Energiaturu ülevaade: märtsi soojemad ilmad tõid elektrihinna olulise languse

Külmaperioodi taandumisega saavad Eesti tarbijad nautida märgatavalt madalamaid elektrihindu, eriti päevastel tundidel, mil piirkonna päikeseenergia tootmine on jõuliselt kasvama hakanud. Märtsis kujunes Eesti keskmiseks elektrihinnaks 6,1 senti kilovatt-tunni eest, mis tähendab enam kui kahekordset langust võrreldes aasta esimeste kuudega, mil hinnatase püsis veidi üle 15 sendi kilovatt-tunni kohta. Võrreldes 2025. aasta märtsiga langes hind 32%. Hinnalanguse tõi soojematest õhutemperatuurist vähenenud tarbimismahud, importelekter Soomest ning taastuvenergia suurem osakaal tarbimises.

Elektrihinna languse suurim mõjutaja oli märkimisväärselt vähenenud tarbimine nii Eestis kui kogu Balti piirkonnas. Kui jaanuaris ja veebruaris küündis Eesti tarbimine 847–944 gigavatt-tunnini, siis märtsis oli see vaid 696 gigavatt-tundi – ligi 20% madalam kui eelmiste talvekuude näitajad. Baltikumi kogutarbimine ulatus märtsis 2292 gigavatt-tunnini, mis on samuti umbes viiendiku võrra väiksem kui veebruaris. Võrreldes möödunud aasta märtsiga püsis Baltikumi tarbimine sama taseme juures.

Aasta alguses nähtud hüppeline nõudluse kasv ja sellele järgnenud järsk langus avaldavad elektriturule väga selget mõju. See ilmestab hästi, mis juhtub meie piirkonna turgudel siis, kui tarbimine on kõrge ja selle katmiseks vajalikus mahus soodsa hinnaga kohalikku tootmist napib.

Teine oluline hindu langetav mõju oli taastuvenergia osakaalu kasv tarbimises. Märtsis katsid tuule-, päikese ja hüdroenergia Baltikumi elektritarbimisest 63% ja kogu elektritoodangust koguni 75%. Suurenenud taastuvenergia osakaal tõi kaasa ka soodsamad turuhinnad ning vähendas vajadust käivitada kallimaid fossiilkütustel põhinevaid elektrijaamu.

Kui soojemad ilmad ja päikesepaistelised perioodid jätkuvad ning piirkondlikud elektriühendused toimivad tavapäraselt, võib oodata hinnalanguse jätkumist, eriti võrreldes aasta esimeste kuudega. Seda toetavad mitmed olulised tegurid.

Esiteks, Eestis ja Baltikumis kasvab päevade pikenedes päikeseenergia tootmine. See toob tagasi suvele iseloomuliku kahetipulise päeva hinnamustri. See tähendab, et keskpäevastel tundidel, kui päikeseenergiat on rohkelt, võivad hinnad langeda isegi alla 1–2 sendi kilovatt-tunni kohta, samas kui päikeseta tundidel kujundavad hinna kallimad reguleeritavad tootmisüksused või importelekter.

Märtsis ulatus Eesti päikeseenergia toodang 105 gigavatt-tunnini – enam kui 5,5 korda kõrgemaks võrreldes veebruari 19 gigavatt-tunniga. Ajalooliste mustrite põhjal võib oodata, et see kasv jätkub ka kevade ja suve lähenedes.

Lisaks tõi märts märgatava tõusu ka Läti hüdroenergia tootmises, mis on kogu Baltikumi hinnataset tugevalt mõjutav odav tootmisallikas. Hüdroenergia toodang kasvas Lätis ligi neljakordseks, ulatudes 487 gigavatt-tunnini ning kattes peaaegu 20% kogu Baltikumi märtsikuisest elektritarbimisest.

Kuna Baltimaad moodustavad valdava osa ajast ühise elektrisüsteemi ja hinnapiirkonna, aitab Läti hüdroelekter automaatselt kaasa kogu piirkonna hinnalangusele.

Balti riikide jaoks on jätkuvalt väga oluline Põhjamaade soodsama elektri kättesaadavus, mis mitmel juhul kujundab ka meie piirkondliku hinna. Eelkõige mõjutab meie turgu Soome hinnapiirkonnast tulev Estlinki ühenduste kaudu saabuv importelekter.

Kuna märtsis püsisid ülekandevõimsuste kitsaskohad Eesti ja Läti vahel, jäi osa Soome odavast elektrist Eestisse suuremas mahus pidama. Selle tulemusel oli Eesti märtsi keskmine hind ligikaudu viiendiku võrra madalam Läti hinnast ja umbes 25% madalam Leedu hinnast. Piirangud Balti riikide vahel tekitasid olukorra, kus ülejääk püsis kõige suuremana Eestis, väiksemas mahus Lätis ning kõige vähem jõudis Leeduni.

Kõigi eeltoodud tegurite koosmõjul vähenes fossiilne elektritootmine Baltikumis ligi 80%, kuna turgu valitsesid taastuvenergiaallikad – eeskätt päikese- ja hüdroenergia – ning Põhjamaadest pärinev odavam importelekter. Seetõttu langesid olulisel määral ka keskmised tiputundide hinnad.

Aprillis võib turult oodata märtsiga sarnast dünaamikat. Päikeseenergia toodang jätkab kasvamist ning impordivõimalused Põhjamaadest püsivad. Seetõttu on eeldatavasti päevased hinnad jätkuvalt madalad, eriti päikesepaistelise ilmaga. Öised ja hommikused tipptunnid sõltuvad aga kohalikust tarbimisest, hüdroenergia toodangust, piirkondlikust tuuleenergiast, samuti ka reguleeritavate tootmisüksuste kättesaadavusest ja Põhjamaade impordivõimekusest.

Lähis-Idas toimuv sõjategevus Balti elektriturgu märkimisväärselt ei mõjuta, kuna taastuvenergia toodang on tugev ning fossiilkütustel põhineva elektri osakaal on oluliselt väiksem kui talvekuudel.

Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Enefit parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Enefiti lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Enefit ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.