Energiaturu ülevaade: Eesti elektrihind tõusis augustis kallima importelektri tõttu

Kui augusti lõpp toob tavaliselt energiaturgudele sügisele omased trendid, siis möödunud august veel suve lõppemise märke ei näidanud. Päikeseenergia tootmine moodustas jätkuvalt märkimisväärse osa Baltikumis tarbitud energiast, samal ajal kui tuuleenergia saadavus ja imporditingimused kujundasid peamiselt õhtutundide hinna.

Eesti keskmiseks elektri börsihinnaks 5,9 senti/kWh, mis oli ligikaudu kolmandiku võrra kõrgem kui juuli (4,4 senti/kWh), kuid enam kui viiendiku võrra madalam kui 2025. aasta augustis (7,7 senti/kWh). Lätis ja Leedus oli keskmine hind ligikaudu 8 senti/kWh.

Võrreldes juuliga vedasid augustis hinnatõusu peamiselt kohalikud tootmistingimused ja kõrgemad hinnad Soomes, kus elektri keskmine hind ulatus 4,1 sendini/kWh (juulis 1,5 senti/kWh). Kuivõrd importelekter moodustas Eesti tarbimisest kolmandiku, kandus Soome hinnatõus ka Eestisse.

Tänavu suvel toodeti Baltikumis rekordilises koguses päikese- ja tuuleenergiat. Juunist augustini toodeti Baltikumis veidi üle 3,6 TWh päikese- ja tuuleenergiat, mis oli 43,0% rohkem kui 2025. aastal (2,5 TWh). Ligikaudu kolmveerand kasvust tuli päikeseenergiast.

Leedu päikeseenergia tootmine suurenes 56,4%, samas kui suurima suhtelise kasvu tegi läbi Läti, kus päikeseenergia tootmine enam kui kahekordistus võrreldes eelmise aastaga. Eestis kasvas päikeseenergia tootmine seevastu tagasihoidlikumalt, 3,4%. Ka tuuleenergia tootmise kasvu vedas peamiselt Leedu, kus kohalik toodang suurenes 26,9%.

Vaatamata tugevale taastuvenergia mahu kasvule oli Baltikumi keskmine elektrihind suvekuudel (juunist augustini) ligikaudu 34,0% kõrgem kui aasta varem, tõustes 5,5 sendilt/kWh 7,4 sendini/kWh.

Peamine põhjus peitub Eesti-Läti vahelise elektriühenduse võimsuse piirangutes. Kuna ühenduse võimsust vähendati mõnel perioodil enam kui poole võrra, jäi soodsam Soome elekter suuremas mahus Eestissse. Seetõttu jõudis Põhjamaade soodsam elekter Lätti ja Leetu väiksemas mahus, mis kergitas ka sealset hinnataset.

Teine põhjus peitub eelkõige Baltikumi hüdroenergiatoodangu vähenemises. Kui 2025. aasta suvel kattis kohalik hüdroenergia ligi 18% Baltikumi nõudlusest, siis tänavu vaid 6%. Mullu suvekuudel toodeti Baltikumis 86% rohkem hüdroenergiat, mis aitas õhtuseid tipuhindu oluliselt vähendada.

Iraani sõja tulemusena on ülemaailmsed gaasihinnad võrreldes aasta taguse ajaga 130% kõrgemad. Tarnehäired on viinud turult suure osa Katari LNG (veeldatud maagaasi) pakkumisest ajal, mil Euroopa gaasivarude tase on juba niigi madal.

Maagaasil on Euroopa elektriturul jätkuvalt oluline roll, sest gaasielektrijaamad määravad sageli turu piirhinna just nendel tundidel, kui odavamast tootmisest ei piisa. Seetõttu mõjutab gaasi hind ka Eesti elektrihinda isegi siis, kui Eestis endas toodetakse gaasist suhteliselt vähe elektrit. Mida kallim on gaas või mida pingelisem on gaasiturg, seda suurem on tõenäosus, et see kandub edasi ka elektri hulgihindadesse.

Lisaks on tõusnud ka CO₂ kvoodi hind. See tähendab kõrgemaid tootmiskulusid just fossiilkütuseid kasutavatele elektrijaamadele ja omakorda kõrgemaid elektri tipuhindasid.

Olukorrale lisab ebakindlust ka Põhjamaade hüdroreservuaaride erakordselt madal täituvus. Näiteks Norra veehoidlate täituvus on sügise eel 30 aasta madalaim. Ilma erakordselt vihmase sügiseta on suur tõenäosus, et Põhjamaade elektrihinnad ühtivad Mandri-Euroopa turu kõrgema hinnatasemega.

Selle tulemusena võivad Põhjamaade kõrgemad elektrihinnad kanduda neljandas kvartalis ja talvekuudel ka Baltikumi. Üldine elektrihinna väljavaade sõltub endiselt suurel määral ilmastikust, eelkõige tuuleoludest, sügisestest sademetest ja talvistest temperatuuridest, kuid eeltoodud tegurite tõttu on hinnatõusu risk selgelt kõrgem kui aasta tagasi.

Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse vanemanalüütik

Turuülevaate on koostanud Enefit parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Enefiti lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Enefit ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.