Uudised

Eesti Energia lasi igakevadiseks traditsiooniks muutunud ürituse käigus Linnamäe hüdroelektrijaama kõrval Jägala jõkke 5000 kaheaastast lõhet.

Tänavu lasti kalad Jägala jõkke juba kümnendat korda ning kokku kümne aastaga sai jõkke lastud umbes 65 000 lõhet. „Kuna kalade kudemistingimused on Jägala jõel piiratud Linnamäe tammi ja hüdroelektrijaama tõttu, kompenseerime looduslikku protsessi igal aastal noorkalade jõkke laskmisega tammist allavoolu,“ selgitas EE taastuvenergia ja väikekoostootmise äriüksuse juht Innar Kaasik.

Vette lastud kaheaastased lõhe noorjärgud on kasvatatud Põlula kalakasvatuses ning kõik vette lastud kalad on märgistatud rasvauimede äralõikamise teel. 500 kala oli täiendavalt märgistatud ülemise uime külge paigaldatud individuaalmärgisega.

Peale jõkke elama asumist harjuvad kaheaastased kalade noorjärgud uute elutingimustega ja suunduvad seejärel merre. Kalakasvatajate sõnul loodusliku protsessi kompenseerimine toimib ja sellest annab märku välja püütud kalade tagasi saadetud märgised. Kuigi viimastel aastatel tuleb märgiseid tagasi vähem: kalade vettelaskmise tulemused on paljuski seotud loodulike tingimustega ja Läänemere puhtusega üldisemalt, mis mõjutab kalade elu tugevalt.

Eesti Energia otsib parimat lahendust kalade kudemistingimuste parandamiseks Alates 2013. aastast nõuab seadus kalade elamis- ja kudemistingimuste parandamiseks Jägala jõel kalade läbipääsu Linnamäe tammil nii üles- kui ka allavoolu. Hetkel aga jätkuvalt puudub Linnamäe hüdroelektrijaamal kalatrepp, kalade kudemistingimuste parandamiseks otsib Eesti Energia koostöös tunnustatud kalandusekspertidega parimat lahendust. Keskkonnaamet pikendas Eesti Energia kehtivat vee erikasutusluba aasta lõpuni.

„Mittetoimivat ja eesmärki mittetäitvat kalapääsu ei ole mõistlik rajada. Toimiva lahenduse leidmiseks on aga vajalik põhjalik eeltöö, sh peame koostama kalapääsu rajamise ökoloogilis-majandusliku analüüsi,“ selgitas Innar Kaasik. Tema sõnul tuleb enne kalatrepi rajamist selgitada välja Jägala jõe tegelik ökoloogiline seisund, veendumaks, et tammist ülesvoolu jääv jõgi sobib lõheliste kudemispaigaks ja et võimalikud kalapääsu lahendused on teostatavad.

„Eesmärgiks on lõheliste kudemistingimuste paranemine. Soovime uurida kas kalapääsu rajamine annab soovitud tulemust või annavad parema tulemuse kompenseerimise mehhanismid, nagu noorjärkude vettelaskmine. Kompenseerimine võib osutuda tõhusamaks, tehniliselt lihtsamaks ja majanduslikumalt optimaalsemaks meetmeks,“ lisas Kaasik.

Parima lahenduse leidmiseks telliski Eesti Energia mitmeid uuringuid. Kalapääsu küsimuse lahendamisel arvestatakse kindlasti pädevate kalandusekspertide arvamusega ning loodetakse jõuda optimaalse lahenduseni.