Eesti Energia 2025: tugev operatiivne tulemus, puhaskahjum põlevkivivarade allahindluse tõttu

2025. aasta oli Eesti Energia kontserni jaoks pöördeline – muutus nii elektriturg kui grupi struktuur ja ärimudel. Energiasüsteemi viimine Mandri-Euroopa sagedusalasse, suvised madalad hinnaperioodid ning piirkondlikud ühendus- ja kaablirikked muutsid nii turu toimimist kui suurendasid hinnakõikumisi.

“Muutunud keskkonnas kohandasime 2025. aastal oma ärimudelit ja kontserni struktuuri turuolukorrale vastavaks. Uuel majandusaastal saame keskenduda investeerimisvõimekuse taastamisele, et tagada vajalikud arendused tootmisvõimsustes ja energiasüsteemi varustuskindluses ka pikemas vaates,” kommenteeris tulemusi Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm.

Kontsern teenis eelmisel aastal 317 miljonit eurot kulumieelset ärikasumit, mis näitab põhitegevuse tugevust ka muutlikus turukeskkonnas. Samas hinnati kolmandat aastat järjest alla põlevkiviga seotud varasid, mille tulemusel kujunes puhaskahjumiks 83 miljonit eurot. Põlevkivivarade allahindluseta oleks Eesti Energia puhaskasum olnud 112 miljonit eurot.

“Fossiilkütustel põhineva tootmise konkurentsivõimet mõjutavad üha enam CO₂ hinnatase, energiapoliitilised suunad ning kapitaliturgude ootused. Tootmisvarade raamatupidamislikku väärtust hinnates lähtume pikaajalistest prognoosidest, mis võtavad arvesse vedelkütuste maailmaturu hindadega seotud ebakindlust,“ ütles Marlen Tamm.

Grupi juhatuse esimees Andrus Durejko lisas majandustulemusi kommenteerides, et 2025. Aasta oli Eesti Energiale ümberkujundamise aasta, kus peamiseks sihiks sai investeerimisvõimekuse taastamine. “Kohandasime organisatsiooni, et olla muutlikul energiaturul paindlikum ja konkurentsivõimelisem,” ütles Durejko ning lisas, et investeeringute tegemine on praeguses turuolukorras keeruline.

“Näeme et Balti riikidest oli justEesti energianälg ehk importelektri osakaal mullu suurim, ulatudes 40 protsendini tarbimisest. Elektriimpordile minev raha võiks jääda Eesti majandusse. Kui soovime vähendada tipuhindasid ja sõltuvust välisriikide tootmisest, peame rajama uusi tootmisvõimsusi – juhitavaid jaamu, tuuleparke, salvesteid. Turupõhiselt üksi elektrinälga ei kustuta – vaja on tulukindlust ja pikaajalist selgust, et vajalikud otsused saaksid tehtud enne, kui eluea ületanud Narva põlevkivijaamad lõplikult seisma jäävad,“ lisas Durejko.

Taastuvenergia osakaal grupi elektritoodangus kasvas mullu 62 protsendini. Portfelli lisandus 335 megavatti (MW) tuule- ja 74 MW päikesevõimsusi, mis teeb Eesti Energia grupi tütarettevõttest Enefitist Baltimaade suurima tuuleenergia tootja.

Mullu avati ka Eesti suurim, Sopi-Tootsi taastuvenergiapark (329 MW). Endisele turbatööstusalale rajatud pargist on saanud hea näide kohaliku elu ja majanduse elavdajana, lisaks sellele, et tuuleparkidest tuleb tarbijale soodsaim elekter,” ütles Durejko. Kogukonnale tasus tütarettevõte Enefit 2025. aastal täiendavalt 0,3 miljonit eurot tuulikutasu.

Leedus valmis Kelmė I (80 MW) tuulepark ning Kelmė II (87 MW) tuulepargis alustati tootmist. Lätis valmisid Carnikava Dzērvese ja Carnikava Austrumi päikesepargid koguvõimsusega 17 MW ning Poolas alustati 45 MW Strzałkowo päikesepargi rajamist.

Tuuleparkides toodeti kokku 1,8 teravatt-tundi (TWh) elektrit, mis on 8 protsenti rohkem kui aasta varem. Kontserni elektri kogutoodang ulatus 3,6 TWh.

Kontsern investeeris mullu 182 miljonit eurot Eesti jaotusvõrgu töökindlusse ja arendusse. Jaotusvõrguettevõtte Elektrilevi investeeringute tulemusel vähenesid näiteks Saaremaa keskpingevõrgu rikked üle kahe korra.

2025. aasta veebruaris viidi Baltimaad Mandri-Euroopa sagedusalasse, mis suurendas energiasüsteemi iseseisvust, kuid tõi kaasa ka suurema vastutuse süsteemi tasakaalu tagamisel. Vahetult enne Baltimaade elektrivõrgu ühendamist Mandri-Euroopaga käivitas Eesti Energia Ida-Virumaal Auveres 53,1 MWh mahutavusega energiasalvesti, mis aitab hoida võrgusagedust ja vähendada elektrituru hinnatippe.

Kontserni 2025. aasta müügitulu ulatus 1 647 miljoni euroni ning EBITDA 317 miljoni euroni. Jooksvate äritulemuste puhaskasum oli 112 miljonit eurot, kuid põlevkivivarade väärtuse allahindamise tõttu kujunes puhaskahjumiks 83 miljonit eurot.

Tulemust mõjutasid eeskätt keskmiste elektrihindade langus, madala hinnaga tundide arvu kasvu mõju ja suur hinnakõikumine, mis vähendasid tootmise marginaale. Samuti elektrijaamade planeeritud hooldused, mis piirasid ajutiselt tootmismahtu.

Samas avanes desünkroniseerimise järel süsteemiteenuste turg, mis loob täiendava tuluvõimaluse erinevatele tootmisvaradele. Uuel turul saavad tulusid teenida nii akusalvestid, tuule- ja päikesepargid kui ka juhitavad põlevkiviplokid, mis suurendab portfelli paindlikkust ning mitmekesistab kontserni tulubaasi.

2026. aastat alustas Eesti Energia uuendatud juhtimisstruktuuriga. Äritegevus on koondatud kolme tütarettevõttesse: elektriäri ühendav Enefit, tööstusäri Enefit Industry ja jaotusvõrguäri Elektrilevi. Muudatuste eesmärk on suurendada paindlikkust, selgust ja vastutust ning tugevdada kontserni positsiooni piirkondliku energiaettevõttena.