Uudised

Eesti Energia 2018.aasta II kvartali konsolideeritud müügitulu oli 185.8 miljonit eurot (+4,7% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) ulatus 53,0 miljoni euroni (-17,1% võrreldes 2017.a II kvartaliga). Kontserni puhaskasum oli 2018.aasta II kvartalis 14,7 miljonit eurot (+12,0% võrreldes möödunud aasta II kvartaliga).

Kontserni müügitulu ja EBITDA

Eesti Energia ärisegmentide müügitulud II kvartalis valdavalt kasvasid, mis tulenes peamiselt kõrgematest elektri- ja kütteõli turuhindadest. Võrguteenuse segmendi tulemusi mõjutab aastases võrdluses jätkuvalt 2017.aasta teises pooles rakendunud võrguteenuse tariifi langus. Kontserni EBITDA kahanes võrreldes 2017.aasta II kvartaliga madalamate võrguteenuse tariifide, madalama elektri tootmismahu ja väiksemate General Electricult saadavate leppetrahvide tõttu.

Elektri segment

Eesti Energia müügitulu elektrienergia müügist kasvas aasta võrdluses 8,8% võrra 89,0 miljoni euroni. Kontserni keskmine elektrienergia müügihind oli II kvartalis 43,3 EUR/MWh (+16,7% võrreldes aastatagusega). Nord Pool Eesti keskmine kvartaalne elektrihind ulatuses tasemeni 42,1 EUR/MWh, mis on kõrgeim kvartaalne elektrihind 2013.aastast saadik. Eesti Energia elektrienergia müügimaht aga kahanes aastases võrdluses 9,7% tasemele 2,1 TWh. Müügi- ja toodangumahud kahanesid tulenevalt suhteliselt mahukatest elektrijaamade plaanilistest hooldustöödest, mis olid kavandatud just II kvartalisse.

Elektri segmendi EBITDA oli 17,6 miljonit eurot (-22,8%). Kõrgemate elektrienergia turuhindade mõju nullis pea täielikult kõrgem CO2 heitmekvootide kulu. Lisaks oli aastases võrdluses negatiivne mõju kasumile ka väiksematel toodangu- ja müügimahtudel.

Võrguteenuse segment

Eesti Energia müügitulud võrguteenusest olid 54,3 miljonit eurot (-7,3% aasta baasil). Võrguteenuse müügimaht oli praktiliselt muutumatu tasemel 1,5 TWh (+0,6%). Võrguteenuse keskmine müügihind kahanes 35,2 EUR/MWh-ni (-7,8%) tulenevalt võrguteenuse tariifi langetamisest 2017.aasta teises pooles. Võrgutariifi langus kajastub aastases võrdluses kontserni finantstulemustes veel ka 2018.aasta IV kvartalis. Võrguteenuse segmendi EBITDA oli 26,3 miljonit eurot (-13,0%).

Vedelkütuste segment

Kontserni müügitulud vedelkütuste müügist olid 26,9 miljonit eurot (+9,9% aasta võrdluses). Vedelkütuste segmendi tulemust toetasid kasvanud naftahinnad, kuigi riskimaanduspositsioonid vähendasid turuhindade muutuse mõju kontserni finantstulemustele. Eesti Energia keskmine vedelkütuste müügihind oli II kvartalis 266 EUR/tonn (+13,4% aasta baasil). Vedelkütuste müügimaht oli 101 tuhat tonni (-3,1%). Vedelkütuste EBITDA kasvas aasta baasil 1,9% ning moodustas 6,9 miljonit eurot.

Muud tooted ja teenused

Kontserni muude toodete ja teenuste EBITDA moodustas 2018.aasta II kvartalis 2,2 miljonit eurot, võrreldes 4,1 miljoni euroga möödunud aasta samal perioodil. Teenitud kasumi languse taga on peamiselt väiksemad Auvere elektrijaamaga seoses saadud leppetrahvid.

Investeeringud

Kontserni investeeringud ulatusid II kvartalis 47,3 miljoni euroni (võrreldes aastatagusega 16,0 miljoni euro ehk 51,2% suurune kasv). Investeeringud kasvasid peamiselt Auvere projekti ja elektrijaamade ning kaevanduste baasinvesteeringute tõttu. Auvere elektrijaam on tänaseks läbinud kõik tehnilised katsetused ning jaama vastuvõtmine peaks toimuma 2018.aasta III kvartalis.

Nelja Energia omandamine

2018.aasta mais allkirjastas Eesti Energia lepingu 100% Nelja Energia aktsiate omandamiseks. Nelja Energia on Balti riikides tegutsev taastuvenergia ettevõte. Aktsiate eest makstav summa on 289 miljonit eurot. Lisaks võtab kontsern üle 204 miljoni euro ulatuses Nelja Energia netovõla. Tehingu lõpule viimiseks on vaja veel konkurentsiametite heakskiite.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Eesti Energia likviidsuspositsioon on jätkuvalt tugeval tasemel. Kontserni raha ja raha ekvivalendid olid juuni lõpu seisuga 317,9 miljonit eurot. Täiendavalt on kontsernil võimalik kasutusse võtta 450 miljoni euro mahus laenulepinguid. Lisaks varem sõlmitud 150 miljoni euro mahus likviidsuslaenulepingutele sõlmis kontsern juunis laenulepingud summas veel 300 miljonit eurot, et luua täiendav likviidsuspuhver arvestades Nelja Energia omandamist ja lähenevat võlakirja tagasimakset.

Kontserni netovõla summa oli II kvartali lõpu seisuga 567 miljonit eurot. Eesti Energia netovõla ja EBITDA suhtarv oli juuni lõpus 2,3x. Eesti Energia krediidireitingud on BBB (creditwatch negatiive) Standard & Poor’silt ja Baa3 (stabiilne) Moody’selt.

Väljavaade

Prognoosi kohaselt peaks kontserni 2018.aasta müügitulu võrreldes 2017.aastaga kasvama (s.t vähemalt 5% kasv). Ka investeeringutele prognoosime 2017.aastaga võrreldes kasvu (s.t vähemalt 5% kasv). Samas EBITDA’le ootame langust (s.t vähemalt 5% langus). Kui 2017.aasta EBITDA’st maha arvata Jordaania projekti osaluse müügi ühekordne mõju (9,2 miljonit eurot), peaks 2018.aasta EBITDA jääma prognoosi kohaselt 2017.aastaga samale tasemele. Väljavaade ei sisalda mõjusid Nelja Energia omandamisest.

Eesti Energia avaldab 2018.aasta III kvartali aruande 30.oktoobril 2018.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri riskimaanduspositsioonid (sh nii finantstehingud kui fikseeritud hinnaga sõlmitud jaekliendilepingud) olid juuni lõpu seisuga 2018.aasta III-IV kvartaliks 2,7 TWh (keskmise hinnaga 41,5 EUR/MWh) ja 2019.aastaks 1,7 TWh (keskmise hinnaga 37,5 EUR/MWh). Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2018.aasta III-IV kvartaliks 148,5 tuhat tonni (keskmise hinnaga 256,2 EUR/tonn) ja 2019.aastaks 272,3 tuhat tonni (keskmise hinnaga 272,2 EUR/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2018.aastaks oli juuni lõpu seisuga 11,7 miljonit tonni, keskmise hinnaga 8,3 EUR/tonn. 2019.aastaks on positsioon 1,2 miljonit tonni, keskmise hinnaga 12,0 EUR/tonn.

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel.