Elektrihind jätkas langust ka aprillis, kuid jäi möödunud aasta tasemest siiski kõrgemale

Aprillis langesid elektrihinnad märtsiga võrreldes ligikaudu 19% 73.3 eurot megavatt-tunni tasemele. Hinnalangusele aitas peamiselt kaasa küttenõudluse vähenemine ning kõrge päikese- ja tuuletoodang kogu Baltikumis.

Samas olid elektrihinnad võrreldes eelmise aasta aprilliga (60 eurot megavatt-tunni kohta) pea viiendiku võrra kallimad, olenemata, et mõlemal perioodil Estlink 2 ühendus ühtmoodi puudus. Sellele on elektrituru toimimise vaatest kaks selgitust. Esiteks oli Baltimaade turgudel väga olulisel kohal olev Läti hüdroenergia toodang tänavu rekordmadalal tasemel, mis omakorda kergitas vajadust kallimate, fossiilkütustel põhinevate allikate järele. Nende hind on aga otseselt seotud kõrge maagaasi hinnaga (43 eurot megavatt-tunni kohta aprilli alguses). Mida vähem on turul odavat ja paindlikult kasutatavat hüdroenergiat, seda suurem on nõudlus gaasil põhinevatele juhitavatele võimsustele. Kuna gaasihind järjepidevalt kerkis, aitas see kaasa ka Baltikumi elektrihindade kerkimisele.

Aprill oli Baltikumis taaskord erakordne kuu – kui eelmise aasta aprillis kattis Läti hüdroenergia toodang kogutarbimisest ligikaudu kolmandiku, siis sel aastal jäi selle tootmisüksuse osakaal 11% juurde. Samas kattis Leedu tuule- ja päikesetoodang pea 26% kogu Baltikumi tarbimisest; Eesti toodang kattis 11% ning Läti toodang kõigest 2%. Trend on Baltikumis väga selge: tuule- ja päikeseenergiaga juhib Leedu ning järgneb Eesti. Läti ei ole päikeseenergiat suuremas mahus tootmas – selle asendajaks on hüdroenergia. Kogu Baltikumi elektritarbimisest kattis 39% tuule- ja päikeseenergia , 22% fossiilkütustest toodetud elekter, hüdroenergia 14%, muud tootmisvarad (sh biomass) 11% ja ülejäänud nõudlus kaeti elektri impordiga.

Aprilli saabumisega hakkab kogu Baltikumis suuremat rolli mängima üha kasvav päikeseenergia toodang. Päikeseenergia lisandumise tulemusena näeme üha rohkem päevi, kus vahemikus 9.00 – 16.00 (ning öösiti) on hinnad kordades odavamad ja õhtu- ja hommikutundidel kordades kallimad. Väga odava tootmiskuluga energia viib päeval hinnad kuu keskmisega võrreldes mitu korda odavamaks. Päikese kadudes energiatoodang väheneb ning nõudluse katmiseks käivitatakse juhitavad võimsused kogu Baltikumis, mis on päikeseenergiaga võrreldes kordades kallimad.

Kuna tänavu aprillis toodeti varasemate aastatega võrreldes vähem hüdroenergiat, sõltusime rohkem kallimatest põlevkivi- ja gaasijaamadest, mis omakorda kergitasid õhtutundidel hindasid märkimisväärselt. Koos rekordtugeva päikese- ja tuuletoodanguga ning viimaste aastate vaatest rekordmadala Läti hüdroenergia toodanguga nägime eelmiste aastatega võrreldes ekstreemselt kõikuvaid hindasid. Kui varem oli elektri hind hommikustel tipptundidel võrreldes kuu keskmisega ligikaudu 20-30% kallim ja õhtustel tundidel 40-60% kallim, siis sel aastal olid hinnad hommikustel tundidel kuu keskmisest koguni pea kaks korda kallimad, õhtuti kuni kolm korda kallimad.

Rohke päikeseenergia toodangu ning Estlink 2 puudumisega seoses on sarnast vaatepilti oodata kõigil suvekuudel – õhtul puudub soodsa hinnaga elekter, mida Põhjamaadest importida. See viib elektrihinna Baltikumis neil hetkedel väga kõrgele. Võrreldes viimase viimase kümne aasta aprillikuid, on päikese- ja tuuletoodangu osakaal Eesti tarbimises hüppeliselt kasvanud.

2025. aasta aprillis langesid Euroopa maagaasi hinnad kuu lõpuks tasemele 32,5 eurot megavatt-tunni kohta, mis on kuu algusega võrreldes pea 22,5% odavam (9,5 eurot megavatt-tunni kohta). Hinnalangusele aitasid peamiselt kaasa soojemad kevadilmad ning väga tugev päikese ja tuuleenergia toodang kogu Euroopas, mis omakorda vähendas nõudlust gaasipõhisele tootmisele. Samuti jätkusid stabiilsed LNG impordid USAst ja Kanadast, mis hoidsid pakkumist üleval. Hinnalangust soodustas ka kõrgetest elektrihindadest ning majanduse jahtumisest tingitud tööstusliku nõudluse vähenemine.

Mais võivad hindu mõjutada Aasia kasvav LNG-nõudlus (eelkõige Hiinas), mis kergitab nõudlust. Samuti võivad Norras teostatavad hooldustööd või LNG tarnete hilinemine turgu pingestada. Hinnamõjutajaks on ka ilmastikutingimused – kui ootamatult peaksid ilmnema külmemad ilmad, siis see võib kiirelt gaasi hinda tõsta.

Kui 2025. aasta aprilli alguses oli Euroopa süsinikukvoodi hind 71 eurot tonni kohta, siis kuu lõpuks langesid need tasemele 67 eurot tonni kohta. Kuu alguses jätkas kvootide hind langust peamiselt seoses Euroopa Liidu ja USA vaheliste kaubanduspingetega. Spekuleeriti majandustegevuse langust ning seeläbi kvootide nõudlus vähenes. Süsinikukvootide hindade langusele aitas paradoksaalselt kaasa ka maagaasi hinna langemine: maagaasi hind osutus kuu jooksul söest odavamaks, mis suurendas gaasitootmist ning seeläbi vähendas heitkoguseid ja kvootide nõudlust.

Koos kevadega saabunud kõrgem päikesetoodang ja küttenõudluse vähenemine langetasid samuti kvootidele nõudlust, mis omakorda langetas kvootide hinda. Sellegipoolest toimus aprilli keskpaigas kvootide hinnatõus jäädes küll madalamale tasemele kui kuu alguses. Hinnatõusu seostati USA ja ELi kaubanduspingete leevenemisega. Samas aitas hinnatõusule kuu jooksul kaasa ka ELi ettevõtete iga-aastane kohustuslik kvootide ostmine, et katta eelmise aasta CO₂ heitekoguseid vastavalt Euroopa Liidu kliimanõuetele.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.