Eesti Energia kontserni müügitulu kasvas esimesel poolaastal, kasumlikkus langes

Eesti Energia kontserni 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu kasvas 939,9 miljoni euroni (+4%). Kulumieelne ärikasum (EBITDA) ulatus 175 miljoni euroni (-8%). Kasumlikkust mõjutas peamiselt sagedusturul osalemise teenuste tulu vähenemine - võrreldes möödunud aastaga on see turg stabiliseerunud ning selle äri kasumlikkus on taandunud tavapärasele tasemele.

Kontserni peamised ärisuunad jätkasid kasvu ning esimesel poolaastal investeeriti kokku 116,8 miljonit eurot, millest suurima osa ehk 65,8 miljonit eurot moodustasid investeeringud elektrivõrgu töökindluse parandamisse.

Teise kvartali müügitulu ulatus 374 miljoni euroni (-2%) ja kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 56 miljonit eurot (-28%). Kasumlikkuse langust mõjutas peamiselt sagedusteenuste turgude stabiliseerumine. Mullusest nõrgem tulemus kujunes ka vedelkütuste segmendis, kus toodangu keskmine müügihind koos riskimaandamise tehingute mõjuga on mõnevõrra langenud.

Taastuvenergia ja elektrimüügi ärisuuna kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas aastaga 90%, 24,1 miljoni euroni – kasvu toetasid elektriäri integreerimisest tulenenud sünergiad, mis väljendusid paranenud marginaalides, efektiivsemas riskijuhtimises ja madalamates püsikuludes.

Mittetaastuva elektri tootmise segmendi kulumieelne ärikasum (EBITDA) on endiselt negatiivne, kuna tänaste turuhindade juures on põlevkivielektri tootmine jätkuvalt kahjumlik; segmendi kahjum kahanes 3,8 miljoni euroni tänu alates 2026. aasta algusest rakendatud reservvõimsuste tasule (14,9 mln eurot kvartalis), mis katab põlevkiviplokkide ülal hoidmise püsikulusid.

Teises kvartalis tuli Eesti tarbijatele kasuks ka Balti riikide vahel süvenenud elektrihindade erinevus – piiratud ülekandevõimsuse tõttu püsis Eesti keskmine elektrihind (59,7 €/MWh; –1,9%) kogu kvartali jooksul selgelt madalamal tasemel kui Lätis (77,4 €/MWh; +23,2%) ja Leedus (78,2 €/MWh; +26,5%).

„Esimese poolaasta tulemused kinnitavad meie integreeritud ärimudeli tugevust – kõik kontserni peamised ärisuunad kasvatasid müügitulu. Eriti selgelt tuli teises kvartalis esile integreeritud elektriäri eelis: taastuvenergia ja elektrimüügi äri kasumlikkus kasvas tugevalt tänu paranenud marginaalidele, tõhusamale riskijuhtimisele ja madalamatele püsikuludele.

Teise ja kolmanda kvartali tulemus on meie äris olnud traditsiooniliselt hooajaliselt nõrgem, kuna soojem ilm vähendab elektritarbimist ja suvised elektrihinnad on madalamad. Sellele lisandus tänavu ühekordne mõju- mullune erakordselt kõrge süsteemiteenuste võrdlusbaas normaliseerus, kuna vastav turg on aastaga stabiliseerunud.

Ka investorite suur huvi mais emiteeritud rohevõlakirja vastu, mis märgiti ligi 6,3-kordselt üle, kinnitab usaldust Eesti Energia pikaajalise strateegia vastu,“ kommenteeris Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm.

Teises kvartalis tootis kontsern 74% oma elektrist taastuvatest allikatest (472 GWh, sh tuuleparkides 378 GWh), samal ajal kui mittetaastuva elektri tootmine vähenes peaaegu poole võrra 165 GWh-ni, sest turuhinnad polnud kõrge muutuvkuluga põlevkivielektri tootmiseks piisavalt sobilikud.

Juunis avas Enefit Ida-Virumaal Purtse hübriidpargis 4,4 MW võimsuse ja 9,8 MWh mahutavusega energiasalvesti, mis täiendab seal olemasolevat tuule- ja päikeseparki. Tegu on ühe esimese tervikliku taastuvenergia lahendusega Baltikumis, kus ühe liitumise taha on lisatud tuule- ja päikesepark ning energiasalvesti. Salvesti aitab taastuvenergia toodangut tasakaalustada salvestades elektrit kõrge toodangu ajal ja suunates seda võrku ajal, mil nõudlus võrgus kasvab.

Teises kvartalis saavutas Enefit olulise tehnoloogilise verstaposti, hakates oma tuule- ja päikeseparkidega pakkuma elektrisüsteemi sagedusreservide turul ülesreguleerimise teenust. Sellega on ettevõte üks esimestest Euroopas, kes kasutab tuule- ja päikeseparke paindlikkusturul nii üles- kui ka alla reguleerimiseks. Eestis on Enefit sagedusreservide turule kvalifitseerinud kuni 150 MW ülesreguleerimise võimsust päikese- ja tuuleparkidest. Leedus pakutakse sama teenust tuuleparkidega 86 MW ulatuses.

Kasvu jätkas ka Enefiti elektriautode laadimisvõrk – esimesel poolaastal tarbiti avalikus laadimisvõrgus 35% rohkem elektrit kui aasta varem. See tähendab ligikaudu 2,5 miljonit täiendavat kilomeetrit, mis läbiti elektri jõul. Samal ajal jätkus võrgu laiendamine, sealhulgas koostöö Olerexiga uute kiirlaadijate rajamiseks üle Eesti.

Mais esimese koguse põlevkiviõli tootnud uue õlitehase Enefit 280-2 käitusprogramm jätkub plaanipäraselt ning juuli lõpuks on see tootnud üle 6000 tonni põlevkiviõli. Eesmärk on saavutada septembriks stabiilne tootmisrežiim täisvõimsuse lähedasel tasemel.

Kvartali vedelkütuste tootmismaht kasvas 18%, ulatudes 120 400 tonnini. Müügimaht kasvas samal ajal 17%, ulatudes 123 800 tonnini ning müügitulu ulatus 47,0 miljoni euroni (+10%), kuid kulumieelne ärikasum (EBITDA) langes madalama saavutatud keskmise müügihinna tõttu 40%, jäädes 10,1 miljoni euro juurde.

Enefit Industry sõlmis ka Rail Baltica Tootsi-Pärnu lõiku ehitava konsortsiumiga lepingu 800 000 tonni Estonia kaevanduse aherainest toodetud killustiku tarnimiseks järgmise kahe aasta jooksul. Regulaarsed veod Väike-Pungerjast Pärnuni algasid juuni keskel.

Võrgutasudest laekuva tulu eest hooldab ja arendab kontserni tütarettevõte Elektrilevi Eesti elektrivõrku ning investeerib selle töökindluse ja ilmastikukindluse parandamisse. Esimese poolaasta jooksul on Elektrilevi hooldanud 3851 km liinikoridore ja laiendanud 381 kilomeetrit. Juunis tõusis Elektrilevi võrguteenuse keskmine hind 3,4%, peamiselt põhivõrgu ülekandeteenuse kallinemise ja üldise inflatsiooni tõttu.

Võrguteenuse müügitulu kasvas kvartalis 5%, 77,5 miljoni euroni, ja kulumieelne ärikasum (EBITDA) 21%, 34,4 miljoni euroni, mida toetasid kõrgem marginaal ja madalamad hoolduskulud. Investeeringud võrku ulatusid teises kvartalis 38,5 miljoni euroni, ilmastikukindla madalpingevõrgu osakaal kasvas 97,50%-ni ja kogu võrgust on 77,5% ilmastikukindel.

Aprillist saab Hiiumaal, kus valmis Saaremaa-Hiiumaa merekaabel taas võimalikuks esitada elektritootmisega liitumise taotlusi kuni 1 MW ulatuses. Elektrilevi ja Päästeamet juhtisid kevadise ennetuskampaaniaga tähelepanu ka kodusele elektriohutusele – aasta esimesel neljal kuul registreeriti 91 elektriga seotud tulekahju (aasta varem 58).