Uudised

Seda, et põlevkivi leiab kasutust nii elektrijaamades elektri tootmisel kui ka õlitehases põlevkiviõli tootmisel, teavad meist paljud. Kuid kas teadsid, et lisaks võib leida tilgakese põlevkiviõli ka maailmakuulsas lõhnaõlis või pesupulbris?

Eesti põlevate kivide kasutusvõimaluste otsingule andis tõuke Esimese maailmasõja ajal tekkinud kütusepuudus. Näiteks üritati Harjumaal põlevkiviga kasarmuid kütta, kuid Peeter I merekindluse ehitamisel saadud põlevkivi osutus väiksema kütteväärtusega konnatahvliks ehk savikivimiks – sellega ei saadudki kasarmuid soojaks. Katsetused aga jätkusid ja peagi selgus, et Kirde-Eestis leiduva kukersiidi potentsiaal keemiatööstuse toorainena ja küttematerjalina on sõja tingimustes väga hea. Täna oskab keemiatööstus toota põlevkivist juba rohkem kui 70 erinevat toodet.

Ehitusplokkidest Lexuse ja Schwarzkopfini

Põlevkivi kuumutamisel ilma õhu juurdevooluta (kinnises retordis 300–500 kraadi juures) hakkab põlevkivist eralduma õli ja gaasi, mille kasutusvõimalused on väga laiad. Saaduste hulgas on näiteks vedel sünteetiline õli, laevakütuse või juuksevärvi keemilised komponendid. Põlevkivi põletamisel jääb järele tuhk, mida kasutatakse ehituses betooni koostisosana ja ehitusplokkide valmistamisel ning maantee-ehituses asfaldialuse stabiliseeriva kihina.

Kui põlevkiviõlide peamised tarbijad on siiski soojatootjad, energeetikaettevõtted, tee-ehitajad, põllumajandustootjad ja laevakütuse tootjad ning müüjad, siis Eesti põlevkivist valminud peenkeemiatoodete kasutusala on lai. Nii kuulub maailmakuulsa lõhnaõli Chanel No. 5 koostisesse kõige muu kõrval tilgake põlevkiviõli ning ühtlasi on osa põlevkivikeemiat ka juukselakis ja BioEsti-nimelises pesupulbris. Suure reaktsioonivõimega peenkemikaalid on põlevkivi üks väärtuslikumaid osi, mistõttu kasutatakse neid ka parfümeerias, farmaatsias, kosmeetikas ja paljudel muudel aladel. Nii võib Ida-Virumaa põlevkivi komponente leida Schwarzkopfi juuksevärvidest, Lexuse mürasummutusmattidest ja päiksepaneelidest.

Hakkame Eestis põlevkivigaasist bensiini tootma

Tänavu sügisel kuulutasime välja Eesti Energia hanke põlevkivigaasist bensiini eraldavate seadmete projekteerimiseks, et hakata põlevkivist ka bensiini tootma. Põlevkivist õli tootmisel tekib märkimisväärne kogus gaasi, millest toodame juba täna Narva elektrijaamades elektrit. Eesti Energia õlitehastele Enefit140 ja Enefit280 täiendava seadme lisamine võimaldab aga eraldada ka põlevkivibensiini ning aitab seega põlevkivi senisest veelgi enam väärindada. Põlevkivigaasist toodetud põlevkivibensiini saab hakata müüma nii rafineerimistehastele mootorikütuste tootmiseks kui ka keemiatööstusele tooraineks. Lõpuks võib ka meie autodesse jõuda põlevkivi baasil toodetud bensiin.

Uuri rohkem põlevkivienergeetika kohtaVaata, kuidas käib kodumaine vedelkütuste tootmine

Kas teadsid, kui vana on põlevkivi? Vaata videost!

Video vaatamiseks on vajalikud turunduslikud küpsised. Küpsiste õiguseid saad muuta . Videot saad vaadata ka Youtube'i keskkonnas.