Energiaturu ülevaade: mai tõi elektrihinna languse nii kuu kui ka aasta võrdluses

Mais langesid elektrihinnad võrreldes aprilliga ligikaudu 8% 67,6 eurot megavatt-tunni tasemele. Hinnalangusele aitasid kaasa aprillis aset leidnud maagaasi hinna langemine, suur taastuvenergia toodang Leedus ja Eestis ning jätkuv hüdroenergia tootmine Lätis.

Vaatamata oluliselt väiksemale Läti hüdroenergia toodangule ning sellele, et Estlink 2 ühendus on mõlemal perioodil puudunud, püsis elektrihind tänavu mais pea 11% madalamal, kui eelmisel aastal samal ajal. Selle põhjusena saab pidada energiatoodanguks vajalike toorainete hindade langust, tugevamat taastuvenergia toodangut (eelkõige Leedust), süsinikukvootide hinna langust ja väiksemat põlevkivi toodangut Eestis. Võrreldes viimase kümne aasta mai keskmise hinnaga oli elektrihind tänavu 23% kõrgem (viimase kümne aasta maikuu keskmine elektri hind on ligikaudu 55,1 eurot megavatt-tunni kohta).

Kuu keskmine elektri börsihind (€/MWh)

Eesti elektrihind ei sõltu ainuüksi Eesti elektritoodangust. Meie jaoks on olulisel kohal riikidevahelised ühendused – Soome kaudu saame Estlinki abil osa Põhjamaade soodsamast hüdro- ja tuuleenergiast, Lätist peamiselt hüdro- ja gaasienergiat ning Leedu kaudu mujalt Euroopast saabuvat elektrienergiat, viimasel ajal ka rohket tuule- ja päikeseenergiat. Balti riigid toimivad enamasti kui üks piirkond – tootjate vahel käib tihe koostöö, et katta ära terve piirkonna nõudlus, mis omakorda viib selleni, et kõigis kolmes riigis püsib elektrihind sarnane. Vaatamata Estlink 2 ühenduse puudumisele ning mitmetele Balti riikides toimunud ülekandevõimsuste hooldustöödele on ka tänavu püsinud elektrihinnad Balti riikides täpselt samal tasemel enam kui 90% ajast. Kõrgeimad ühtlustustasemed esinesid 2020. ja 2024. aastal (hinnad olid täpselt samal tasemel 98% ajast).

Kolme Balti riigi elektrihinna ühtivus protsentides (2014-2025)

Elektrihindade pidev ühtimine illustreerib selgelt kogu Baltikumi turu hinnadünaamikat: enamasti jõuavad turule kõrgeimad hinnad, kui viimase puudujäägi nõudlusest täidavad Eesti põlevkivijaamad. Keskpärased hinnad saame Lätist tulevast hüdroenergiast ning Läti ja Leedu gaasijaamadest. Kõige odavamad hinnad juhul, kui Eestis ja Leedus on suur päikese- ja tuuletoodang (Lätis on tuule- ja päikesetoodangu võimsus võrdlemisi väike).

Leedu tootis maikuus ligikaudu 43% kogu Baltikumis toodetud elektrist (878 GWh), Eesti 21% (419 GWh) ning Läti 17% (348 GWh). Märkimisväärne on aga see, et maikuus kattis kogu Baltikumis päikese-, tuule- ja hüdroenergia ligikaudu kaks kolmandikku kogutarbimisest. See on üha selgem tõestus uuest trendist, kus kogu Baltikum hakkab sõltuma enamikus või täies mahus roheenergiast.

Balti riikidest tarbis kõige enam elektrienergiat Leedu – 45% kogu Baltikumi tarbimisest. Järgnes Eesti, tarbides ligikaudu 30% ja Läti 25% kogu Baltikumis tarbitud elektrist. Eestis tarbisime enim tuule- ja päikeseenergiat (40% riiklikust tarbimisest), Lätis hüdroenergiat (48% riiklikust tarbimisest) ning Leedus tuule- ja päikeseenergiat (54% riiklikust tarbimisest). Kõikides riikides kaeti puudujääk peamiselt fossiilkütustel põhineva tootmise ja impordiga.

Tootmisüksuste osakaal Eestis, Lätis ja Leedus (mai 2025)

Eleringi teatel hakkab Estlink 2 ühendus Soome ja Eesti vahel tööle varasemalt mainitud juuli keskpaiga asemel 25. juunil. See annab alust arvata, et eelkõige õhtustel tundidel hakkame nägema oluliselt odavamaid elektrihindasid. Teisisõnu Estlink 2 ühenduse taastumise mõjul langevad õhtused 200-300 eurosed tipuhinnad suures osas madalamale. Suvistel õhtutundidel, kui päikesetoodang loojanguga kaob, on Estlink 2 abil võimalik importida Soomes toodetud soodsamat tuuma-, tuule- ja hüdroenergiat, mis eelkõige asendab Eesti kallemaid põlevkivijaamasid või Läti gaasijaamasid.

Siiski ei tähenda Estlink 2 parandamine turu volatiilsuse kadu. Olukorras, kus õhtul odav päikeseenergia toodang kaob, ilm püsib tuulevaikne ning puudub võimalus naaberriikidest soodsamat elektrit importida, võime näha päevasid, mil elektrihind kõigub üles-alla sadade eurode lõikes megavatt-tunni kohta.

Kõige värskemate prognooside kohaselt püsib just tipuhindade alandamise mõju tõttu juuli ja augusti keskmine elektrihind Estlinki 2 töökorras oleku ajal kuni kaks korda odavam võrreldes olukorraga, kui Estlink 2 ei töötaks.

Hollandi maagaasi (TTF) hinnad mai 2025(€/MWh)

Maagaasi hind alustas maikuud tasemelt 31 eurot megavatt-tund ja tõusis kuu jooksul üle 6 protsendi, tasemeni 35 eurot megavatt-tund. Hinnatipp tuli 27. mail tasemel 38 eurot megavatt-tunni kohta. Kuu alguse võrdlemisi madalale hinnale aitas kaasa soe kevadilm, mis omakorda vähendas küttenõudlust Euroopas. Samuti mõjutas hinda piisav LNG import.

Hinnad tõusid kuu keskpaigas kiirelt seoses Ukraina-Venemaa läbirääkimistega. Peale Venemaa delegatsiooni nimekirja avalikustamist mõisteti turul, , et edasiviivaid kokkuleppeid ilmselt ei sünni ning suuremas mahus Venemaa gaasi naasmist Euroopa turule pole oodata.. Samas teatas ka Euroopa Liit gaaasihoidlate täitmise nõuete vähendamisest, mis kohati hinnatõusu leevendas.

Mai teises pooles kergitas hindu Euroopa ühe suurima gaasijaama Trolli rike, mis vähendas Norra päevast gaasieksporti üle 30 miljoni kuupmeetri võrra ning survestas hindu tõusule. Kuu lõpus kergitas gaasihinda omakorda Lõuna-Euroopa kuumalaine, mis suurendas elektri tootmise vajadust ning seeläbi gaasinõudlust. Maikuu viimastel päevadel maagaasi hinnaralli rauges.

Süsinikukvootide (EUA) hinnad mai 2025(€/t)

Süsinikukvootide turgudel algas kauplemine tasemelt 67 eurot tonni kohta ning tõusis mai lõpuks tasemeni 70 eurot tonni kohta. Volatiilsust tõi turule peamiselt maagaasiga seotud uudised (ilmastikutingimused, nõudlus fossiilkütustel põhinevatele tootmisvaradele) ning märkimisväärne kokkulepe Euroopa Liidu ja Ühendkuningriikide vahel, mis tõotab ühendada mõlema süsinkukvootide kauplemissüsteemi. Süsinikukvootide kauplemissüsteemi ühendamine Euroopa Liidu ja ühendkuningriikide vahel on eelkõige märgiline seetõttu, et see viitab süsinikuturgude tugevusele ja jäämisele. Hinnatõusu aeglustas kuu jooksul aga teade USA tollitariifidest ELi kaupadele, mis omakorda tekitas spekulatsioone majandusaktiivsuse vähenemise üle.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.