Uudised

Eesti Energia 2017.aasta II kvartali konsolideeritud müügitulu oli 177,5 miljonit eurot (+19,3% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) ulatus 63,9 miljoni euroni (+17,1% aastatagusega võrreldes). Kontserni puhaskasum oli 2017.aasta II kvartalis 13,1 miljonit eurot (-13,5% võrreldes 2016.a II kvartaliga).

Majandustulemused

Eesti Energia müügitulude kasv tugines peamiselt põlevkiviõli ja elektri ärisegmendil. Kontserni elektrienergia müügitulud kasvasid aastatagusega võrreldes 23,9% ning ulatusid 81,9 miljoni euroni. Eesti Energia keskmine elektrimüügi hind kahanes 9,6%, kuid märkimisväärne 35,4% suurune müügimahu kasv kompenseeris madalama müügihinna mõju ning viis elektri müügitulu tervikuna kasvule. Põlevkiviõli müügitulu kasvas 24,5 miljoni euroni (+79,1%). Kasvu tingis kütteõli turuhindade paranemine, mis olid aasta tagasi samal perioodil väga madalad. Võrguteenuse segmendi müügitulu kasvas teises kvartalis 4,7% võrra 58,6 miljoni euroni tulenevalt suuremast võrguteenuse müügikogusest.

Sarnaselt müügituludega toetasid Eesti Energia EBITDA kasvu peamiselt elektri ja põlevkiviõli segmendid. Elektri segmendi EBITDA kasvas peamiselt suurema müügimahu tõttu 22,8 miljoni euroni (+49,2% aastatagusega võrreldes). Põlevkiviõli segmendi EBITDA suurenes 6,7 miljoni euroni (võrreldes -3,2 miljoni euroga 2016.aasta võrreldaval perioodil), põhjuseks oluliselt paremad kütteõli turuhinnad, mis viisid ka keskmise müügihinna paranemisele ja võimaldasid kontsernil toota ja müüa suuremaid koguseid. Võrguteenuse EBITDA kasvas 2,4% võrra 30,2 miljoni euroni, mille taga oli peamiselt suurem jaotatud elektri maht.

Ülejäänud kontserni toodete ja teenuste EBITDA ulatus 4,2 miljoni euroni (võrreldes 13,0 miljoni euroga 2016.a II kvartalis). Lisaks tavapärastele toodetele ja teenustele sisaldas see summa 5,6 miljoni euro ulatuses leppetrahvi, mis Eesti Energia saab seoses Auvere elektrijaamaga. 2016.aasta võrreldavas perioodis sisaldas see segment ühekordset mõju summas 12,6 miljonit euro tulenevalt tagasiulatuvast ressursi- ja keskkonnatasude muutusest.

Peamised tegevusnäitajad

Eesti Energia elektrienergia müügimaht kasvas 2017.a II kvartali 1,7 TWh tasemelt 2,3 TWh-ni (+35,4%). Kasvu tõukas tagant hulgimüük, mis suurenes 0,6 TWh võrra tasemele 0,9 TWh. Jaemüük kasvas 2% võrra, ulatudes 1,4 TWh-ni. Kontserni elektrienergia toodangu maht suurenes samuti ning oli 2,4 TWh (+42,9%). Suurem müügi- ja tootmismaht olid tingitud Eesti Energia elektritootmise varade paremast konkurentsivõimest, mis tulenes peamiselt madalamast põlevkivi hinnast ja ressursi- ning keskkonnatasude maksustamise süsteemi muudatusest.

Eesti Energia elektrienergia jaemüügi turuosa oli Eesti, Läti ja Leedu turul kokku 25% (-0,3 protsendipunkti).

Kontserni poolt jaotatud elektrienergia maht oli II kvartalis 1,5 TWh, mis tähendab aastatagusega võrreldes 6,1% võrra kasvu tulenevalt külmemast ilmast ja soodsast majanduskeskkonnast.

Kontserni põlevkiviõli müügimaht ulatus II kvartalis 104 tuhande tonnini (+53,3%). Müüki toetas õli turuhindade tugevnemine. 2016.a esimeses pooles piirasid madalad turuhinnad kontserni õlitootmist ja -müüki, kuid praegu sellised piirangud puuduvad. Eesti Energia põlevkiviõli toodang ulatus 106 tuhande tonnini (+86,7% võrreldes aastataguse perioodiga).

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid II kvartalis aastataguse perioodiga võrreldes sisuliselt samal tasemel, ulatudes 31 miljoni euroni (-0,9%). Enamus investeeringutest (16,8 miljonit eurot) suunati jaotusvõrgu uuendamiseks. Muud baasinvesteeringud moodustasid 5,4 miljonit eurot. Auvere elektrijaama lõppmakse peaks toimuma selle aasta jooksul, kui General Electric lõpetab täiendavad tööd seoses jaama filtritega. Seni jätkab jaam tööd sellistel režiimidel ja koormustel, kus heitmete nõuded on täidetud.

Finantseerimine, krediidireiting ja dividendid

Kontserni likviidsuspuhver oli juuni lõpu seisuga jätkuvalt tugeval tasemel. Tulenevalt kvartali heast rahavoost kasvas Eesti Energia raha ja raha ekvivalentide saldo 386,1 miljoni euroni. Täiendavalt on kontsernil võimalik kasutusse võtta 150 miljoni euro ulatuses likviidsuslaenulepinguid (tähtajaga 2020. aasta juulis) ning 70 miljoni euro ulatuses EIB investeerimislaenu.

Positiivse rahavoo tulemusel on kontserni netovõla tase kahanenud ning ulatus II kvartali lõpu seisuga 557 miljoni euroni. Eesti Energia netovõlg / EBITDA suhtarv oli juuni lõpu seisuga tasemel 1,5. Kontserni finantspoliitika eesmärk on endiselt mitte ületada netovõlg / EBITDA suhtarvu taset 3,5.

Eesti Energia krediidireitingud on BBB (negatiivse väljavaatega) agentuurilt Standard & Poor’s ning Baa3 (stabiilse väljavaatega) agentuurilt Moody’s.

Eesti Energia maksab tänase prognoosi kohaselt 2017.aastal omanikule dividende summas 47 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks summas 11,8 miljonit eurot ja mis kajastati finantsaruannetes II kvartalis.

Väljavaade

2017.majandusaasta väljavaade pole muutunud võrreldes koos I kvartali tulemustega avaldatud hinnanguga. Prognoosi kohaselt peaks kontserni 2017.aasta müügitulu võrreldes 2016.aastaga veidi kasvama (s.t vähem kui 5%). Investeeringutele prognoosime 2016.aastaga võrreldes kasvu (s.t enam kui 5% kasv) ning EBITDA osas langust (s.t enam kui 5% langus). Kui 2016.aasta EBITDA’st maha arvata Auvere elektrijaama leppetrahvi summa (68,6 miljonit eurot) ning ressursitasu määra tagasiulatuva muutuse mõju (14,2 miljonit eurot), jääb 2017.aasta prognoositav EBITDA 2016.aastaga sarnasele tasemele.

Eesti Energia 2017.aasta III kvartali tulemused avalikustatakse 31. oktoobril 2017.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri riskimaanduspositsioonid (sh nii finantstehingud kui fikseeritud hinnaga sõlmitud jaekliendilepingud) olid juuni lõpu seisuga 2017.aasta III-IV kvartaliks 1,9 TWh (keskmise hinnaga 33,8 EUR/MWh) ja 2018.aastaks 1,5 TWh (keskmise hinnaga 32,5 EUR/MWh). Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2017.aasta III-IV kvartaliks 143 tuhat tonni (keskmise hinnaga 238 EUR/tonn) ja 2018.aastaks 214 tuhat tonni (keskmise hinnaga 255 EUR/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2017.aastaks oli 11,0 miljonit tonni, keskmise hinnaga 5,5 EUR/tonn (sealhulgas sõlmitud tulevikutehingud, investeerimistoetusena tasuta saadavad kvoodid ja varasematest perioodidest kasutamata jäänud kvootide saldo). 2018.aastaks on positsioon 2,3 miljonit tonni ja see sisaldab investeerimistoetusena saadavaid tasuta kvoote.

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel: www.energia.ee/et/investor.