Investori uudised

Eesti Energia 2022. aasta II kvartali konsolideeritud müügitulu oli kokku 416,6 mln eurot (+72,8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). Korrigeerimata kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 91,7 mln eurot (+124,6% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga), normaliseeritud EBITDA oli 79,8 mln eurot (+148,4%). 2022. aasta II kvartali korrigeerimata puhaskasum oli 45,2 mln eurot (+552,2% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga), normaliseeritud puhakasum oli 33,3 mln eurot (+278,1%).

Normaliseeritud EBITDA ja normaliseeritud puhaskasumi kasutuselevõtt alates 2022. aasta I kvartalist on EBITDA ja puhaskasumi esitamine korrigeeritud viisil parema võrdluse huvides, elimineerides pikaajaliste elektrienergia ostulepingutega (PPA) seotud tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ümberhindlusel tekkiva ajutiste kõikumiste mõju.

Kontserni finantstulemus

Eesti Energia müügitulud ja EBITDA liikusid aasta võrdluses 2022. aasta II kvartalis väga sarnaselt käesoleva aasta esimese kolmele kuule. Peamiseks tulemuste vedajaks olid elektri segmendi müügitulud ja kasum, kuid tuge tuli ka muude toodete ja teenuste segmendist. Võrguteenused ja vedelkütused nägid mõlemad väiksemaid kasuminumbreid võrreldes aastatagusega, kuid mõju kontserni tulemustele oli piiratud.

Elektri segmendi müügitulude kasvu vedas kõrge elektrituruhinna keskkond koos klienditeenuste üksuse tugev jaemüügi tulemuse ja elektri tootmisvarade poolt suurema toodetud elektrikogusega. Kõrge elektrituruhind ei ole kuskile kadunud. Peamiseks põhjuseks on siinkohal kõrge gaasihind, mille tagajärjel on gaasil põhinevate elektrijaamade muutuvkulud oluliselt kõrgemal eelmise aasta tasemetest. Elektrisegmendi EBITDA-t mõjutasid täiendavalt mitterahalised ajutised kõikumised pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglases väärtuses. Pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) ümberhindluste mõju majandustulemustele oli siiski väiksem kui aasta I kvartalis. 2022. aasta I kvartalis olid nimetatud mõjud 85,7 mln eurot ning 2022. aasta II kvartalis 11,9 mln eurot.

Vaatamata võrguteenuse segmendi minimaalselt väiksematele tarbimismahtudele, suurenesid müügitulud aasta võrdluses 5,7% reguleeritud võrguteenuse hinnatõusu tõttu. Võrguteenuse EBITDA-t mõjutavad jätkuvalt negatiivselt võrgukadudega seotud elektrikulud, sest puuduolev elekter tuleb soetada praegustelt kõrgetelt turuhindadelt.

Vedelkütuste segmendi müügitulu ja EBITDA olid eelmise aasta tasemetest madalamal, kuigi vedelkütuste tootmiskogus oli sarnasel tasemel. Vedelkütuste segmendi müügitulu ja EBITDA-t hoiavad tagasi vastavalt kontserni riskimaandamise strateegiale eelmisel aastal tehtud riskimaandustehingud. Muude toodete ja teenuste segmendi müügitulu kasvu vedas eelkõige gaasimüügi kõrgem müügitulu kõrgema gaasi turuhinna tõttu. Uue tootena on muude toodete ja teenuste segmenti korraliku panust andmas sagedusreservi toode (ing. keeles frequency restoration reserve (FRR) service).

Investeeringud ulatusid II kvartalis 98 mln euroni, mida on 80,3% rohkem kui aasta tagasi samas perioodis. Suuremad investeeringud tulid peamiselt taastuvenergia investeeringutest uutesse tuule- ja päikeseparkidesse. Kõrge elektrihinna keskkond toetab kontserni poolt läbiviidavaid investeeringuid. Need investeeringud aitavad suurendada energia varustuskindlust ja keskkonnasõbraliku ning taskukohase elektri tootmist.

Elektri segment

Eesti Energia kontserni elektrienergia müügitulud kerkisid aastavõrdluses 98,6% võrra 253 mln euroni. Kontserni keskmine elektri müügihind oli 2022. aasta II kvartalis 103,7 €/MWh (+79,0% aastavõrdluses). Samal ajal keskmine Nord Pooli Eesti ala hind oli tasemel 142,1 €/MWh (+160,7% aastavõrdluses). Kontserni keskmine elektrienergia müügihind tõusis turu keskmisega võrreldes väiksemal määral jaemüügilepingute tõttu, kus elektrihinnad on fikseeritud. Fikseeritud hinnaga klientide jaemüügi kliendilepingud moodustavad umbes poole kogu jaeportfellist. Elektri müügimaht tõusis II kvartalis aastavõrdluses 19,8% 2,5TWh-ni, seda eelkõige tänu jaemüügi tugevale tulemusele, mis tõusis 21,3% 2,5TWh-ni. Jaemüügi tugevat tulemust vedas Läti, kus mahud kasvasid aastavõrdluses 56,1%. Teised riigid, Eesti, Leedu, Poola, Soome, näitasid klientidele vahendatud elektrimahtudes üle 10% kasvu aastavõrdluses. Toodetud elektri kogus kasvas II kvartalis 1,4TWh-ni, mida on 56,0% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Elektritootmise kasv on otseselt tingitud kontserni juhitavate elektrijaamade (põlevkivil põhinevad hübriidelektrijaamad) suuremast tootmisest vaatamata kõrgele CO2 hinnale. Kuigi CO2heitmekvootide hinnad tõusid 2021. aasta II kvartali 40-50 eurolt 2022. aasta II kvartalis 80-90 euroni, on elektrihinna tõus olnud suurem peamiselt kõrgemate gaasihindade tõttu, mis on omakorda suurendanud gaasiküttel töötavate elektrijaamade muutuvkulu. Seega on kontserni juhitavad tootmisvõimsused saanud võimaluse pääseda turule. Kontserni juhitavad tootmisüksused (põlevkivil põhinevad hübriidelektrijaamad) tootsid 2022. aasta II kvartalis ca 1,1 TWh elektrit vs 2021. aasta II kvartalis 0,7 TWh. Taastuvelektri tootmine, elektrienergia tootmist tuulest, päikesest ja puidujäätmetest, oli nagu aasta varemgi tasemel 0,4 TWh.

Elektri segmendi EBITDA-ks kujunes 66,8 mln eurot (+215,7% aastavõrdluses). Peamisteks toetajateks olid realiseerunud riskimaandustehingud 31,7 mln euro suuruse mõjuga aastavõrdluses ning kõrgem keskmine müügihind (mõju aastavõrdluses +112,0 mln eurot). Kasumit alandavad mõjud tulid kõrgematest muutuvkuludest (-101,9 mln eurot aastavõrdluses) ning püsikuludest (-9,8 mln eurot aastavõrdluses). Kõrgemad muutuvkulud on tõusnud CO2 hindade ja jaeportfellis muutuva hinnaga elektri börsihinnal põhinevate lepingutega seotud elektriostu kulude otsene tagajärg. Normaliseeritud EBITDA (välja jäätud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute ümberhindlusest tekkiv ajutise kõikumise mõju) oli 2022. aasta II kvartalis 54,9 mln eurot (+342,7% aastavõrdluses) võrreldes 12,4 mln euroga 2021. aasta II kvartalis.

Võrguteenuse segment

Eesti Energia võrguteenuse müügitulud olid 2022. aasta II kvartalis 55,4 mln eurot (+5,7% aasta võrdluses). Tarbimismahud langesid minimaalselt, -1,5% aastavõrdluses, olles endiselt 1,6TWh tasemel. Kvartali keskmine võrguteenuse müügihind oli 35,3 €/MWh (+7,3% aastavõrdluses). Võrguteenuse müügihinda on toetanud see aasta juba rakendunud kaks tariifitõusu. Kolmas tariifitõus rakendub 1. oktoobrist 2022, mille tulemusena on oodata keskmise tariifi tõusu täiendava 3% võrra tänastelt tasemetelt. Võrguteenuse EBITDA langes 19,9 mln euroni (-27,0% aastavõrdluses). EBITDA alanemise põhjuseks olid peamiselt võrgukadudega seotud kõrged elektri tagasiostukulud, lisaks omasid väiksemad mõju alanenud võrguteenuse maht ning kõrgemad püsikulud.

Vedelkütuste segment

Kontserni vedelkütuste müügitulud olid 2022. aasta II kvartalis 32,2 mln eurot (+0,7% aastavõrdluses). Vedelkütuste müügikogus oli II kvartalis 105 tuhat tonni (+3,1% aastavõrdluses). Vedelkütuste tootmismaht oli 106 tuhat tonni, aastavõrdluses 9,5% kõrgem tulenevalt väiksemast hooldusgraafikust II kvartalis võrrelduna eelmise aastaga. Eesti Energia keskmine vedelkütuste müügihind riskimaandustehingute mõju arvestamata oli 2022. aasta II kvartalis 624€/t (+73,1% aastavõrdluses) tänu õli maailmaturu hindade kõrgele tasemele ja tugevast nõudlusest kontserni vedelkütuste toodete vastu. Samal ajal tõusis kontserni vedelkütuste referentstoote keskmine maailma turuhind tasemele 598€/t (+70,4% aastavõrdluses). Kontserni keskmine vedelkütuste müügihind koos riskimaandustehingute mõjuga oli 2022. aasta II kvartalis 305,6€/t (-2,3% aastavõrdluses). Vedelkütuste segmendi EBITDA oli II kvartalis -4,9 mln eurot (-265,3% aastavõrdluses), võrreldes -1,3 mln euroga aasta varem. EBITDA vähenemise tingisid riskimaandustehingute mõjud ning kõrgem kulubaas.

Muud tooted ja teenused

EBITDA kontserni muudest toodetest ja teenustest oli 2022. aasta II kvartalis 76,2 mln eurot (+159,0% aastavõrdluses). Suurim positiivne mõju tuli gaasi müügist, kus vaatamata stabiilsetele müügimahtude 0,4TWh tasemel tõusis müügitulu kõrgema gaasi turuhinna tõttu ning kasumit toetasid tuletisinstrumentide mõjud. 2022. aasta II kvartalis toetas muude toodete ja teenuste müügitulusid ja kasumit 6,8 mln euroga sagedusreservi toode. Sagedusreservi pakuvad kontserni juhtivad põlevkivil põhinevad hübriidelektrijaamad põhivõrguoperaatoritele Soomes ja Eestis käesoleva aasta algusest. Sagedusreservi toode kujutab endast põhivõrguoperaatoritele täiendava võimekuse pakkumist hoidmaks elektrisüsteemi sagedust vajalikul tasemel. Selleks koormatakse elektrijaamu vajadusel kas üles või alla.

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid 2022. aasta II kvartalis tasemel 98 mln eurot (+80,3% aastavõrdluses). Suurima osa investeeringutest moodustasid investeeringud taastuvenergia uutesse varadesse (kvartali jooksul 40 mln eurot), lükates elektri jaotusvõrgu investeeringud teisele kohale (kvartali jooksul 25,0 mln eurot). Jaotusvõrgu investeeringud on peamiselt suunatud liitumispunktide parendamiseks võimaldamaks jaotusvõrku ühendada täiendavaid päikeseenergia tootmisvõimsusi. Investeeringud muudesse arendusprojektidesse kasvasid ligi 25 mln euroni, millest suurim osa kuulus uude Enefit 280 pürolüüsil põhinevasse keemiatehasesse. Uue tehase valmimine on plaanitud 2024. aastasse ning tõstab vedelkütuste aastase tootmismahu üle 700 tuhande tonni. Uus pürolüüstehas saab olema keemiatööstusele ülemineku nurgakiviks, mis on omakorda keskseks arengusuunaks kontserni 2045. aasta süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamisel.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Kontserni raha ja raha ekvivalendid olid 2022. aasta II kvartali lõpu seisuga 436,9 mln eurot. Eesti Energial on võimalik kasutusse võtta 695 mln euro mahus laenulepinguid, millest likviidsuslaenu lepingud moodustavad 320 mln eurot ja erinevad investeerimislaenud 375 mln eurot. 2022. aasta II kvartali lõpu seisuga oli kontserni netovõlg 437 mln eurot, netovõla ja EBITDA suhtarv oli 2022. aasta II kvartali lõpus tasemel 0,9x (normaliseeritud EBITDA baasil 1,2x), olles kooskõlas ettevõtte finantspoliitikas ettenähtud eesmärgiga 3,5x. Netovõla ja EBITDA suhtarvu alanemine on tingitud tugevatest äritegevuse rahavoogudest.

1. aasta II kvartalis maksis kontsern välja dividende kokku summas 55,7 miljonit eurot, millest 46,7 mln eurot maksti Eesti Energia kontserni ainuaktsionärile, Eesti riigile. Dividendi väljamakse summa sisaldab ka Tallinna börsil noteeritud Enefit Greeni vähemusaktsionäridele makstud dividende summas 9 miljonit eurot.

Eesti Energia krediidireitingud olid 2022. aasta II kvartali lõpu seisuga BBB- (väljavaade negatiivne) Standard & Poor’silt ja Baa3 (väljavaade stabiilne) Moody’selt. Eesti Energia finantspoliitika eesmärk on investeerimisjärku krediidireiting ja netovõlg/EBITDA suhtarv pikaajaliselt tasemel kuni 3,5x. Järgnevateks kvartaliteks võib oodata netovõlg/EBITDA suhtarvu tõusu tänaselt tasemelt tulenevalt investeeringute portfelli realiseerimisest ning käibekapitali vajadused (sh CO2 kvootide väljaost) eeldatavalt vähendavad kontserni likviidsete vahendite positsiooni.

Kontserni juhtkonna hinnangul on kontsern praeguse väga muutliku keskkonna jaoks hästi tasakaalustatud läbi mitmekesise varade struktuuri.

Väljavaade

Prognoosi kohaselt oodatakse kontserni 2022. aasta müügitulude, EBITDA ja investeeringute kasvu võrreldes 2021. aastaga (s.t vähemalt 5% kasv).

Eesti Energia avalikustab III kvartali tulemused 3. novembril 2022.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri tootmise riskimaanduspositsioonid olid 2022. aasta II kvartali lõpu seisuga 2022. aasta III-IV kvartaliks mahus 1,8 TWh keskmise hinnaga 109,6 EUR/MWh ja 2023. aastaks 0,6TWh keskmise hinnaga 119,5 EUR/MWh. Jaeturule ette müüdud elektrienergia riskimaandustehinguid on sõlmitud 2022. aasta III-IV kvartaliks mahus 2,0 TWh keskmise hinnaga 79,7 €/MWh ja 2023. aastasse mahus 3,1 TWh keskmise hinnaga 49,7 €/MWh.

Vedelkütuste kütteõli riskimaanduspositsioonid olid 2022. aasta III-IV kvartaliks 177,4 tuhat tonni keskmise hinnaga 294,0 EUR/tonn ja 2023. aastaks 364,3 tuhat tonni keskmise hinnaga 343,9 EUR/tonn. Vedelkütuste bensiini riskimaanduspositsioonid olid 2022. aasta III-IV kvartaliks 27,6 tuhat tonni keskmise hinnaga 339,2 EUR/tonn ja 2023. aastaks 58,0 tuhat tonni keskmise hinnaga 455,9 EUR/tonn.

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2022. aastaks on 5,3 miljonit tonni, keskmise hinnaga 59,5 EUR/tonn ja 2023. aastaks 0,66 mln tonni keskmise hinnaga 80,3 EUR/tonn. CO2 emissioonikvootide riskimaanduspositsioonid koosnevad forward-tehingutest, tasuta saadavatest kvootidest ning eelmiste perioodide ülejääkidest.

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad Eesti Energia veebilehel.