Energiaturu ülevaade: Juulis püsis Eesti elektrihind Lätist ja Leedust oluliselt soodsam

Juuli tõi Eesti tarbijatele märgatavalt madalamad elektrihinnad. Eesti keskmine elektrihind kujunes 4,4 senti kilovatt-tunni kohta, mis on ligikaudu 32% madalam kui juunis. Võrreldes 2025. aasta juuliga oli hind siiski umbes 20% kõrgem. Eesti elektrihind püsis samal ajal selgelt madalam kui Lätis ja Leedus, kus kuu keskmised hinnad ulatusid vastavalt 7,5 ja 7,6 sendini kilovatt-tunni kohta.

Lõunanaabritest soodsama elektrihinna peamine põhjus peitus Eesti paremas ligipääsus soodsale Soome elektrile. Soome keskmine elektrihind langes juulis vaid 1,5 sendini kilovatt-tunni kohta ning elektriimport Soomest Balti riikidesse ulatus 531 GWh-ni. Samal ajal takistasid Eesti–Läti ühenduse piirangud odavama elektri liikumist lõunasse, mistõttu jäi Soome madalate elektrihindade mõju suuremas mahus Eestisse.



Eesti jätkas elektri netoimportijana

Eesti elektritarbimine ulatus juulis 540 GWh-ni, mis on ligikaudu 7% vähem kui aasta varem samal ajal. Kodumaine elektritootmine moodustas umbes 322 GWh ning kattis seega ligikaudu 60% kogutarbimisest.

Seetõttu jäi Eesti ka juulis oluliseks elektri netoimportijaks. Netoimport ulatus 221 GWh-ni, mis on 13% rohkem kui juunis, kuid vähem kui aasta tagasi juulis. Seega jätkub viimastel aastatel kujunenud trend, kus Eesti sõltub märkimisväärses ulatuses elektriimpordist. Soodsama importelektri tõttu vähenes ka vajadus kasutada kõrgemate kuludega kohalikke juhitavaid tootmisüksusi.

Taastuvenergia moodustas suure osa Eesti elektritootmisest

Taastuvenergia osakaal Eesti elektritootmises näitas juulis märkimisväärset kasvu. Päikeseenergia toodang ulatus juulis ligikaudu 145 GWh-ni ning tuuleenergia tootmine umbes 78 GWh-ni, kasvades juuniga võrreldes ligikaudu 30%. Kokku moodustasid päikese- ja tuuleenergia ligi 70% kogu Eestis toodetud elektrist. Eriti oluline oli päikeseenergia panus päevastel tundidel, mil suur toodang vähendas nii impordivajadust kui ka kallimate soojuselektrijaamade kasutamist.

Põlevkivielektri toodang langes samal ajal ligikaudu 11 GWh-ni, mis näitab selle kahanevat rolli suveperioodidel, mil taastuvenergia tootmine on kõrge ning imporditav elekter soodne.



Suured hinnakõikumised püsivad ka suvel

Kuigi kuu keskmine elektrihind kujunes madalaks, kõikusid hinnad juuli jooksul märkimisväärselt. Eestis kõikus elektri tunnihind kuu jooksul vahemikus veidi alla nullist kuni 25,7 senti kilovatt-tunni kohta. Ligikaudu poolel kõikidest tundidest püsis hind alla 2 sendi kilovatt-tunni kohta.

Madalad ja kohati isegi negatiivsed hinnad esinesid peamiselt ajal, mil kohalikule turule jõudis korraga palju päikese- või tuuleenergiat ning ka Soomest oli saadaval soodne elektritoodang. Kõrgemad hinnad kujunesid aga perioodidel, mil taastuvenergia tootmine oli tagasihoidlikum, eriti hommiku- ja õhtutundidel, kui päikeseenergia tootmine puudus.

Sellest hoolimata püsis Eesti suurema osa kuust selgelt odavamas hinnatsoonis kui Läti ja Leedu.

Augustis sõltub hinnatase üha enam tuuleenergia tootmisest

Jälgides möödunud aastate trende ning turu hooajalisust, siis võib augustis oodata Eestis mõningast elektrihindade tõusu. Päikeseenergia aitab jätkuvalt päevaseid hindu madalal hoida, kuid selle mõju väheneb järk-järgult valge ja päikesepaistelise aja lühenemise tõttu.

Seetõttu sõltub elektrihind üha enam tuuleenergia tootmisest Eestis ja Soomes, EstLinki ühenduste kaudu imporditava elektri kättesaadavusest ning vajadusest kasutada kohalikke tootmisvõimsusi ajal, mil päikeseenergiatoodang on madal.

Tõenäoliselt jätkuvad ka augustis Eesti ja Läti vahelised ülekandepiirangud, mis jätavad suurema osa soodsama Soome elektri Eesti turule. Seetõttu Eesti hinnatase jätkuvalt Läti ja Leedu hindadest madalamal püsida. Päevases vaates sõltuvad hinnad siiski suurel määral ilmastikuoludest.

Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse vanemanalüütik

Turuülevaate on koostanud Enefit parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Enefiti lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Enefit ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.