Uudised

Narva Elektrijaamade õhuheitmete vähendamisse viimase viie aastaga investeeritud 113 miljonit eurot on toonud oodatud tulemuse ja Eesti Energia on valmis 2016. aastal rakenduvateks senisest oluliselt rangemateks keskkonnanõueteks, kinnitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter tänasel ettevõtte keskkonnapäeval.

Viimase viie aasta jooksul on vanal tehnoloogial töötavatele energiaplokkidele paigaldatud väävli- ja lämmastikupüüdmise seadmed, mille tulemusena on väävliheitmed vähenenud kolm ning lämmastikuheitmed ligi kaks korda.

„Projekti teostasid meie insenerid ja see oli igas mõttes unikaalne ettevõtmine, sest tegemist oli reaalset arendustööd nõudva protsessiga. See töö õnnestus ja tõi oodatud tulemuse. Eesti Energia saab seeläbi toota elektrit vanemates energiaplokkides ka karmistuvate keskkonnanõuete tingimustes alates 2016. aastast," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Et vähendada elektrijaamade heitgaasides tolmuheitmeid, uuendati tänavu veel elektrijaamade elektrifiltreid. Lisaks on Eesti elektrijaamale ehitatud viis uut korstent, mis annavad võimaluse mõõta iga energiaploki heitmeid eraldi ja juhtida seeläbi tootmist senisest paindlikumalt ja tõhusamalt.

„Lisaks otsestele keskkonnamõjusid vähendavatele lahendustele oleme energiatootmises kasutusele võtnud uue keskkonnasäästlikuma keevkihttehnoloogia, mida rakendame Enefit280 õlitehases, valmivas Auvere elektrijaamas ning ühes Eesti ja ühes Balti elektrijaama energiaplokis," ütles Hando Sutter. „Tänu uutele tehnoloogiatele saame põlevkivist kätte rohkem energiat, vähendades samal ajal keskkonnamõjusid," lisas Sutter.

Viimase viie aasta jooksul on Eesti Energia investeerinud üle 1 miljardi euro keskkonnasäästlikumasse energiatootmisesse ja uutesse tehnoloogiatesse nagu näiteks Iru jäätmeenergiaplokk, tuulepargid, koostootmisjaamad, Auvere elektrijaam ja Enefit280 õlitehas.

Eesti Energia iga-aastane keskkonnapäev keskendus sel aastal põlevkivisektori väljakutsetele õhuheitmete vähendamisel, kuna Eestis rakenduvad 1. jaanuarist 2016. aastal täiemahuliselt Euroopa Liidu tööstusheite direktiivi uued nõuded. Direktiiv näeb ette senisest madalamad õhuheitmete piirmäärad suurtele põletusseadmetele. Nõuete täitmine on samm edasi eelmisel aastal EL riigijuhtide poolt aastani 2030 sõlmitud kliima- ja energiapoliitika kokkulepete täitmise suunas.

Keskkonnapäeval osalesid ja esinesid lisaks energiakontserni esindajatele ka riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, keskkonnaspetsialistid, teadlased ja teiste põlevkivisektori ettevõtete esindajad.