Uudised

Eesti Energia kontserni müügitulu kasvas kõrgete energiahindade toel 2022. aasta I kvartalis 571,5 miljoni euroni, mis on ettevõtte aegade parim tulemus.

Käive suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 274 miljoni võrra ehk 92%.

„Kuna Eesti Energia on sõlminud suures mahus pikaajalisi elektri ostu- ja müügilepinguid ning nende lepingute tuleviku turuväärtus on pidevas muutuses, kajastab energiakontsern 2022. aastast alates kulumieelset ärikasumit (EBITDA) ja puhaskasumit parema võrreldavuse huvides ka normaliseeritud kujul, mis nende lepingute turuväärtuse muutuseid arvesse ei võta,“ selgitas Eesti Energia finantsjuht ja juhatuse liige Andri Avila.

Normaliseeritud kulumieelset ärikasumit (EBITDA) teenis rahvusvaheline energiakontsern 127,3 miljonit eurot (+88% võrreldes 2021. aasta I kvartaliga) ja puhaskasumit 77,2 miljonit (+254%).

Pikaajaliste lepingute tuleviku turuväärtuse ümberhindluse mõju arvestades oli Eesti Energia EBITDA esimese kvartalis 213 miljonit ja puhaskasum 163 miljonit eurot.

* tulemus, mis sisaldab pikaajaliste elektri ostu- ja müügilepingute turuväärtuse ümberhindlust

Kõige suurem mõju finantsnäitajatele tulenes elektri kallinemisest kõikidel koduturgudel. Kui Eestis kallines elektri turuhind kvartali keskmisena eelmise aastaga võrreldes kaks ja pool korda 133 euroni megavatt-tunni eest, siis ülejäänud Balti riikides veelgi enam.

Hoolimata 2021. aastaga võrreldes soojematest talvekuudest ja ligi 6% vähenenud elektri tarbimisest kasvas rahvusvahelise kasvuambitsiooniga Eesti Energia elektri müügimaht aastavõrdluses 13% tasemele 2,9 teravatt-tundi. Seejuures moodustas müük Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas kokku 54% ja Eestis 46% kogumahust.

Klientide elektriarvete koormust rahakotile aitasid leevendada riiklikud toetusmeetmed. Võrgutasu soodustus ja elektri hinnale märtsi lõpuni kehtinud lagi vähendasid Eesti Energia klientide energiaarveid I kvartalis kokku 49 miljoni euro võrra.

Elektri tootmine kasvas I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 31% tasemele 1,7 teravatt-tundi. Sellest taastuvelektri toodang moodustas 0,4 teravatt-tundi (+2%). Elektri tootmine suurenes eeskätt turul kasvanud nõudlusest gaasijaamadest odavama juhitava tootmise ehk Eesti Energia puhul soojuselektrijaamade järele.

Vedelkütuste müük vähenes tehaste mullusest erineva hooldusperioodi tõttu aastavõrdluses 7% tasemele 104 000 tonni ning tootmine 15% tasemele 106 000 tonni.

Kontserni investeeringud suurenesid I kvartalis 59 miljoni euroni ehk 85%. Tütarettevõte Elektrilevi investeeris elektrivõrku kokku 21 miljonit eurot, millest lõviosa kulus uute tootjaliitumiste väljaehitamiseks. Elektrilevi jaotusvõrku ühendatud päikeseelektrijaamade võimsus kasvas kvartali lõpuks 405 megavatini. 2021. aasta lõpus oli näitaja 385 megavati tasemel.

Eesti Energia tütarettevõte Enefit Green on ehitamas korraga nelja uut tuuleparki Eestis, Leedus ja Soomes, et varustada kliente taskukohasema elektriga. Investeeringud neisse tuuleparkidesse moodustasid kvartalis üle 11 miljoni euro.

Uued tuulepargid sünnivad koostöös klientidega, kellega sõlmitud lepingud tagavad investeeringuteks vajalikku kindlust. Eesti Energia pakub klientidele fikseeritud hinnaga taastuvenergia elektrimüügilepinguid, mille järele on nõudlus suur.

Pikaajalist kindlust elektrihinna suhtes on inflatsioonilises majanduskeskkonnas ja energiatoetuste lõppemisel eelistanud tänaseks 1150 äriklienti ja 21 000 koduklienti Eestist, Lätist ja Leedust.

Sõlmitud lepingute kogumaht aastate peale küündib 10,5 teravatt-tunnini, mis on võrdlusena rohkem kui kogu Eesti ühe aasta tarbimine.