Eesti Energia teenis üheksa kuuga 54 miljonit eurot puhaskasumit

Eesti Energia kontserni üheksa kuu müügitulu ulatus 1,2 miljardi ning normaliseeritud puhaskasum 54 miljoni euroni. Kolmandas kvartalis teenis kontsern 283 miljonit eurot müügitulu ning 61 miljonit eurot normaliseeritud puhaskahjumit. Tulemusi mõjutasid madalad elektrihinnad, suurenenud bilansienergia kulud ning tootmisüksuste planeeritud hooldused.

Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm selgitas, et kolmanda kvartali kahjum peegeldab keerulist turuolukorda. „Kvartali tulemust mõjutasid tugevalt sesoonsed mõjud nagu tootmisvarade planeeritud hooldused. Täiendavalt mõjutasid tulemust ka madalad turuhinnad ning õlitehase raamatupidamisliku väärtuse allahindlus seoses pikenenud ehitusperioodiga,“ ütles Tamm. „Muutunud turuoludega kohanemiseks oleme ehitamas integreeritud elektriäri, et suurendada meie varade tootlikkust. See muutus aitab meil edukamalt väärindada madala hinnaga tundidel toodetud energiat ning seeläbi kasvatada elektriäri kasumlikkust.“

Kolmandas kvartalis tootis Eesti Energia kontsern 425 gigavatt-tundi elektrit, mis on 38 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Elektritoodangust moodustas 86 protsenti ehk 369 gigavatt-tundi taastuvelektri toodang.

„Elektriturul toimub kohanemine uue olukorraga – Baltikumi turule on lisandunud suures mahus taastuvenergiat, mis on elektrihinna alla toonud. Samal ajal on elektriäri bilansikulud pärast Balti elektrivõrgu desünkroniseerimist hüppeliselt kasvanud, sagedusturgude avanemine loonud aga uued tuluallikad,“ selgitas Tamm. „Madalate turuhindade ning kõrgete bilansikulude tingimustes on elektritootjatel üha keerulisem kasumit teenida.“

Madalate turuhindade tõttu ei pääsenud juhitavad tootmisvõimsused suurel osal ajast turule ning tootsid kvartali jooksul 57 gigavatt-tundi elektrit, mis on 83 protsenti vähem kui mullu samal perioodil. „Kolmandas kvartalis on meil tootmises hooajaline madalseis eelkõige erinevate plaaniliste hoolduste tõttu nii elektritootmises kui õlitehastes. See on sobivaim aeg, et seada elektrijaamad valmis tootmise kõrgperioodiks ehk neljandaks ja esimeseks kvartaliks, mil elektrinõudlus on kõige suurem.“

Vedelkütuste tootmismaht langes seadmete planeeritud hoolduse tõttu mullusega võrreldes 52 protsenti 42 tuhande tonnini.

Ettevõte investeeris kolmandas kvartalis 104 miljonit eurot, mis on 37 protsenti vähem kui mullusel perioodil. Sellest üle 40 protsendi moodustasid Elektrilevi investeeringud elektrivõrku ning ligi neljandiku kontserni tütarettevõtte Enefit Greeni investeeringud taastuvenergia arendamisse.

Tamme sõnul on eesmärk tulevikus jätkata sihitud investeeringutega salvestuslahendustesse, juhitavatesse võimsustesse ja taastuvenergia varadesse nii, et see aitaks kasvatada kontserni tootmisportfelli kasumlikkust. „Meie eesmärk on müüa elektrit oma tootmisvaradest ning toota elektrit vastavalt meie kliendiportfelli vajadustele, mitte turu juhuslikule nõudlusele. Tahame saavutada tasakaalu toodangu ja müügi vahel ning seeläbi maksimaalselt väärindada iga megavatt-tundi,“ selgitas Tamm.