Energiaturu ülevaade: Mais püsis Eesti elektrihind Lätist ja Leedust soodsam

Maikuu tõi Balti elektriturule üha rohkem suvele omased tingimused. Suurem päikesekiirgus ja soojemad temperatuurid jõudsid nii Eesti kui Balti elektriturule. Samal ajal tähendas vähenenud tuule- ja hüdroenergiatoodang suuremat nõudlust juhitavate fossiiljaamade järele ajal.

Eesti keskmine elektrihind oli mais 6,03 s/kWh, mis on ligi 11% kõrgem kui eelmisel aprillis. Võrreldes eelmise aasta maikuuga oli hind siiski 11% võrra madalam.

Tähelepanuväärne on, et Eestis püsis elektrihind jätkuvalt märksa odavam kui Lätis ja Leedus. Selle põhjuseks on jätkuvalt Eesti ja Läti vahelise ühenduse piirangud, mille tõttu ei jõua läbi Soome liikuv soodne Põhjamaade energia piisavas mahus Läti ja Leedu turgudele. Läti ja Leedu keskmine elektrihind oli mais seetõttu 8,23 s/kWh, ehk pea 37% kõrgem kui Eestis.

Baltikumi elektrihindasid mõjutas peamiselt piirkonna taastuvenergia tootmise dünaamika. Märkimisväärset mõju hindadele avaldas Balti tuuletootmise vähenemine, mis sundis rohkem toetuma fossiilenergiale, seda eriti olukorras, kus hüdroenergia tootmine tegi järsu languse. Baltimaade peamise hüdroenergia tootja Läti hüdroenergia toodang langes aprilliga võrreldes ligi 50% võrra, 223 GWh-ni pakkudes seetõttu Balti turgudele oluliselt vähem paindlikku ja soodsat taastuvenergiat. Kui aprillis kattis hüdroenergia Baltikumi elektrinõudlusest ligi veerandi, siis mais oli hüdroenergia osakaal tarbimises vaid 14%. See hooajaline langustrend peaks lähikuudel ka jätkuma.

Samuti vähenes maikuus Balti piirkonna tuuleenergia tootmine ligi viiendiku võrra, 664 gigavatt-tunnilt aprillis 549 gigavatt-tunnini mais. Sarnaselt hüdroenergiale, sundis madalam tuuleenergiatoodang piirkonda kasutama kallimaid alternatiive ning suurendas survet elektrihindadele. Sellegipoolest kattis tuuleenergia jätkuvalt märkimisväärse 27% ja päikeseenergia 34% kogu Balti tarbimisest. See viib taastuvenergia kogupanuse Baltikumi tarbimises75%-ni (ilma Põhjamaadest imporditud taastuvenergiata).

Eestis tarbimisest kattis tuule- ja päikeseenergia kokku ligi 44,4%. Tuleb siiski märkida, et see ei hõlma endas importi Soomest ega Lätist (ja sealkaudu Leedust), mis tõstaks seda näitajat märgatavalt (nagu näha taastuvenergia osakaalust Baltikumi kogunõudluses).

Eestis toodeti mais ligi 164 GWh päikeseenergiat, mis on samal tasemel aprillikuu toodanguga (163 GWh). Kõigist Balti riikidest oli Eesti päikeseenergia tootmise poolest kõige tagasihoidlikum, samas kui Läti tootis ligi 216 GWh ja Leedu umbes 320 GWh.

Kõige kiirem päikeseenergia tootmise kasv on toimunud Lätis, kus käesoleva aasta märtsist maini ulatuv päikeseenergia tootmine on olnud keskmiselt umbes 182% kõrgem võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. See tähendab, et senistel päikeseaktiivsetel kuudel (märts–mai) on Läti oma päikeseenergia toodangu aastaga pea kahekordistanud.

Läti päikeseenergia kiire kasv mõjutab selgelt kogu Baltikumi elektriturgu, kuna lisandunud on oluline uus odava energia allikas. Kokku kattis päikeseenergia ligikaudu 34% kogu Balti nõudlusest – mis on kõrgeim tase, mida Balti elektriturul on seni täheldatud.

Kõigi eelduste kohaselt püsib juunis päikeseenergia tootmine maiga sarnasel tasemel või väheneb väiksel määral, kuivõrd mai on olnud ajalooliselt üks tugevaima päikesetoodanguga kuu. Sellest hoolimata peaks juuni päikeseenergia toodang olema piisav, et päevasisesed hinnad säilitaksid U-kujulise mustri: hinnad on kõrgemad ajal, mil päikesetootmine on madal, ja soodsamad või isegi nullilähedased siis, kui päikeseenergiat on palju.

Läti hüdroenergia taandumise ja väiksema tuuleenergiatoodangu mõju on piisav, et tõsta piirkondlikke hindu, eriti tundidel, mil päikeseenergiat on turul vähem. Neil tundidel, kui taastuvenergiast nõudluse katmiseks ei piisa, tuleb piirkonnas käivitada juhitavad fossiilkütustel põhinevad jaamad. Kuivõrd kütteperiood on läbi ning üldine fossiiljaamade koormus madal, siis võib selliste lühiajaliste käivituste ajal elektrihind tõusta kõrgemale kui tavapäraselt kevadisel perioodil. Tänu jätkuvalt suurele kohalikule taastuvenergiatoodangule ja Eesti ja Leedu kaudu imporditavale Põhjamaade elektrile on selliseid tunde tõenäoliselt siiski vähe. Seetõttu püsivad juuni elektrihinnad siiski vähemalt sama madalal kui kevadised hinnatasemed.

Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Enefit parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Enefiti lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Enefit ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.