Uudised

Põlevkivienergeetika tähistab tänavu mitut juubelit

Eesti põlevkivienergeetika jaoks algas märgiline juubeliaasta: tänavu peab 75. juubelit Eesti Energia ning maailma suurimad põlevkivielektrijaamad – Balti ja Eesti elektrijaam tähistavad vastavalt 55. ja 45. juubelit.

Sel aastal möödub 65 aastat ka Eesti Energia elektri tootmise algusest, millele pani alguse Kohtla-Järve elektrijaama valmimine 1949. aastal. Kümme aastat hiljem, 1959. aastal algas aga Eestis Balti elektrijaama esimese energiaploki käiku laskmisega suurenergeetika ajajärk.

Eesti Energia kontserni eelkäija aktsiaselts Elektrikeskus loodi 1939. aasta 8. mail, mil president Konstantin Päts kirjutas alla selle asutamise dokumendile. Kuigi Eesti Energia nime hakkas Elektrikeskus kandma alles 1945. aastal, tähistab see hetk Eesti Energia kontserni algust.

Elektrikeskuse ülesandeks oli Eesti elektrifitseerimise kava elluviimine ja energiasüsteemi loomine. Selleks projekteeriti ja ehitati mitmeid elektriliine, mis ühendasid tarbijaid elektrijaamadega ning alustati ettevalmistusi uute elektrijaamade rajamiseks. Eesti Energia esimene elektrijaam alustaski tööd 1949. aasta 22. jaanuaril, olles esimene pärast sõda ehitatud elektrijaam. Nii ettevõtteid kui ka kodutarbijaid elektriga varustanud Kohtla-Järve elektrijaam kasutas kütusena põlevkivi.

  1. aastal alustas Ida-Virumaal tööd Balti soojuselektrijaam, mis tähistab tänavu 55. juubelit. Balti elektrijaam oli maailma esimene suurevõimsuseline kõrgrõhuelektrijaam, mis põletas madala kvaliteediga ja suure tuhasisaldusega kütust. Kuigi osa vanadest Balti elektrijaama plokkidest on tänaseks töö lõpetanud ja demonteeritud, toodetakse jaamas elektrit tänaseni. Balti elektrijaamas on kolm energiaplokki, sh üks 2004. aastal ehitatud keevkihttehnoloogial põhinev koostootmisplokk, kus põlevkivi kõrval on võimalik kasutada ka biokütust. Balti elektrijaamas katsetatakse täna ka põlevkivi ja kivisöe koospõletamist eesmärgiga võtta kasutusse madala kütteväärtusega põlevkivi, mida varem peeti energiatootmiseks kõlbmatuks.

Eesti ja ka maailma suurim põlevkivil töötav Eesti elektrijaam tähistab 2014. aastal samuti juubelit. Eesti elektrijaama esimese energiaploki käivitamisest 1969. aastal möödub 45 aastat. Projekteeritud võimsuse saavutas elektrijaam neli aastat hiljem, 1973. aastal.

Täna töötab Eesti elektrijaamas kokku kaheksa energiaplokki, sh ka 2004. aastal ehitatud keevkihttehnoloogial põhinev energiaplokk. Eesti elektrijaama energiaplokkide kaasajastamisse ja tootmise keskkonnamõjude vähendamisse on viimastel aastatel tehtud suuri investeeringuid. Ligi viis aastat kestnud projekti tulemusena said Eesti elektrijaama energiaplokid 2012. aastal varustatud ainulaadsete väävlipuhastusseadmetega, mis vähendasid vääveldioksiidi heitmeid välisõhku kolm korda. Eesti elektrijaama paigaldati pilootprojekti käigus ka esimene lämmastikufilter, mis vähendab lämmastikoksiidide heitmeid kuni kaks korda.

Balti ja Eesti elektrijaamad toodavad kokku umbes 9 teravatt-tundi elektrit aastas, millest jaguks 7,5 miljonile inimesele, arvestades, et keskmiselt tarbib üks inimene aastas 1200 kWh elektrienergiat. Balti ja Eesti elektrijaam on ka Eesti tähtsaimad elektritootjad, mis annavad ca 90% Eestis toodetavast elektrist.

Sellel aastal tähistavad oma juubeleid ka Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse testimiskeskus (50) ja Eesti Energia Kaevanduste logistikaettevõte (65).