Uudised

Eesti Energia 2018.aasta III kvartali konsolideeritud müügitulu oli 199,7 miljonit eurot (+26,7% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) ulatus 58,4 miljoni euroni (+8,1% võrreldes 2018.a III kvartaliga). Kontserni puhaskasum oli 2018.aasta III kvartalis 10,9 miljonit eurot (-32,8% võrreldes möödunud aasta III kvartaliga).

Kontserni finantstulemus

Eesti Energia müügitulude kasvu tõukas III kvartalis tagant peamiselt elektri segment. Vedelkütuste müügitulud kasvasid samuti. Võrguteenuse segmendi müügitulud kahanesid vähesel määral. Elektri ja vedelkütuse segmendi tulemusi toetasid lõpptoodete kõrgemad turuhinnad. Võrguteenuse segmenti mõjutas möödunud aasta juulis ja novembris rakendunud tariifilanguse viimased mõjud. Kontserni EBITDA III kvartalis samuti kasvas, kuid kasv oli võrreldes müügitulude kasvuga mõõdukam – seda peamiselt kõrgema CO2 heitmekvootide kasvanud kulu ja kontsernile GE poolt makstud leppetrahvide lõppemise tõttu. Puhaskasum kahanes seoses Auvere elektrijaama vastuvõtmisega, mis kergitas kulumit ja vähendas intressikulu kapitaliseeritavat osakaalu.

Elektri segment

Eesti Energia müügitulu elektrienergia müügist kasvas aasta võrdluses 45,8% võrra 116,2 miljoni euroni. Kontserni keskmine elektri müügihind oli III kvartalis 51,0 EUR/MWh (+29,3% võrreldes aastatagusega). Nord Pool Eesti keskmine kvartaalne elektrihind ulatus tasemeni 53,5 EUR/MWh, nii et elektriturul valitsenud keskkond oli kontserni jaoks soodne. Eesti Energia elektrimüügi ja elektritootmise koguseid mõjutas aga kasvav CO2 heitmekvootide turuhind, mis tõstab elektritoodangu omahinda. Lisaks mõjutasid kontserni elektritootmise võimekust mõnede vanemate elektriplokkide lubatud töötundide piirangud. Mõned vanemad plokid on lähedal oma elukaare lõpule ja need konserveeriti, et hoida järele jäänud töötunde suurema tarbimisega talvekuudeks. Kontserni elektritoodang kasvas 2,7% võrra tasemele 2,2 TWh. Elektrimüügi kogus kasvas 6,0% tasemele 2,2 TWh.

Kvartaalne elektri segmendi EBITDA kasvas 30,4 miljonit euro tasemeni (+69,1%). EBITDA kasvu tingisid peamiselt kõrgemad elektrihinnad, mis kaalusid üles kõrgema CO2 heitmekvootide kulu ja kasvatas marginaale.

Võrguteenuse segment

Eesti Energia müügitulud võrguteenusest olid 52,1 miljonit eurot (-0,8% aasta baasil). Võrguteenuse müügimaht oli 1,5 TWh (+1,3%). Võrguteenuse keskmine müügihind kahanes 35,7 EUR/MWh-ni (-2,1%) tulenevalt 2017.aasta teises pooles toimunud võrguteenuse tariifi langetamise jätkuvatest mõjudest. 2019.aasta algusest rakendatakse täiendav tariifi kärbe suurusjärgus keskmiselt 8%. Võrguteenuse segmendi EBITDA oli 24,6 miljonit eurot (-9,7%).

Vedelkütuste segment

Kontseri müügitulud vedelkütuste müügist olid 20,7 miljonit eurot (+35,5% aasta võrdluses). Vedelkütuste segmendi tulemust toetasid kasvanud naftahinnad, kuigi riskimaanduspositsioonid vähendasid turuhindade muutuse mõju kontserni jaoks. Eesti Energia keskmine vedelkütuste müügihind oli III kvartalis 260 EUR/tonnist (+23,9% aasta baasil). Vedelkütuste müügimaht oli 80 tuhat tonni (+9,3%). Vedelkütuste EBITDA kasvas III kvartalis tasemele 7,3 miljonit eurot, võrreldes 2,9 miljoni euroga eelmise aasta samas perioodis.

Muud tooted ja teenused

Kontserni muude toodete ja teenuste EBITDA moodustas 2018.aasta III kvartalis -3,9 miljonit eurot, võrreldes 5,9 miljoni euro suuruse positiivse tulemiga 2017.aasta samas perioodis. Peamine languse põhjus on Auvere elektrijaama valmimisega GE käest saadud leppetrahvide lõppemine.

Investeeringud

Kontserni investeeringud ulatusid III kvartalis 65,3 miljoni euroni (võrreldes aastatagusega 30,1 miljoni euro suurune kasv). Suurim panus kasvu tuli Auvere elektrijaama lõppmaksetest. Elektrijaam on nüüd valmis ja Eesti Energia on selle vastu võtnud.

Mais teatas kontsern Nelja Energia omandamisest. Tehingu lõpule viimine ootab hetkel veel Konkurentsiameti heakskiitu ning on planeeritud IV kvartalisse.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Eesti Energia likviidsuspositsioon on enne Nelja Energia omandamistehingu lõpule viimist jätkuvalt tugeval tasemel. Peale 2018.aasta tähtajaga võlakirja tagasimakset olid kontserni raha ja raha ekvivalendid septembri lõpu seisuga 164,1 miljonit eurot. Täiendavalt on kontsernil võimalik kasutusse võtta 450 miljoni euro mahus laenulepinguid.

Kontserni netovõla summa oli III kvartali lõpu seisuga 559 miljonit eurot. Eesti Energia netovõla ja EBITDA suhtarv oli septembri lõpus 2,3x. Eesti Energia krediidireitingud on BBB (väljavaade negatiivne) Standard & Poor’silt ja Baa3 (väljavaade stabiilne) Moody’selt.

Väljavaade

Prognoosi kohaselt peaks kontserni 2018.aasta müügitulu ja EBITDA võrreldes 2017.aastaga kasvama (s.t vähemalt 5% kasv). Ka investeeringutele prognoosime 2017.aastaga võrreldes kasvu (s.t vähemalt 5% kasv). Väljavaade ei sisalda mõjusid Nelja Energia omandamisest.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri riskimaanduspositsioonid (sh nii finantstehingud kui fikseeritud hinnaga sõlmitud jaekliendilepingud) olid septembri lõpu seisuga 2018.aasta IV kvartaliks 2,1 TWh (keskmise hinnaga 46,5 EUR/MWh) ja 2019.aastaks 3,5 TWh (keskmise hinnaga 44,7 EUR/MWh). Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2018.aasta IV kvartaliks 74,2 tuhat tonni (keskmise hinnaga 256,2 EUR/tonn) ja 2019.aastaks 272,3 tuhat tonni (keskmise hinnaga 272,2 EUR/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2018.aastaks oli juuni lõpu seisuga 12,5 miljonit tonni, keskmise hinnaga 8,8 EUR/tonn. 2019.aastaks on positsioon 4,5 miljonit tonni, keskmise hinnaga 16,7 EUR/tonn.

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel.