Energiaturu ülevaade: juuni tõi rekordilise hinnalanguse ja taastuvenergia tootmise tipud

Juunis langesid elektrihinnad võrreldes maiga 39%, jõudes tasemele 4,1 senti kilovatt-tunni (41 eurot megavatt-tunni) kohta. Hinnalanguse peamisteks põhjusteks olid Baltikumi tuuletoodangu märkimisväärne kasv (+39% võrreldes maiga, +129% võrreldes eelmise aastaga), ootamatult suurenenud hüdrotoodang (+31% võrreldes maiga, +134% võrreldes eelmise aastaga) ja rekordiliselt madal fossiilkütustel põhinev elektritootmine (-59% võrreldes maiga).

Kuigi päikesetoodang jäi maiga võrreldes samale tasemele, moodustas see siiski märkimisväärse osa kogu Baltikumi tarbimisest.

Vaatamata madalale hinnatasemele oli juuni üks Baltikumi viimaste aastate volatiilsemaid kuid – hinnakõikumiste tase ulatus keskmiselt 113%-ni ning tunnihinnad kõikusid keskmiselt vahemikus -0,5 kuni 8,7 senti kilovatt-tunni kohta. Kõikumiste peamiseks põhjuseks oli päikesetoodangu mõju: päikese loojudes käivitatakse kallimad fossiilkütustel põhinevad tootmisjaamad (ennekõike gaasijaamad Lätis ja Leedus), mis kergitab hüppeliselt hinda.

Volatiilsust aitas leevendada 19. juunil turule naasnud Estlink 2 ühendus, mis võimaldas tuua piirkonda rohkem soodsat Põhjamaade tuuma- ja hüdroenergiat ning vähendada vajadust kallimate jaamade käivitamiseks.

Lisaks rekordilistele tootmismahtudele püstitas juuni uusi rekordeid ka elektrihindades. Tänu turule pääsenud soodsale päikese-, tuule- ja hüdroenergia toodangule oli üha enam tunde, kus hind püsis alla 0,5 sendi kilovatt-tunni kohta või oli isegi nullis või negatiivne.

2025. aasta juuni lõpu seisuga oli elekter Eesti hinnapiirkonnas 0,5 senti või madalam kokku 674 tunnil. Möödunud aastal oli selliseid tunde kokku 720 – seega on juba tänavu kuue kuuga saavutatud ligi 94% kogu eelmise aasta tasemest. Märkimisväärne on, et ligi pooled 2025. aasta 0,5 sendi või madalama hinnaga tunnid langesid just juunisse – kokku 290 korral.

Madalad hinnad esinesid peamiselt keskpäeval (vahemikus kell 10.00-16.00), kui päikesetoodang on kõrgeim. Sarnast dünaamikat, kus tugev päikese- ja tuuletoodang hoiavad päevased hinnad valdavalt nullilähedased, on oodata ka juulis ja augustis. Õhtustel tundidel seevastu sõltuvad hinnad rohkem gaasijaamadest ning Põhjamaade ekspordist Leedu-Rootsi ja Eesti-Soome ühenduste kaudu.

Ka tunnipõhises vaates erines tänavune juuni varasematest. Kui võrrelda iga tunni keskmist hinda kogu kuu keskmisega, selgub, et keskpäevased hinnad olid oluliselt madalamad, samas kui hommiku ja õhtused tiputunnid märgatavalt kallimad. Ajavahemikus 11.00-16.00 olid hinnad kuu keskmisega võrreldes ligi 65% madalamad, kuid tiputundidel kell 19.00-21.00 koguni 103% kõrgemad.

Turg muutub hinnakõikumiste poolest üha ekstreemsemaks – järjest sagedamini esinevad kas väga odavad või väga kallid hinnad. Suveperioodil päevaste odavate hindade kadumist oodata ei ole vähemalt seni, kuni salvestuslahendused (nt akud) laiemalt kasutusele võetakse. Samal ajal võib Estlink 2 turule naasmine aidata õhtuseid kalleid tiputunde leevendada.

Alloleval graafikul on näha, kuidas aastate lõikes on tunnipõhised hinnatipud ja -põhjad muutunud järjest pikemaks.

Kuna Baltikumi elektrihinnad liiguvad enam kui 90% ajast ühes hinnavahemikus (+/- 0,5 senti kilovatt-tunni kohta), saab piirkonna tootmist vaadelda kui ühtset süsteemi. Näiteks mõjutavad Baltimaade elektrihinda nii Estlink 2 ühendus, Läti hüdrotoodang kui ka Leedu tugev taastuvenergia toodang.

NordBalti (Leedu-Rootsi) 700 MW ning Estlink 1 ja 2 (Eesti-Soome) 1000 MW ühendus on Baltikumile eriti tähtsad, sest võimaldavad importida odavat Põhjamaade taastuv- ja tuumaenergiat. Kui eelmise aasta lõpus katkes 650 MW Estlink 2 töö, kaotas Baltikum ligi 40% oma Põhjamaade impordivõimekusest. Selle tulemusel kerkisid eelkõige õhtused hinnad, kuna kohaliku tarbimise katmiseks tuli käivitada kallid põlevkivijaamad Eestis ning peamiselt Lätis ja Leedus asetsevad gaasijaamad.

Eesti Energia sisemiste prognooside kohaselt tõstis Estlink 2 puudumine jaanuarist juunini piirkonna elektrihinda keskmiselt 2,2 senti kilovatt-tunni kohta. Suurimat hinnamõju eeldasime algselt suvekuudele, kuid juunis saabunud Läti hüdrotoodang aitas vähendada mõju keskmisele hinnatasemele.

Kui ühendus poleks taastunud, oleks mõju juulis ja augustis ulatunud prognooside järgi 3-4 sendini kilovatt-tunni kohta. Põhjuseks oodatav Läti hüdroenergia toodangu vähenemine lähikuudel, mille hinnasurvet leevendav mõju oleks sel juhul kadunud.

Viimastel aastatel on tõusnud huvi akude vastu, mis saaksid turul osaleda nagu iga teine elektri tootmisüksus – varustada võrku elektriga, osaleda bilansiturgudel ja sagedusregulatsioonis. Akusid saab kasutada ka tulu teenimise eesmärgil: üks levinumaid viise on laadida aku täis madala hinnaga tundidel ning müüa salvestatud energia võrku tagasi kallimate hindadega tiputundidel.

Eesti Energia mudelite põhjal oleks 1 MW/2 MWh aku teeninud juunis päev-ette turul, kahe tsükli ja 100% efektiivsuse korral ligikaudu 6800 eurot. Kui sama aku osalenuks juunikuus kõikidel energiaturgudel (aFRR, mFRR, FCR ja päev-ette turg), oleks koos Eesti Energia energiakaubanduse füüsilise kauplemise strateegiatega võimalik tulu ulatunud kuni 55 000 euroni – seda on üle 8,1 korra rohkem võrreldes päev-ette turuga.

Sellist tulemust võimaldab Eesti Energia paindlikkusteenus, mis tagab ligipääsu kõikidele energiaturgudele. Paindlik energiajuhtimine muudab ka taastuvenergia varad juhitavaks ning võimaldab ka taastuvenergia tasakaalustamise ja sagedusteenuste kauplemise.

Allolev graafik näitab, kuidas jaotusid juunikuus Eesti Energia paindlikkusteenuse tuluallikad eri turgude vahel – reservturul, sagedusturul, päev-ette turul ja päevasisesel turul.

NB! Tegemist on mudelipõhise hinnanguga, tegelik tulemus sõltub turutingimustest ja regulatiivsetest piirangutest.

Juunis mõjutas maagaasi hinda eelkõige Lähis-Ida geopoliitiline olukord, täpsemalt pinged Iisraeli ja Iraani vahel. Kuu esimese 20 päevaga tõusis maagaasi (TTF) hind üle 20%, kuna turuosalised kartsid, et Iraan võib sulgeda Hormuzi väina, mis on oluline vedelgaasi tarnekanal suureksportijatelt nagu Katar ja Araabia Ühendemiraadid.

23. juunil hakkasid levima selgemad märgid võimalikust vaherahust, mistõttu maagaasi hind langes. Lisaks soodustas hinnalangust ka Euroopa Liidu otsus muuta gaasi ladustamise nõudeid paindlikumaks, mis võimaldas turuosalistel hajutada muidu kohustuslikke suviseid oste pikema aja peale.

Juuni alguses tõusid süsinikukvootide (EUA) hinnad 76 euroni tonni kohta, peamiselt maagaasi hinnatõusu tõttu. Kallinenud maagaasi hind suurendas turuosaliste ootusi, et turule jõuab rohkem söepõhiseid elektrijaamu, mis kasvataks nõudlust süsinikukvootide järele.

Spekulatiivsed ostud tõukasid kvoodi hinna kiirelt ülespoole, kuid juuni teises pooles järgnes hinnalangus. Selle peamiseks põhjuseks oli tugev taastuvenergia toodang üle Euroopa, mis vähendas fossiilkütustel põhineva elektritootmise vajadust ja seeläbi ka nõudlust kvootidele.

Enefit on juhtiv paindliku taastuvenergia tasakaalustamise ja sagedusteenuste kauplemispartner Baltikumis. Tegutseme nii automaatse (aFRR) kui ka manuaalse (mFRR) sageduse taastamise reservturgudel kõigis Balti riikides. Üle 600 MW ulatuses kvalifitseeritud päikese- ja tuulevõimsuse ning ligi 1500 MW juhitava taastuvenergia portfelliga on Enefitil võimekus pakkuda tipptasemel, usaldusväärseid ja skaleeritavaid energiateenuseid.

Enefiti kauplemis- ja optimeerimislahendused kasutavad uusimaid algoritme ja automaatseid strateegiaid, lubades meil osaleda kõikidel elektriga seotud turgudel. Ühtlasi on Enefitist saanud akusalvestite optimeerimise ja kauplemise teerajaja kogu Baltikumis, olles esimene Balti turul, kes rakendas akupõhiseid sageduse hoidmise reservi (FCR) lahendusi ning arendas turgudevahelisi optimeerimisprogramme.

Kui soovid professionaalset ja usaldusväärset ligipääsu energiaturgudele – olgu see seotud energia kauplemise, automatiseerimise või oma energiaga seotud varade integreerimisega – Enefitil on olemas kogemus ja võimekus, et sind aidata.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Soovid olla kursis energiaturul toimuvaga?  Liitu ka igakuise ülevaatliku energiaturu LinkedIni uudiskirjaga!