Uudised

Täna toimuval Energiafoorumil „Energiasõltumatu Eesti – mis hinnaga ja mille nimel?“ tõdeti, et põlevkivitööstuse kui tööandja suurimad väljakutsed on tööstusesse tekkivate uute töökohtade täitmine ja tööjõu väljaränne Ida-Virumaalt.

Eesti Energia strateegiliste plaanide teostumisel lisandub Ida-Virumaale järgmise kümne aasta jooksul ligi 1100 töökohta. Inseneride ja tippspetsialistide osakaal sellest moodustab ligi veerandi. Eesti Energia personalidirektori ja kaevanduste juhi Veljo Aleksandrovi sõnul võib tänase kogemuse põhjal väita, et nende töökohtade täitmine saab olema suur väljakutse.

„Põlevkivitööstuse jaoks kriitilise tähtsusega erialasid läheb ülikooli õppima väga vähe noori. Tööstus tegeleb insenerierialade populariseerimisega, samas vaatame juba täna Eestist välja,“ tunnistas Aleksandrov. „Juristi või ärijuhina peab noor ilmselt aastaid istuma varumeeste pingil. Põlevkivitööstuses pääsevad nutikad noored aga kohe väljakule tegutsema. Inseneride ja tippspetsialistide palgatase võimaldab Ida-Virumaal probleemideta osta kinnisvara ja auto. Ka need argumendid on noortele olulised,“ tõi Aleksandrov näite.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärve sõnul on üheks Ida-Virumaa probleemiks sealt lahkuvad noored. „Põlevkivitööstus annab aga võimaluse noortele tagasi tulla. Noorel spetsialistil on Ida-Virumaal selged konkurentsieelised. Kuigi Ida-Virumaad peetakse sageli tööstusmaastikuks, on siin tegelikult väga vaheldusrikas ja kena elukeskkond, üha arenev kultuuri- ja turismisektor,” rääkis Ilmjärv.

Nii Aleksandrov kui Ilmjärv möönsid, et põlevkivitööstuse loodavad töökohad on võrreldes Eesti või piirkonna keskmisega kõrgemalt tasustatud. “Eesti Energia Ida-Virumaa ettevõtete keskmine kuu töötasu on 1445 eurot, mis on ligi 40% kõrgem, kui Ida-Virumaa keskmine palgatase ja 30% kõrgem kui Eesti keskmine. Parimad kaevurid teenivad ka 2000 eurot kuus,” rääkis Aleksandrov. „Tänane palgatase on aga osa meie energiajulgeolekust. Kui inimesel on olemas töö, talle makstakse väärilist tasu, ei ole tal ka huvi otsida tööd välisriigist,“ sõnas Aleksandrov.

Poliitikauuringute keskus Praxis on hinnanud, et põlevkivitööstusega on Eestis otseselt ja kaudselt seotud 20 000 töökohta, neist 14 000 asub Ida-Virumaal. Põlevkivitööstusettevõtetes töötab täna Ida-Virumaal kokku 7000 inimest, ülejäänud töökohad on seotud näiteks transpordi, ehituse ja teenustega. Eesti Energia annab Ida-Virumaal tööd ligi 5000 inimesele.

Eesti Energia korraldatud Energiafoorum keskendub sel aastal energiasõltumatusele ja kannab nime „Energiasõltumatu Eesti – mis hinnaga ja mille nimel?“. Foorumil arutlevad energiasõltumatuse suurimate väljakutsete üle peaministri nõunik Maris Lauri, Säästva Eesti Instituudi kliima ekspert Valdur Lahtvee, Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juht Margus Ilmjärv, riigikontrolör Alar Karis, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, Eesti Energia juhatuse liikmed Margus Kaasik ja Raine Pajo, Eesti Energia kaevanduste juht Veljo Aleksandrov ja strateegiadirektor Margus Vals.