Uudised

Linnamäe hüdroelektrijaama tulevik on täna küsimärgi all ning lauale jäi kaks alternatiivi: avada hüdroelektrijaama tamm ja likvideerida paisjärv või säilitada Jägala jõel töötav elektrijaam ja jätkata elektri tootmist.

Tänavu aprillis 90. aastapäeva tähistanud Linnamäe hüdroelektrijaam koos tammi ja kalatrepiga on Eestis unikaalne hüdroehitis ja põnev ajalooline rajatis, mille tulevik on täna ebaselge.

Mitme aasta jooksul väldanud uuringute tulemusena selgus, et Jägala jõel ei anna kalapääsu ega ka uute koelmualade rajamine soovitud efekti lõheliste elu- ja kudemistingimuste parandamiseks. Seega tuleb valida tammi ja paisjärve likvideerimise ja lõhepopulatsiooni pikaajalise taastamise ning paisjärve ja elektritootmise säilimise vahel.

Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul on Jägala jõel asuv 90-aastane paisjärv koos töötava Linnamäe elektrijaamaga Jõelähtme vallale oluline objekt ja seda tuleb säilitada. „Valla jaoks on tegemist olulise turismi- ja puhkesihtkohaga, mis on vaatamisväärsusena võrdne isegi Jägala joaga,“ sõnas Andrus Umboja. Linnamägi on ka väärtuslik ajalooline koht, kus asub Eesti suurim muistne linnus, mis on võrreldav vaid Varbola maalinnaga. 1924. aastal ehitatud Linnamäe tammil ja tolleaja kauneimaks tehnorajatiseks tunnistatud elektrijaama kompleksil on ka kultuuriline ja ajalooline väärtus.

Eesti Energia taastuvenergia juhi Innar Kaasiku sõnul on Linnamäe hüdroelektrijaama olulisus Eesti Energia tootmisportfellis väike, kuid taastuvenergia tootjana on see Eestile siiski oluline: „Säästsime kümne aastaga tänu Linnamäel toodetud hüdroenergiale 100 000 tonni põlevkivi ja jätsime õhku paiskamata 77 000 tonni süsihappegaasi. Ka jaama efektiivsus on väga kõrge, küündides koguni 87%-ni.“ Linnamäe hüdroelektrijaama toodangust piisab 3000-le keskmise elektritarbimisega Eesti perele.

Seni on Eesti Energia suutnud Linnamäe hüdroelektrijaama käitada liikudes keskkonna huvidega võimalikult kooskõlas. „Igal elektri tootmisel on olemas oma mõju ja seda ei saa eirata. Jägala jõel oleme lõhepopulatsiooni toetamiseks kompenseerinud looduslikku protsessi noorkalade jõkke laskmisega: igal kevadel laseme Jägala jõkke üle 5000 lõhe noorkala, 10 aastaga siirdasime üle 70 00 lõhe,“ selgitas Kaasik.

Jõelähtme vallas toimus juuni alguses ka ümarlaud, kus arutleti Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisjärve tuleviku üle. Erinevaid osapooli kaasanud diskussiooni käigus leiti, et Linnamäe tuleviku üle otsustamisel tuleb arvestada looduse ja kaladega, kuid ka keskkonnaga laiemalt ning arvesse tuleb võtta ka kohalike inimeste huvid. Samuti tuleb uurida ka paisjärve alla laskmise mõju. „Me ei tea täna, mis mõju toob kaasa tammi avamine ja väljakujunenud looduskeskkonna muutmine. Kuna paisjärv on siin asunud 90 aastat, mõjutab tammi avamine oluliselt Jägala jõel pika aja jooksul kujunenud olukorda,“ lisas Kaasik.

Jägala jõel asuv Eesti suurim Linnamäe hüdroelektrijaam alustas elektrienergia tootmist 1924. aastal. Kompleksi projekteerijaks oli Soome insener-professor Axel Verner Juselius ja see tunnistati tolle aja kauneimaks tööstusrajatiseks. 1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama hoone, kuid Jägala jõel asuva paisu täielik õhkimine ebaõnnestus. Eesti Energia taastas Linnamäe hüdroelektrijaama 2002. aastal ning jaama hoone sai tagasi 20. sajandi algusaegse välisilme. Tammi kohale ehitati üle jõe ulatuv rippsild ja avati juurdepääs paisule kõigist selle külgedest. Täna on Linnamäe hüdroelektrijaama projektvõimsuseks 1,15 MW, elektritoodanguks on ca 5000-7000 MWh aastas, millest piisab 3000 Eesti perele.