Uudised

Eesti Energia piloteerib uuenduslikku virtuaalset elektrijaama, mis võimaldab kiirendada rohe- ja digipööret, pannes suured elektrit tarbivad ja tootvad seadmed klientide jaoks raha teenima, vähendades energiakulusid ning võimaldades turule rohkem taastuvenergiat.

Esimeses etapis suurematele tööstus- ja tootmisettevõtetele mõeldud lahendust on lähiaastail plaanis pakkuda nii äri- ja büroohoonetele kui koduklientidele, kelle käsutusse lisandub iga aastaga nutikaid ja paindlikke seadmeid. Virtuaalne elektrijaam võimaldab panna suured tööstusseadmed lisaks oma põhiülesandele nutikalt, nähtamatult ja täiendava investeeringuta raha teenima, vähendades energiakulusid sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja seadmest aastas kuni 15%.

Eesti Energia kasutab valdkonna juhtivat tehnoloogiat, mis liidab sellega digitaalselt ühendatud seadmed üheks suureks virtuaalseks elektrijaamaks. Jaam jälgib reaalajas energiaturul ja võrgus toimuvat ning juhib sellega ühendatud seadmeid lähtuvalt omaniku seatud mugavustingimustest nii, et see oleks kliendi jaoks maksimaalselt tulus ja elektrivõrgu jaoks optimaalne.

Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul on virtuaalne elektrijaam tuleviku energiasüsteemis kesksel kohal, sest võimaldab kasutada ära äri- ja eraklientide kasutuses olevates varades peidus oleva paindlikkuse, vähendades sellega vajadust investeerida näiteks reservelektrijaamadesse, mis tuleks elektritarbijatel võrgutariifi kaudu kinni maksta.

„Uute teenuste väljatöötamisel peame oluliseks, et need võimaldaks rohkem taastuvenergiat toota ja oleksid kliendile kasulikud. Virtuaalne elektrijaam ja selle võimaldatavad paindlikkuse teenused on ühiskonnale ja kliendile kasulikud mitmes mõttes. Seadmete tark juhtimine muudab need kliendi jaoks täiendavaks tuluallikaks, võimalus võrgukoormust reaalajas juhtida vähendab uute investeeringute vajadust ja seega väiksemaid võrgutasusid,“ ütles Vals. „Tööstusettevõtete käsutuses on juba praegu võimsad seadmed, mille saab lisaks põhiülesandele veel nutikamakalt tööle panna. Suur potentsiaal on äri- ja büroohoonete kütte- ja ventilatsiooniseadmetes, aga ka kodutarbijate elektriautodes ja soojuspumpades. Meil ei ole vaja ehitada suuri reservseadmeid n-ö igaks juhuks, vaid kasutada olemasolevaid ja orgaaniliselt lisanduvaid seadmeid nutikamalt.“

Eesti Energia käivitas virtuaalse elektrijaama ja paindlikkusteenuse pakkumiseks pilootprojektid, valmistades samal ajal ette teenuseid äri- ja büroohoonetele ning eraklientidele. Lahenduste puhul ei piirduta Eestiga, vaid sihitakse ka ettevõtte teisi koduturge.

„Arvestades, et kulud elektrienergiale moodustavad sageli tootmise kogukuludest märkimisväärse osa, võib paindlikkusteenust vaadata juba kui täiendavat tuluallikat. Kogu andmevahetus seadme ja virtuaalse elektrijaama vahel on 100% turvaline,“ lisas Vals. „Meie kasutatav tehnoloogia vastab kõige karmimtele turvalisusnõuetele, andes kliendile kindluse, et tema seadmed on parimates kätes.“

Paindlikkusteenus sobib tööstusharudele, kus on suure energiatarbimisega seadmeid. Valdkondadest näiteks tselluloosi- ja paberitööstus, tsemenditööstus, külmhooned, logistikakeskused, puidutööstus, vee-ettevõtted, metallurgia, keemia- ja plastitööstus, koostootmisjaamad. Neis kõigis on seadmed, mille tuluteenimise potentsiaal on täna kasutamata. Näiteks külmutus- ja kütteseadmed, tööstuslikud boilerid, ahjud, purustid, millega seotud protsessides on inertsus, mis võimaldab nende seadmete koormust nihutada ühelt ajahetkelt teisele.

Kuidas virtuaalne elektrijaam töötab?

Virtuaalne elektrijaam osaleb aktiivselt energiaturul, otsides parimaid võimalusi väärtuse loomiseks, võttes seadme üleliigse energia ja makstes selle omanikule teenuse eest. Teenus toimib kliendi jaoks nö nähtamatult s.t sellega liitumisel seab omanik tingimused ja piirangud, kuidas ja mis hetkel annab ta oma seadmete paindlikkuse potentsiaali virtuaalsele elektrijaamale kasutamiseks. Kõik operatsioonid kulgevad taustal automaatselt ning kliendil jääb üle ainult jälgida, kui palju on tema seadmeid kasutatud võrgutasakaalu tagamiseks, kui palju on ta teeninud selle pealt tulu ning kui palju on ta aidanud päästa keskkonda.