Uudised

Eesti Energia ärikliendile, Eesti kapitalil põhinevale ettevõttele Samelin pole Baltikumi tasemel konkurentsi. 70-aastase jalatsitootmise traditsiooniga ja 170 töötajaga jalatsivabrik valmistab päevas pea 2000 jalatsipaari.

Kingavabrik Samelini ajalugu ulatub 1945. aastasse, kui ühendati neli väikest ettevõtet ning sündis naha- ja jalatsikombinaat, mis sai 1980. aastate alguses Eestis tuntuks spordijalatsite tootmisega. 1990. aastate alguses erastasid töötajad oma ettevõtte ja alates 1994. aastast on ettevõte tegutsenud ametlikult Samelini nime all.

Samelini tegevdirektori Leida Kikka sõnul sai ettevõte esimesed väärtuslikud kogemused koostööst Itaalia, Soome ja Norra firmadega, omandades oskused valmistada kvaliteetseid ja eritehnoloogiaga matka- ja suusasaapaid. „Oleme tegelenud pidevalt tootearendusega, mille tulemusel toodame täna erinevate turvaelementidega jalatseid,“ selgitab Kikka. „Näiteks alates 2007. aastast valmistame kõrge kvaliteedistandardiga jalatseid erinevatele NATO armeeüksustele ning ühtlasi oleme valmistanud juba aastaid spetsiifikale vastavaid jalatseid ka Eesti Energia kaevuritele.“

/-/doc/8457332/news/uudis3_sisupilt.jpg Näited Samelini tootevalikust

Partneriteks nii Rootsi, Soome, Norra kui ka Taani firmad

Jalatsiettevõtte partneriteks kõik Skandinaavia suuremad maad. „Täna toodab meie ettevõte jalatseid vastavalt tellimustele ja tellijate kaubamärkide all, kuid oleme viimasel aastal arendanud oma kaubamärki ning leidnud turu oma kaubamärgiga toodetele – matkasaabastele, suusasaabastele ja turvajalatsitele,“ selgitab Kikka. Ettevõttel on olnud nii häid kui ka raskeid aegu. „Oleme elanud üle kaks sügavat majanduskriisi. Samas panid kriisid mõtted kiiremini tööle ja need rasked ajad said meie jaoks tõeliseks tõukeks, mille mõjul hakkasime kiiresti oma tooteid arendama: töötasime välja uusi kollektsioone, saavutasime edu oma kaubamärgi tutvustamisel ja erinevatel riigihangetel osalemisel.“

Elektrikulude juhtimine äriettevõttes

Kikka sõnul ei ole jalatsite tootmine kuigi energiamahukas – elektrile tehtavad kulud moodustavad toote kohta kulusid alla 1 euro. Samas tuleb arvestada, et päevas toodab vabrik umbes 2000 jalatsipaari, nädalas seega ligi 10 000.

/-/doc/8457332/news/uudis3_samelin.jpg

„Elektrikulude vähendamiseks oleme soetanud uusi seadmeid. Samuti koondasime oma ettevõtte ühte toomishoonesse ning müüsime maha eraldiseisvad laod ja kontorihoone, kus olid kasutusel vaid üksikud ruumid,“ selgitab Kikka. Ta lisab, et kuna ettevõtte tootmisseadmed töötavad suruõhuga, siis on Samelin näiteks soetanud uued kompressorid. Ühtlasi saavutas ettevõte energia kokkuhoiu, kui ühines tsentraalse küttega ja likvideeris oma gaasikatlamaja, mille pumbad olid väga energiakulukad ja pikad trassid tekitasid suure soojakao.

Igakuiseid elektriarveid hoiab ettevõte stabiilsena kombineeritud elektrihinna abil, mille kohta on Samelin sõlminud lepingu Eesti Energiaga kuni 2016. aasta lõpuni. Kombineeritud elektriostulahendus annab kliendile võimaluse fikseerida elektrihind osaliselt ning saada samal ajal osa ka turuhindadest. „Meie pikaajaline koostöökogemus Eesti Energiaga on olnud ainult positiivne,“ rõhutab Samelini tegevdirektor. „Meil pole hetkekski sellist mõtet tekkinud, et võiks elektrimüüjat vahetada. Eesti Energia teeninduse professionaalsus, mõistev ja viisakas suhtlus tasub igati esiletoomist! Oleme teie ettevõttele siiralt tänulikud pikaajalise ja meeldiva koostöö eest!“.