Uudised

Elektrihinna võimalikust kallinemisest sai juulis kuum teema. Kuna elekter puudutab meid kõiki, siis aitab teemat valgustada Eesti Energia energiamüügi Eesti turu juht Jaak Jõgi.

Elekter on kaup nagu iga teine

Elekter on alates 2013. aastast Eestis turukaup, mille hind tekib Põhjamaade ja Baltikumi elektribörsil nõudluse ja pakkumise suhtena. Kuigi Eesti Energia on Eesti mõistes väga suur ettevõtte, siis Põhjamaade ja Baltikumi ühisest elektriturust moodustame väikese osa: Eesti elektritarbimine on ca 8,5 TWh aastas, samas kui Baltikumi ja Põhjamaade ühise elektrituru maht on ca 400 TWh ehk Eesti moodustab sellest vaid 2% ja ilmselgelt ei suuda meie mõjutada elektri turuhinda.

Ühte süüdlast ei tasu otsida

Elektri turuhind kujuneb erinevate aspektide koosmõjus ning sõltub nii oluliste tootmissisendite (näiteks CO2 kvoot, süsi, gaas) hinnast kui ka üldisest olukorrast elektriturul ehk tootmisvõimsuste olemasolust ja nõudlusest. Viimase aja elektri turuhinna tõus on ennekõike põhjustatud Skandinaavia hüdroreservuaaride madalatest tasemetest, aga ka söe ja CO2 kvoodi hinna kallinemisest. Eesti elektrisüsteem on naaberriikide (Baltikumi ja Põhjamaade) omadega väga hästi ühendatud ning see, mis toimub Baltikumi ja Põhjamaade regioonis, mõjutab otseselt ka meid. Näiteks kui Norras ja Rootsis toodetakse palju hüdroenergiat, siis on ka meil elektri hind odavam. Samuti kui Saksamaal või Taanis on head tuuleolud ja toodetakse palju tuuleenergiat, võib ka see mõnevõrra elektri turuhinda langetada. Sellest, mis täpsemalt elektri börsihinnaga juulis juhtus, saab lugeda energiaturu juuli ülevaatest.

Elektriarve koosneb rohkemast kui vaid elektrienergiast

Elektriarve koosneb kolmest komponendist: elektrienergia, võrgutasu ning riiklikud maksud ehk elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu. Elektri võimalik hinnatõus mõjutab ainult elektriarve ühte osa ehk elektrienergia komponenti. Võrgutasu on kulupõhine ja selle hinda kontrollib konkurentsiamet. Riiklikud maksud kehtestab riik. Võrgutasu, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu suurus elektrienergia hinnatõusust ei muutu.

Keskeltläbi jagunevad elektriarve hinnakomponendid järgmiselt: ligi kolmandik elektrienergia, ligi kolmandik võrgutasu ja ligi kolmandik maksud. Komponentide osakaalud erinevad sõltuvalt kliendirühmast, paketist ja tarbimismahust. Näiteks ettevõtetel on võrgutasu osakaal koguarves väiksem ja koduklientidel suurem.

Kui suur on võimalik hinnatõus ja mida saab ise teha?

Keskmine Eesti majapidamine tarbib aastas umbes 3000 kilovatt-tundi elektrit. Tulevikutehingute põhjal prognoositud hinnatõusu korral suureneksid taolise majapidamise elektriarved ühes kuus umbes 3-4 eurot.

Elektriarve suurust saab igaüks ka ise mõjutada. Kuna kogu Eesti on üle viidud kaugloetavatele arvestitele, saavad Eesti Energia kliendid tunnise täpsusega iseteenindusest või mobiiliäpist vaadata, kuidas on nende elektritarbimine ajas muutunud ning võrrelda seda nädala, kuu või aasta lõikes. Hoides oma tarbimisel pilku peal, näeb täpselt, millist mõju on arvetele avaldanud näiteks energiasäästlikumad kodumasinad või kütteperioodi algus. Leides kokkuhoiukohti ja säästes elektrit tarbides vähemalt ühe kilovatt-tunni, mõjutab see kliendi elektriarvet kolmekordselt, sest säästetud elektrienergia võrra väheneb ka makstav võrgutasu, elektriaktsiis ja taastuvenergiatasu.

Energiasäästu potentsiaali on igas kodus ning rusikareeglina võib öelda, et kui majapidamises pole siiani energiasäästule erilist tähelepanu pööratud, pole keeruline kokku hoida kuni ühe kuu elektriarve jagu raha aastas. Energiasäästu nõuandeid leiad siit.