Energiaturu ülevaade: veebruari rekordiline tarbimismaht hoidis elektrihinna kõrgel

Veebruari lõpu saabudes saame Eestis hakata pika külma ja pimeda hooajaga hüvasti jätma. Ka energiaturgudel muutub pilt märtsi saabudes üha kevadisemaks. Veebruar möödus aga Eestis siiski veel talviselt ning erakordselt suure elektritarbimisega.

Keskkonnaagentuuri andmeil oli ka 2026. aasta veebruar, sarnaselt jaanuarile, viimaste aastate kõige külmem ning keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes -8 kraadi. Viimati oli veel külmem 2012. aasta veebruaris kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -8,7 kraadi.

Krõbedad külmakraadid kasvatasid ka elektritarbimist ja elektrihindasid. Nii kõrget elektrinõudlust pole varem veebruaris Eesti turul nähtud. Kõrge tarbimisega käivad käsikäes ka kõrged hinnad, eriti kui madala hinnaga kohalikku elektritootmist on puudu. Veebruarikuu keskmiseks elektrihinnaks kujunes 15,5 senti kilovatt-tunni eest, mis on peaaegu sama kui jaanuaris (15,4 s/kWh) ning mullu veebruaris (15,2 s/kWh).

Nagu eespool mainitud, oli elektritarbimine Eestis veebruaris ebatavaliselt kõrge – põhjuseks külmast tingitud suurenenud küttevajadus ning majanduse jätkuv elektrifitseerimine. Võrreldes veebruari elektri tarbimismahtu viimase 10 aasta veebruarikuude keskmisega oli tänavune tarbimine Eestis lausa 14% kõrgem (745 GWh vs 847 GWh). 2025. aasta veebruarist tarbisime 17% rohkem.

Olukorras, kus elektrinõudlus on kasvanud, on Balti riikides jätkuvalt puudu kaasaegsest ja konkurentsivõimelisa hinnaga elektritootmisest. Praktikas tähendab see, et Eesti ja teised Balti riigid on sunnitud toetuma rohkem ebaefektiivsele fossiilkütustel põhinevale tootmisele – ligi 35% Eesti tarbimisest kaeti kohaliku fossiilse energiatootmisega.

Samal ajal olid hinnad kõrged ka mujal Euroopas, mistõttu ei viinud ka importelekter meie hinda allapoole. Tavaliselt aitab import hindu alandada siis, kui meie peamistes partnerriikides, Soomes (Estlinki kaudu) ja Rootsis (Leedu kaudu), jagub piisavas mahus soodsama hinnaga elektritoodangut - eelkõige tuule- ja hüdroenergiat, aga ka taskukohast tuumaenergiat. Veebruaris püsis aga tarbimine kogu Läänemere piirkonnas ühtlaselt kõrgel, mistõttu soodsast elektrist jäi puudu ka naabritel ning hinnaleevendus praktiliselt Eestisse ei jõudnudki. Elektri import kattis veebruaris 43% Eesti tarbimisest, kuid ka impordis domineeris fossiilne elekter. Fossiilkütustest sõltumine tabas turgu halval ajal, sest fossiiljaamades toodetud elektrihinda mõjutasid ka kõrgel püsinud CO₂ kvoodihinnad.

Võrreldes eelmise aasta veebruariga oli kogu Baltikumi tuuleenergiatoodang tänavu pea 89% kõrgem. See on eelkõige tingitud tuuleolude normaliseerumisest (eelmise aasta veebruar oli erakordselt tuulevaikne) ja aasta jooksul lisandunud tootmisvõimsustest. Tuuleenergia kattis veebruaris viiendiku Baltikumi tarbimisest ning hoidis tuulistel tundidel kallima hinnaga jaamad turult eemal. Ilma tuuleenergiata oleksid veebruari elektrihinnad kujunenud veelgi kõrgemaks. Samas pole tuuleenergia tootmisvõimsusi veel regioonis piisavalt, et tuuliste ilmadega kõrgeid tarbimismahtusid katta.

Kevade saabumise märke näeme ka Baltikumi energiaturgudel. Elektriturud on tugevalt sesoonsed ning soojemate ilmade ja pikemate päevade saabumine mõjutab taastuvelektri tootmist nii Eestis kui ka ümbritsevas piirkonnas.

Kui tuuleenergia tootmine püsib aastaringselt muutlikuna, siis päikeseenergia muutub alates märtsist rohkem prognoositavamaks, kuivõrd päevad pikenevad. Seetõttu võib märtsis oodata päikeseenergia tootmise kasvu võrreldes jaanuari ja veebruariga. See aitab päevaseid hindu alla tuua, kuna odav päikeseelekter jõuab võrku nii Baltikumis kui ka mujal Euroopas, ning toob keskpäeval kogu piirkonna turule soodsa hinnaga tootmist.

Külma taandumine tähendab Euroopa küttevajaduse vähenemist. See leevendab survet fossiilsetele tootmisüksustele ning suurendab taastuvenergia osakaalu tavapärase Eesti tarbija energiaportfellis.

Hüdroenergia toodang püsis talvel tugeva külma tõttu madalal, kuid kevade ja lume sulamisega saabub reeglina suurvee periood. See kasvatab hüdroenergia tootmist nii Põhjamaades kui ka Läti hüdrojaamades ning aitab ka elektrihindu allapoole suruda. Täiendavalt mõjutavad hindasid jätkuvalt ka tuuleolud nii Balti- kui Põhjamaades ja see, kui palju soodsama hinnaga taastuvelektrit jõuab meieni piiriüleste elektriühenduste kaudu.

Oluliseks mõjuriks jääb ka geopoliitika, seda eriti läbi gaasiturgude. Kui Lähis-Idas, eeskätt Hormuzi väinas, pinged püsivad või süvenevad võivad gaasihinnad kiiresti tõusta. Märtsi algus on hinnatõusu juba toonud, kuid pingete püsimisel võib see trend jätkuda. Gaasi hinnatõus kandub automaatselt üle ka Euroopa elektrihindadesse, kuivõrd gaasil töötav elektritootmine muutub kallimaks. Kusjuures gaasi hinnatõus mõjutab ka riike, mis ise gaasi suures mahus ei kasuta. Gaasi kallinemine tõstab piirkondlikke elektrihindasid ning kandub ühenduste kaudu edasi ka Balti turule.

Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Enefit parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Enefiti lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Enefit ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.