Energiaturu ülevaade: augustis kujunes elektrihind tuttava mustri alusel

Augustis vähenes päikeseelektri toodang ning mitmetes Skandinaavia tuumajaamades toimusid plaanilised hooldused, mis ka Baltikumi elektrihinda märgatavalt kergitasid. Samas on näha, et arengud turul on toonud ka elektrihinna muutuse. Augustis oli Eesti keskmine börsihind 7,73 s/kWh, Lätis 8,03 s/kWh ja Leedus 8,01 s/kWh. Balti keskmine hind oli 7,92 s/kWh, mis on pea kaks korda kõrgem kui juulis, kuid siiski viimase nelja aasta madalaim.

Hinnatõusu üheks peamiseks põhjuseks oli kallinenud import Soomest, kus tuumajaamade plaaniline hooldus ja madalad tuuleolud tõstsid elektri turuhinna enam kui kahekordseks võrreldes juuliga. Kuna Baltikum sõltub tugevalt Estlinki kaudu liikuvast importelektrist, kandusid Soome turu kõrgemad hinnad üle ka Eesti ja Baltikumi hindadesse. Kuu alguses oli Eesti ja Leedu kaudu Skandinaaviast imporditav elekter odavam ja ka kohalik taastuvenergia toodang tugevam. See hoidis ka elektrihindasid võrdlemisi madalal. Kuu teises pooles hinnad aga tõusid, kui Skandinaavias ja Baltikumis taastuvenergia toodang vähenes.

Rootsi ja Soome plaanilised tuumajaamade hooldused kestavad reeglina augusti lõpust septembri keskpaigani. Kui jaamad naasevad turule ja tuuleolud normaliseeruvad, peaks Skandinaaviast imporditava elektri hind taas langema. Samas tasub arvestada ilmastikuoludest tingitud kütteperioodi tulekuga, mis tõstab nõudlust ning omakorda avaldab survet elektrihindadele.

Baltikumi taastuvenergia toodang vähenes võrreldes juuliga. Enim avaldas mõju päikeseenergia toodang, mis ulatus augustis 386 gigavatt-tunnini. Seda oli 18% vähem kui juulis ning 6% vähem kui aasta tagasi. Tuuleenergia toodang seevastu kasvas 10,4% võrreldes juuliga ja 19% võrreldes eelmise aasta augustiga, ulatudes 283 gigavatt-tunnini. Suvi on reeglina tuuleenergia tootmisel madalhooaeg, seega peegeldab kuine kasv nii soodsaid ilmaolusid kui ka lisandunud tootmisvõimsust.

Kuigi taastuvenergia kogutoodang vähenes, on see endiselt mitmekordselt kõrgem kui enne 2024. aastat, seda eelkõige tänu viimaste aastate investeeringutele päikese- ja tuuleparkidesse.

Kuigi Balti hüdroenergia toodang langes võrreldes juuni ja juuliga, mängis see olulist rolli hinnatippude piiramisel. Daugava jõe hüdroelektrijaamade ja teiste Baltikumi hüdroelektrijaamade panus aitas vähendada vajadust fossiilkütuste järele ja hoida keskmised hinnad madalamal.

Soojuselektrijaamade toodang langes augustis kümnendi madalaimale tasemele. Balti fossiilkütustel põhinev elektritoodang oli umbes 162 gigavatt-tundi, mis on 43% vähem kui eelmisel aastal ja kolm korda madalam kui viie aasta keskmine. Kogu turunõudlusest moodustas fossiilkütustel põhinev elektritootmine vaid 8,2%. Sama näitaja on aastatel 2015-2024 olnud augustis keskmiselt 33%. Toodangu vähenemisele avaldas enim mõju taastuvenergia ja elektriimport, mis katsid nõudluse enamikul tundidel, vähendades vajadust fossiilse tootmise järele.

Eestis registreeriti augustis 162 väga madala hinnaga tundi (≤1 s/kWh), mis on rohkem kui kahekordne kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Päevased hinnad langesid, kui päikese- ja tuuleenergia olid saadaval, samas kui õhtused hinnad püsisid kõrgemad. See avas börsihinnaga tarbijate jaoks võimaluse oma tarbimist nihutades elektrikuludelt oluliselt säästa, näiteks elektriauto laadimist, soojuspumpade eelsoojendust või veesoojendust odavamatele tundidele ajastades.

Sügise saabumist iseloomustavad päikeseenergia taandumine ning tuuleenergia kasv. Päevad lühenevad ja pilvisus suureneb, mis vähendab päikeseenergia toodangut. Samal ajal hakkab tuuleenergia toodang reeglina sügisel kasvama, mis aitab vähenenud päikesetoodangut asendada.

Lisaks sõltub hind paljuski Põhjamaade tuumajaamade taastumisest. Jaamade plaanilised hooldused lõppevad septembri keskpaigaks, mis peaks vähendama impordihindu ja tasandama õhtuseid hinnatippe.

Ootamatu muutujana avaldab elektrihinnale mõju ka Estlink 1 ühenduse katkestus, mille mõjul väheneb ühendusvõimsus Soome turuga. Üsna tõenäoliselt tähendab see Eesti ja Baltikumi jaoks tavapärasest kõrgemaid hindasid.

Oluline mõju hinnatippude piiramisel on hüdroenergia osakaalul. Kui selle toodang väheneb, tuuleolud jäävad nõrgaks ning impordivõimekus on piiratud, võivad hinnad märkimisväärselt tõusta, eriti õhtustel tiputarbimise hetkedel.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.