Energiaturu ülevaade: Tugevad ühendused Soomega tõid Eestile Baltikumi soodsaima elektrihinna

November tõi Eestisse külmemad ilmad, suurema küttevajaduse ja sellega ka suurema nõudluse elektriturul. Keskmised temperatuurid langesid, ööd pikenesid ja päevavalgust jäi vähemaks. Elektrihinda mõjutasid peamiselt piirkonna tuuleenergia tootmine, Läti-Leedu gaasi- ja hüdroenergia, Eesti põlevkivielekter ning import Põhjamaadest. Võrreldes Läti ja Leeduga jäi Eesti elektrihind Baltikumi soodsaimaks eelkõige tänu paremale juurdepääsule Põhjamaade energiale. Lisaks oli Eesti–Läti ülekandevõimsus hooldustööde tõttu enam kui pooles mahus piiratud. Selle tulemusel kujunes Eesti keskmiseks hinnaks 9,59 senti/kWh, mis on 7% kõrgem kui oktoobris ja ligi 16% kõrgem kui mullu novembris.

Tuuleenergia tootmine, mis tavaliselt hindu allapoole toob, langes Baltikumis kuuga umbes 12,5% ja oli ligi veerandi võrra madalam kui aasta tagasi. Kehvemate tuuleolude tõttu kaeti kasvanud tarbimine vähemas mahus odava taastuvenergia ja suuremas mahus fossiilkütustel töötavate jaamade toodanguga. Enamasti olid hinnakujundajateks neil juhtudel Eesti põlevkivi- ning Läti-Leedu gaasijaamad, mille tootmiskulud on taastuvenergiast oluliselt kõrgemad. See tõstis ka elektrihinda kogu Baltikumis, kusjuures umbes viiendikul novembri tundidest ületas hind 15 senti/kWh.

Kui suvel tasakaalustab vähest tuuleenergiat tugev päikeseenergia, mis hoiab fossiiljaamad turult eemal, siis novembris on päikeseenergia tootmise hooaeg sisuliselt läbi. Tänavu juunis kattis päikeseenergia kuni 25% Baltikumi tarbimisest, novembris oli selle osakaal vaid umbes 2,2%, mistõttu ei suutnud päikeseenergia hindu leevendada.

Eesti tarbimisest kattis kohalik tuuleenergiatoodang 13%, mis on oluliselt madalam kui mullu (24%). Talvel, kui alternatiiv tuuleenergiale on kallis fossiilenergia, tähendab tuule järsk langus Eesti turul kõrgemaid hindu. Lisaks Eesti–Läti ülekande hooldusele vähendas süsteemi paindlikkust ka Leedu olulise gaasielektrijaama hooldus, mistõttu pidid tiputundide katmiseks turule tulema kallimaid elektrijaamad. Hindadele mõjus positiivselt aga Läti hüdroenergia toodangu kasv: novembris oli see umbes kaks korda kõrgem kui oktoobris ja 30% üle viie aasta keskmise.

Elektriimport moodustas novembris veidi üle poole Eesti tarbimisest. Estlink 1 ja 2 töötasid kuust kaks kolmandikku täisvõimsusel (1 016 MW), mis tähendas, et soodsam Soome elekter voolas Baltikumi turule suure osa ajast. Kusjuures Soome keskmine hind oli novembris poole madalam kui Eestis – 4,79 senti/kWh, seda eelkõige tänu mitmekesisemale energiaportfellile odavale tuule- ja tuumaenergiale ning Rootsi ja Norra hüdroenergiaimpordile.

Novembris jätkusid Eesti hinnapiirkonnas ka tugevad päevasisesed hinnakõikumised, kuigi volatiilsus oli siiski väiksem kui oktoobris. Hinnamuutlikkus lõi head võimalused salvestuslahendustega tulu teenimiseks: 1 MW/2 MWh aku oleks võinud teenida ligi 9 500 eurot, laadides madala hinnaga tundidel ja müües tipphindade ajal. Kui sama aku osalenuks kõigis turusegmentides (aFRR, mFRR, FCR, intraday ja day-ahead), oleks võinud potentsiaalne tulu ulatuda lausa kuni 30 000 euroni. See näitab selgelt, kui olulised on teised energiaturud tootmise kasumlikkuse vaates.

Külmadel päevadel, kui küttevajadus on suur ja tuult vähe, jäävad hinnad tõenäoliselt 10–15 senti/kWh vahemikku ja võivad sageli tõusta ka üle 20 sendi. Kui tavapärased talvised tuuleolud naasevad, võib odav tuuleenergia Leedust, Eestist ja Põhjamaadest vähendada kallite fossiiljaamade vajadust ja tuua hinnad alla.

Oluline saab olema ka Läti hüdroenergia roll. Kui Läti hüdroenergia tootmine jätkab tõusu, võivad tiputundide hinnad osaliselt langeda, kuna paindlikud hüdrojaamad suudavad kallimatel tundidel tootmist suurendada ja ning vajaduse fossiilelektri järele vähendada.

Oluline tegur talve jooksul on ka gaasihind: järsk tõus kandub kiiresti elektrihindadesse ja lõpuks tarbijate arvetesse. Praegu püsib gaas väga madalal tasemel, 30 euro/MWh piires, mis aitab hoida gaasijaamade tootmiskulud Baltikumis madalad. Seda positiivset mõju piirab osaliselt CO₂ kvootide hinnatõus, mis suurendab süsinikumahuka elektritootmise ehk nii gaasi, eriti aga põlevkivielektrijaamade kulu.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.