Energiaturu ülevaade: suurenenud taastuvenergiatoodang tõi mullusest ligi kolmandiku võrra soodsama elektrihinna

Detsembriga võrreldes tõusis jaanuaris Eesti keskmine elektrihind 9,1% võrra tasemele 92,0 eurot megavatt-tund (9,2 senti kilovatt-tund). Eelmise aasta jaanuariga võrreldes, mil elektrihind oli 126,48 eurot megavatt-tunni kohta, oli elektrihind tänavu 27,2% ehk enam kui 30 euro võrra odavam. Suurimad hinnamõjutajad olid eelmise kuuga võrreldes kahanenud tuuleenergia toodang, Estlink 2 elektriühenduse katkestus ning külmast ilmast ja suuremast küttenõudlusest tingitud suurem tarbimine.

Jaanuaris tarbisime erakordselt palju tuuleenergiat ning talve kohta rekordiliselt vähe põlevkivienergiat

Kokku tarbiti Eestis jaanuaris 785,7 GWh elektrit, millest 456,6 GWh toodeti Eestis. Seoses Sopi-Tootsi tuulepargi tootmise alustamisega kattis tuuleenergia 22,6% Eesti tarbimisest (2024. aasta jaanuaris 13,5%) ja põlevkivi 22,5% ( 2024. jaanuaris 34,7%). Sarnaselt eelmisele aastale kaeti 41,9% elektrinõudlusest impordiga. Ülejäänud tootmisallikate osakaal jäi impordi, põlevkivi ja tuuleenergia kõrval pigem marginaalseks.


Image

Tipuhindade ning soodsate tundide paiknemine pole möödunud aastaga võrreldes muutunud

Eelmisel aastal esinesid jaanuari kõige „kallimad“ tunnid kuu keskmise hinnaga võrreldes hommikuti vahemikus 07.00 – 09.00 ja päeva teises pooles 15.00 – 18.00. Neil tundidel olid varasemalt mainitud hommiku tunnipõhised hinnad kuu keskmisega võrreldes ligikaudu 28% võrra kallimad, õhtupoolsed tunnid ligikaudu 44% kallimad. Kõige odavamad tunnid olid vahemikus 23.00 – 04.00, mil hinnad olid keskmiselt 44% odavamad kui kuu keskmine hind.

2025. aasta jaanuar ei erinenud mainitud ajaloolistest keskmistest oluliselt: kõige kallimad ja odavamad tunnid leidsid aset täpselt samades vahemikes: hommikutunnid (07.00 – 09.00) olid kuu keskmisest 37,0% võrra kallimad, õhtused tiputunnid (15.00 – 18.00) pea 44,1% kallimad. Elektrihind püsis ka jaanuaris soodsaim vahemikus 23.00 – 04.00, mil hinnad olid 54,9% kuu keskmisest hinnast odavamad (vaata jooniselt).


Image

Kuidas veebruaris oma tarbimist juhtida?

Veebruaris on oodata sarnast hinnakäitumist jaanuarile. Eelmiste aastate keskmised viitavad, et kallimaid tunde on taaskord oodata kahte vahemikku: hommikutundidel 07.00 – 09.00 ja õhtupoolikul 16.00 – 18.00. 2024. aasta veebruaris oli hommikutundidel elektrihind keskmiselt 26,4% võrra kuu keskmisest hinnast kallim, õhtutundidel kuni 33,6% kallim.

Odavamaid tunde on taaskord oodata vahemikku 23.00 – 04.00. 2024. aastal püsisid hinnad selles vahemikus kuu keskmisest 33,3% võrra odavamal tasemel. Näiteks kui kuu keskmiseks elektrihinnaks osutuks veebruaris 100 eurot megavatt-tund, oleks varasemalt mainitud õhtutundidel hind keskmiselt 133,6 eurot megavatt-tund ehk 33,6 eurot kallim. Ajaloolised trendid ei garanteeri tulevikku, kuid annavad selge indikatsiooni targaks tarbimiseks.


Image

Elektrihind püsis Baltikumis ühtlane, hinda tõi alla taastuvenergia toodangu kasv

Baltikumi elektrihinnad püsisid jaanuaris Eestiga võrdlemisi sarnasel tasemel. Läti 2024. jaanuari keskmine elektrihind ulatus 91,9 eurot megavatt-tunnini, mis on 0,1 euro võrra odavam kui Eestis. Leedus oli keskmine elektrihind 89,4 eurot megavatt-tund, mis on 2,6 euro võrra odavam kui Eestis. Peamiselt tekkisid hinnaerinevused erinevatest elektriühenduste hooldustest.

Ka Baltikumi vaates on märgata tuuleenergia hüppelist kasvu - jaanuarikuus toodeti Baltikumis rohkem tuuleenergiat kui ühelgi varasemal aastal. Jaanuaris toodeti Eestis tuulest 178,2 gigavatt-tundi energiat, mis on 46,1% rohkem kui aasta varem. Leedus toodeti koguni 429,6 gigavatt-tundi tuuleenergiat, mis on 14,5% rohkem kui 2024. aastal. Läti tuuleenergia toodang oli tagasihoidlikum, jäädes 29,7 gigavatt-tunnini, mis on 14,7% vähem kui aasta varem. Vähest tuuleenergiat korvas aga väga kõrge hüdroenergia toodang, mis kattis jaanuaris koguni 52,6% kogu Läti tarbimisest.


Image

Külm ilm kergitas Euroopas gaasi ja süsinikukvoodi hindu

Kui jaanuari alguses püsis gaasi hind 46,1 eurot megavatt-tund tasemel ning soojemad ilmad Euroopas tõotasid vähenevat küttenõudlust, siis jaanuari lõpuks tõusis gaasi hind 50,4 eurot megavatt-tund tasemele. Hinnatõusu mõjutas peamiselt külmem ilm ning nõrgem tuuletoodang Euroopas, mis suurendas nõudlust gaasijaamade toodangule. Küttenõudlus kasvas nii majapidamistes kui ka tööstustes, mis andis hinnakasvule veelgi hoogu juurde.

Kuigi gaasivarud püsisid stabiilsena, langesid gaasihoidlate tasemed tavapärasest kiiremini. Jaanuari keskpaigas prognoositi Loode-Euroopa gaasihoidlate mahuks 63%, kuid kiire temperatuurilanguse tõttu langes gaasi maht juba jaanuari lõpu poole 46% tasemele. Kiiret mahtude vähenemist ei peeta veel oluliseks riskiindikaatoriks, kuid tõstatab spekuleerijate seas küsimusi, kuidas Euroopa suvel oma mahtusid täiendab.

Euroopa süsinikukvootide hind oli kuu alguses tasemel 73,8 eurot tonni kohta. Pehmemad ilmad hoidsid nõudlust kvootide järele pigem madalal. Jaanuari jooksul hinnad kerkisid ning kuu lõpuks oli hind 81,8 eurot tonni kohta. Peamiseks hinnatõusu põhjustajaks olid kõrgemad elektrihinnad Saksamaal, mis suunas tööstusi ostma rohkem süsinikukvoote, mis omakorda kergitas hinda. Lisaks mõjutas hinda ka ära jäänud Poola süsinikukvootide oksjon, mis tähendas süsinikukvootide pakkumise vähenemist. Ühtlasi kergitas hinda külmem ilm Kesk-Euroopas: külmemad ilmad tähendasid rohkem süsinikurohket toodangut, mis tõstis nõudlust kvootide järele.

Arvestades, et süsinikukvoodid ei liikunud käsikäes elektri-ja gaasihindadega, on alust arvata, et hinnakasvule aitasid läbi terve jaanuari kaasa ka spekuleerijad ehk nn kvootidega kauplemine. Jaanuari jooksul suurendasid investeerimisfondid oma osalust 53 tonni kvoodini, mis on suurim alates 2021. aastast. Veebruari algus näitab, kas spekulatiivne hinnakasv jääb püsima või toimub korrektsioon reaalsuse ehk poliitika ja tööstustoodangu alusel.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Soovid olla kursis energiaturul toimuvaga?

Liitu ka igakuise ülevaatliku energiaturu LinkedIni uudiskirjaga!