris Avila.Elektri müügitulu langes kolmandas kvartalis 28% ehk 81 miljoni euroni. Vähenenud müügitulu ja müügimaht tulenevad ajalooliselt madalatest elektri börsihindadest, mille on põhjustanud Skandinaavias toodetud rohke hüdroenergia. Eesti Energia tootis kvartaliga 1,8 teravatt-tundi elektrit.Andri Avila sõnul seab turgudel toimuv energiaettevõtetele suured väljakutsed, millega toimetulekuks on vaja kulusid kokku hoida ja paindlikult tegutseda. „Konkurentsis püsimiseks peame olema nutikad ja efektiivsed, vastasel korral turule lihtsalt ei mahu,” ütles Avila. Eesti Energia müügituludest 69% tuleb avatud turult.

Läti seim on valmis toetama gaasituru avanemist

Pärast gaasituru avanemist puudutava seaduseelnõu esimest lugemist avaldas Läti seim poolehoidu turu avanemisele 2017. aasta aprillis. Sellega seoses pooldatakse ka gaasitarnega tegeleva Latvijas Gaze tükeldamist 2017. aasta lõpuks. Seaduseelnõu eesmärk on eraldada maagaasi tarnija ja hoiustaja maagaasi jaotusest ja müügiärist ning määrata turuosalistele selged reeglid, et turgu liberaliseerida ning tekitada vabaturu põhimõtetel toimiv konkurents. Ees ootab veel kaks seaduseelnõu lugemist.

Klaipėda–Kuršėnai gaasitrass on valmis saanud

Oktoobri alguse seisuga on lõpetatud Klaipėda–Kuršėnai gaasitrassi ehitustööd. Rekordaja ehk 27 kuuga valminud 110 km pikkune gaasitrass läbib Klaipėda, Plungė, Telšiai, Rietavas ja Šiauliai omavalitsusi, pakkudes lisavõimsust veeldatud maagaasi transportimiseks LNG terminalist Leedu ja teiste Balti riikide klientideni. Tänase 800 mm diameetrise trassi varasem läbimõõt oli 300 mm, mis tähendas, et süsteem võimaldas lasta läbi vaid 40% Klaipėda LNG terminali päevasest tarnekogusest. Tänu gaasitrassi valmimisele on võimalik LNG terminal täielikult gaasi ülekandesüsteemi integreerida ja seeläbi 80% Balti riikide gaasivajadusest ära katta./-/doc/8457332/news/kaart_gaasiyhendused_oktoober_2015.jpg

Leedu avaliku teenuse osutamise kvoodid tunnistati kehtetuks

Tulenevalt Leedus kehtetuks tunnistatud avaliku teenuse osutamise kvootidest ei hakka Leedu koostootmisjaamad (CHP) alates järgmisest aastast enam taastuvenergiatasuga kogutud toetusi saama. 7. oktoobril valitsuse ja peaminister Algirdas Butkevičiuse otsusega kaalutakse uut Leedu koostootmisjaamade ja elektrijaamade toetussüsteemi, mistõttu võeti vastu otsus lõpetada senine toetussüsteem. Käesoleval aastal oli Leedu elektrijaama Elektrėnai avaliku teenuse osutamise kvoodiks kuni 1,1 miljardit kWh energiat ja Vilniuses, Kaunases, Panevezys, Klaipėdas, Alytus ning Pasvalys asuvate koostootmisjaamade avaliku teenuse osutamise kvoodiks kokku 600 miljonit kWh energiat.

• SEB energiakulude juhtimisest: Roheline Energia on üks meie panga põhimõtteid »

SEB on täna Eestis üks turu suurimaid panku, mis tegeleb nii äri-kui ka eraklientidega, pakkudes laiapõhjalist teenusevalikut alates igapäevapangandusest laenude, liisingute, investeerimisvõimaluste ja pensionifondideni. Innovaatilisi lahendusi jälgides on SEB täna klientide jaoks olemas ööpäev läbi nii mobiilipanga, internetipanga, kontaktikeskuse kui ka ATM-ide kaudu, omades lisaks 23-esindusest koosnevat kontorivõrku.Uuenduslikkuse ja innovaatilisuse juures on panga üheks suurimaks eesmärgiks vähendada oma tegevusega ka ökoloogilist jalajälge. Nii juhitakse kliendiga suheldes ja teenuseid pakkudes tähelepanu jätkusuutlikkusele ning keskkonnasäästlikele investeeringutele. Seetõttu on SEB võtnud eesmärgiks kahandada oma energiatarbimist igal aastal 2,5% võrra ja vähendada märgatavalt paberi kasutamist oma kontorites. Juba praegu allkirjastab kuni 25% Eesti elanikest oma dokumente ID-kaardi või mobiili-ID-ga, mis tähendab paberivaba pangakontoriketi puhul aastas 24 tonni paberi kokkuhoidmist. Selliselt säilitatakse igal aastal umbes 650 puu elu./-/doc/8457332/news/re_logo_500x191.pngRohelise Energia kaubamärki võib kasutada klient, kes on liitunud Rohelise Energiaga.Roheline mõtteviis ja energiasääst on SEB-s läbiv ka elektrienergia kasutuse osas. Nii näitaks on pank valinud lisaks pikaajalisele fikseeritud elektrihinnale ka Rohelise Energia toote, mis tähendab, et panga poolt kasutatav elekter on toodetud taastuvenergiast, sealhulgas Eesti hüdro- ja tuuleenergia abil. „Täna kasutame Rohelise Energia toodet oma suurimates tarbimiskohtades – Tallinna ja Tartu peamajades,“ selgitab SEB administratsiooni divisjoni direktor Leho Lugna ning toob välja, et taastuvenergia kasutamine ka teistel äripindadel oleks väga tervitatav, kuid üürnikuna ei ole pangal võimalik seda alati valida. „Meie pangal pole täna Eestis ühtegi kinnisvaraobjekti – oleme üüripindadel, kuna tahame olla fokusseeritud oma põhitegevusele ehk pangandusele, mitte kinnisvaraärile. Samas jõuab energiakulude haldamine meieni niikuinii üürikulude kaudu ning on märkimisväärne osa meie halduskuludest.“Lugna selgitab, et roheline mõtteviis kehtib SEB kontsernis kõikides riikides, kus pank tegutseb. Nii püütakse leida ka Eestis üha enam võimalusi energia kokkuhoiuks ja keskkonna säästmiseks. „Tegeleme energiakulu teemadega igapäevaselt ja püüame leida viise, kuidas energiakulu oma üüripindadel vähendada. Viimaste aastate suurimad projektid on seotud meie 20 000 ruutmeetrise peamajaga Tallinnas, mille energiakulu on meie jaoks Eestis suurim,“ selgitab Lugna. „Alustasime mõni aasta tagasi selles 17-18-aastases hoones renoveerimistöid ning oleme jõudnud tänaseks 24-korruselisest hoonest pool maja juba renoveerida, mis tähendab, et oleme vahetanud välja valgusallikaid, kiletanud aknaid ja automatiseerime kütte- ning jahutussüsteemid, et need toimiksid üksteisega kooskõlas,“ räägib Lugna ja toob välja, et Tornimäel asuva suure klaashoone puhul on suvine energiakulu jahutussüsteemidele tavapäraselt isegi suurem kui talvine kulu.Administratsiooni divisjoni direktori sõnul näitab tehtud töö tulemuste jälgimine, et pank on energiakulusid paari aastaga juba märkimisväärselt vähendada suutnud . „Näiteks viimase paari aasta jooksul kiletasime aknaid ja numbrid näitavad, et tänu sellele oleme võitnud 20% energiakuludelt jahutuse osas. Praegu saame analüüsida juba ka suuremate muutuste tulemusi seal, kus tegime eelmisel aastal ära põhiremondi,“ selgitab Lugna ning toob samas esile ka seda, et päris täpset võrdlust pole pangal paraku võimalik teha, sest tänavune talv oli võrreldes varasematega erakordselt soe ja suvi see-eest erakordselt jahe, mis omakorda vähendab ka energiatarbimist üldiselt. „Need tegurid, mida omavahel võrrelda oleme saanud, näitavad aga selgelt positiivseid tulemusi ja seda, et liigume oma tegemistega õiges suunas,“ põhjendab Lugna energiasäästuks tehtavaid investeeringuid, mis on osutunud tulusaks. „Läheme kindlasti oma nägemusega edasi ja kui hakkame tulevikus kontoripindu renoveerima või välja ehitama, siis teeme seda meie enda soovide ja vajaduste baasil, et pinnad oleksid võimalikult ökonoomsed.“Lisaks energiasäästlikele tegevustele ja Rohelise Energia tootele on SEB pank valinud oma energiakulude haldamiseks Eesti Energia fikseeritud hinnaga toote – Lugna kinnitab, et tegemist oli lepingu sõlmimise hetkel valikuga, mille abil otsustati paremini oma kulubaasi juhtida. Elektriostuga seotud küsimustes on tehtud tihedat koostööd Eesti Energia suurkliendihalduriga ning leitud küsimustele alati sobivad lahendused. „Kontakt halduriga on väga hea – ta informeerib meid alati kiirelt ning suudab leida vastused meie küsimustele, mis tekivad seoses elektriostuga. Oleme täiesti rahul!“ kiidab Lugna koostööd Eesti Energia kliendihalduriga.Lähemalt Rohelise Energia tootest

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.