Energiaturu ülevaade: suur tuuleenergia toodang hoidis oktoobris elektrihinna tõusu tagasi

Oktoobris aitas suur tuuleenergia toodang hoida Baltimaade elektrihindu kontrolli all, kuigi maagaasi järsk kallinemine ja Põhjamaade tavapärasest väiksemad hüdroenergia varud avaldasid hindadele survet. Eestis kujunes elektri keskmiseks börsihinnaks 8,2 senti kilovatt-tunni eest, mis oli 8% madalam kui aasta tagasi, kuid 10% kõrgem kui septembris.

Eesti keskmine elektri börsihind oli oktoobris 8,2 senti kilovatt-tunni eest, võrreldes 7,5 sendiga septembris. Lätis ja Leedus kujunesid hinnad kõrgemaks, vastavalt 11,3 ja 11,4 senti kilovatt-tunni eest. Aastatagusega võrreldes tõusis elektrihind Lätis 7% ja Leedus 8%.

Eesti madalamat hinnataset toetas Soome importelekter. Oktoobris kasutati Estlinki ühenduste maksimaalset ülekandevõimsust 44% tundidest, septembris oli vastav näitaja 25%. Läti ja Leedu elektrihindu mõjutas seevastu Rootsi kõrgem hinnatase.

Baltimaade tuuleelektrijaamad tootsid oktoobris ligikaudu 724 GWh elektrit, mida oli 50% rohkem kui aasta tagasi. Toodangu kasvu toetasid soodsad tuuleolud ja uued tootmisvõimsused, sealhulgas Enefiti Kelmė II tuulepark Leedus, mille tootmisvõimsus on 87 MW.

Päikeseenergia toodang ulatus 244 GWh-ni, mida oli 50% rohkem kui mullu oktoobris, kuid lühemate päevade tõttu 44% vähem kui septembris.

Kokku katsid tuule- ja päikeseenergia 40% Baltimaade elektritarbimisest, võrreldes 28%-ga aasta varem. Aastatagusega võrreldes vähendas suurem taastuvenergia toodang vajadust elektri impordi ja fossiilkütustel põhineva elektritootmise järele. Elektri netoimport moodustas 31% tarbimisest, aasta varem 38%, ning fossiilkütustel põhinev elektritootmine vähenes aastaga ligikaudu 58%.

Tuuleenergia mõju elektrihinnale oli selgelt näha. Päevadel, mil Baltimaade tuuleenergia toodang ületas 30 GWh, oli Eesti keskmine elektrihind 4,3 senti kilovatt-tunni eest. Kui toodang jäi alla 15 GWh, tõusis keskmine hind 10,6 sendini.

Oktoobris vähenes Eesti elektriturul ööpäeva kõrgeima ja madalaima tunnihinna keskmine erinevus 13,6 sendini kilovatt-tunni eest, võrreldes 22 sendiga aasta tagasi. Hinnakõikumisi aitasid vähendada tugev tuuleenergia toodang, elektri import Soomest ning kasvav energiasalvestusvõimsus.

Nädalate lõikes olid hinnavahed siiski märkimisväärsed. Oktoobri madalaima keskmise hinnaga nädalal maksis elekter Eestis 4,6 senti kilovatt-tunni eest, kõige kallimal nädalal aga 12,1 senti.

Kuu lõpus vähenes Baltimaade keskmine päevane tuuleenergia toodang nädalaga 32,1 GWh-lt 17,6 GWh-ni. Samal ajal tõusis Eesti keskmine elektrihind 7 sendilt 11,7 sendini kilovatt-tunni eest. Kuu kõrgeim päevane keskmine hind, 20,3 senti kilovatt-tunni eest, kujunes 30. oktoobril.

Oktoobris kallines maagaas märkimisväärselt. Euroopa gaasituru TTF-hinnaindeks oli kuu keskmisena 86,6 eurot megavatt-tunni eest, mis oli 15% kõrgem kui septembris ja ligikaudu 2,7 korda kõrgem kui aasta tagasi. Kuu lõpuks kerkis hind ligikaudu 100 euroni megavatt-tunni eest, jõudes kõrgeimale tasemele alates 2022. aasta detsembrist.

Kuigi maagaasi kallinemine ei toonud oktoobris kaasa sama suurt elektrihinna tõusu, suureneb selle mõju tuulevaiksetel perioodidel. Kui taastuvenergia toodang väheneb, tuleb rohkem elektrit toota gaasi- ja teiste juhitavate elektrijaamade abil, mille tootmiskulusid mõjutavad nii kütuse kui ka CO₂ heitmekvootide hinnad.

Talve lähenedes väheneb päikeseenergia toodang ja kasvab elektritarbimine. Eesti jaoks jäävad oluliseks elektriühendused Soomega, mis võimaldavad importida soodsamat elektrit. Läti ja Leedu turuolukorda peaks parandama Rootsi tuumaelektrijaamade kavandatud naasmine tootmisse novembri teises pooles.

Samas püsivad Põhjamaade hüdroenergia varud tavapärasest väiksemad, mis võib piirata soodsama elektri kättesaadavust.

Talvekuude elektrihind sõltub suuresti ilmastikuoludest, taastuvenergia toodangust ja elektri impordivõimalustest. Pehme ja tuuline talv aitaks hinnatõusu pidurdada, kuid pikemad külmad ja tuulevaiksed perioodid võivad suurendada vajadust kallima elektritootmise ning impordi järele ja tuua kaasa märkimisväärseid hinnatõuse kogu Baltikumis.