Uudised

Energiaturu ülevaade, jaanuar 2017

Energiaturgudel oli jaanuarikuu võrdlemisi rahulik, põhjuseks eelkõige ootamatult pehme talv ning tootmisüksuste plaaniliste hoolduste vähene maht.

Lugege kõigist teemadest lähemalt allpool

  • Eesti ja Soome spot-hinnad langesid ning Läti ja Leedu hinnad tõusid NordBalti ühenduse hoolduse tõttu

Energiaturgudel oli jaanuarikuu võrdlemisi rahulik, põhjuseks eelkõige ootamatult pehme talv ning tootmisüksuste plaaniliste hoolduste vähene maht./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2017_01/kaart_est.jpg

Börs

Keskmine €/MWh

Muutus võrreldes eelneva kuuga

Miinimum

Maksimum

Nord Pool Eesti

33,27

-2,18%

17,38

117,12

Nord Pool Soome

33,29

-2,09%

17,38

117,12

Nord Pool Läti

35,14

2,81%

17,38

117,12

Nord Pool Leedu

36,88

6,01%

17,38

117,12

Eestis ja Soomes langesid elektrihinnad jaanuaris detsembriga võrreldes vastavalt 2,2% ja 2,1%. Lätis ja Leedus aga olid NordBalti 9 päeva kestnud hoolduse tõttu elektrihinnad 27. jaanuarini kõrgel ning kuu keskmine hind tõusis vastavalt 2,8% ja 6,0%. Õnneks toimus NordBalti hooldus perioodil, mil elektrit tarbiti suhteliselt vähe, ning sestap ei esinenud Läti ega Leedu hinnapiirkonnas teistest piirkondadest kõrgemaid hinnatippe.

/-/doc/8457332/news/turuylevaated/2017_01/keskmised_borsihinnad_est.jpg

Jaanuari elektrihindades mängis olulist rolli ka madal tarbimine, mis tulenes võrdlemisi soojast ilmast. Tänu sellele, et detsembris taastusid Põhjamaade hüdroreservid, said kõik Nord Pool Spoti hinnapiirkonnad jaanuaris nautida vähemalt mingil määral madalamaid hindu.

  • Prognoos: 2018. aasta lõpus tekivad soodsamad võimalused uue perioodi hinna fikseerimiseks
  1. aasta lõpuks hakkab Soomes, Olkiluoto tuumajaamas tööle 3. reaktor, mis toob turule täiendava elektri tootmisvõimsuse. See omakorda mõjutab elektrihinda turul, mis loob soodsamad võimalused 2019. ja edasisteks aastateks elektrihinna fikseerimiseks. Seetõttu soovitame ettevõtetel oma järgmise elektrilepingu osas vaadata hetkel lühemat perioodi ning fikseerida hinnad maksimaalselt 2018. aasta lõpuni.
  • Soe ja sademeterohke jaanuari esimene pool hoidis hüdroreservide tasemed stabiilsena

Elektriturul on viimasel ajal olulisel kohal olnud ilm. Detsembri soe ja sademeterohke ilm tõstis Põhjamaade hüdroreservide tasemed suurest puudujäägist võrdlemisi väikseks. Tänu pehmemale ilmale püsisid need stabiilsel tasemel (kuni 5 TWh alla normaali) suurema osa jaanuarist. Jaanuari temperatuur oli pidevalt ka normist kõrgemal. Lisaks soojemapoolsele ilmale aitas elektrihinda veidi madalamal hoida ka suhteliselt suur tuuleenergia toodang.Jaanuari viimastel päevadel hakkasid aga hüdroreservuaaride tasemed paraku langema ning kõigest loetud päevadega kukkus reservuaaride tase 9 TWh-ni alla normaali, mis jaheda ilma korral veebruaris võib tõsta elektrihinda. Veebruari tulevikutehingute hinnad reageerisid sellisele muutusele otsekohe kasvuga, kuid võrdluses jaanuariga võib oodata mõnevõrra madalamat elektrihinda.

  • Stabiilsel naftaturul põhjustasid väiksemaid hinnamuutusi kerged ületootmised ning Trumpi toetus Dakota naftatorule

Naftaturgudel andsid põhiliselt tooni Ameerika Ühendriigid ja sealsete puurtornide arvu kasv, mis peatas detsembri alguses alanud nafta hinnatõusu ning stabiliseeris hinna vahemikus 53–57 dollarit barrelist./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2017_01/toornafta_hind_est.jpgSügisel oodatakse Ameerika Ühendriikides kildagaasi buumi, mis hakkab naftahinda allapoole survestama. USA puurtornide arvu kasvu võib pidada ka mingil määral ennetavaks meetmeks, mis peaks kildagaasi konkurentsivõimet langetama. Oluline on siinkohal ka ehitusjärgus olev Dakota naftatoru, mis laseb sealsetel puurtornidel veel rohkem oma toodangut turule paisata./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2017_01/euro-dollar_est.jpgKõrgemat naftahinda pehmendab aga nõrgenev dollar, mille väärtus on hakanud langema USA uue presidendi Donald Trumpi poolt ette võetud äkiliste muudatuste tõttu.

  • CO2 kvootide kuu keskmine hind püsis muutumatuna. Hiinas jätkuvad kivisöetööstuse reformid mõjutavad kivisöe hinda

Kuu keskmiste hindade võrdluses püsis süsinikdioksiidi kvootide hind sisuliselt muutumatuna ning tõusis jaanuaris võrreldes detsembriga vaid 0,2%, mida mõneti võib seletada kivisöeturu rahunemisega./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2017_01/co2_est.jpgSiinkohal on oluline pöörata tähelepanu kivisöetööstuse reformidele Hiinas, kus plaanitakse piirata kivisöe kaevandamist ja vähendada ületoodangut. Selleks on kavas külmutada kivisöest toodetud energia hinnad, mis vähendab kivisöetööstuse ettevõtete kasumlikkust. Üldises pildis langes kivisöe hind 0,7% ning oodatakse eelmise aasta lõpus saavutatud hinnataseme püsimist.

  • Mahepõllumajandus alustas Enefixi põlevkivituhast tehtud mullaparendaja katsetustega

Selle aasta alguses sõlmisid Mahetootjate Nõu- ja Jõukoda ja Eesti Energia kokkulepe põletatud põlevkivist mullaparendaja Enefix katsetamiseks mahepõllumajanduses.Eesti Energia kütuste portfellihaldur Lauri Laanemäe sõnul on Eesti Energia koostöös Eesti Maaülikooli ja suurtalu pidajatega põhjalikult uurinud põlevkivituha mõju mullale. „Uuringu tulemused kinnitasid, et tänu aluselisele koostisele neutraliseerib põlevkivituhk kiirelt mulla happelisuse taset ning tõstab samaaegselt mulla viljakust, mis aitab taimedel pinnasest toiteelemente omastada. Lisaks sellele sisaldab põlevkivituhk ka rikkalikult kasvupinnasele ja taimekultuurile vajalikke mineraale ning on loodussõbralik materjal ehk teisisõnu- tootmisprotsessis toimub puhta loodusliku mineraalse kivimi (põlevkivi) kuumutamine ligikaudu 1 400 kraadi juures ning suitsugaasidest separeeritakse välja kaltsiumirikas tolmjas materjal. Kuna põletusprotsessi ei suunata jäätmeid ega muid kõrvalisi komponente-aineid, siis pole Enefix mullaparendajas ka kõrget raskemetallide sisaldust (nt. plii ja kaadmium), mida võib esineda lubimaterjalides, mis pärinevad jäätmeid või jäätmekütust põletavatest tootmistest. Enefix mullaparendaja on hea valik põllumehele, kes lisaks kiirele neutraliseerimisvõimele ja taimetoiteelementide sisaldusele, hindab ka mullaparendaja loodussõbralikust,“ selgitas Laanemäe./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2017_01/enefix_mullaparendaja.jpgEesti mahetootjaid ühendava organisatsiooni Mahetootjate nõu- ja jõukoda juhatuse liige Margus Ess näeb põlevkivituhast Enefix mullaparendajal perspektiivi ja võimalusi mahepõllumajanduses. „Mahepõllumajanduses säilitatakse ja parandatakse mullaviljakust orgaaniliste väetiste abil. Enefixi looduslik päritolu, väga rikkalik mineraalainete sisaldus ning aluseline koostis, mis neutraliseerib mulla happelisuse taset, teevad mullaparendajast vajaliku ja sobiliku toote ka mahepõllumajanduses tegutsevatele ettevõtete jaoks,“ sõnas Ess.Vastavalt sõlmitud kokkuleppele katsetakse Enefix tooteid 15 ha suurusel tavamaal, kus alates 10. aprillist hakatakse järgima maheviljeluse nõudeid. „Jaanuari alguses oli valitud maatükil kasutatud ligi 54 tonni Enefix mullaparendajat. Järgmistel perioodidel jälgime ning analüüsime Enefixi mõju mullale ja selle vastavuse mahepõllumajanduse normidele. Heade tulemuste korral võib saada põlevkivituhast mullaparendaja kasutamisest mahepõllumajanduses levinud praktika,“ ütles Ess.Põlevkivist elektri tootmisel eraldab Eesti Energia suitsugaasidest kõrge kaltsiumisisaldusega lendtuha, mis on keskkonnale ohutu ja sobilik kasutamiseks muldade lupjamiseks. Põlevkivituhka on Eesti põldudel kasutatud alates 1960ndatest aastatest. Eesti Energia alustas eelmisel aastal Enefixi kaubamärgi all põlevkivituhast mullaparendaja hulgimüüki põllumajandus- ja aiandusettevõtetele. Viimase kahe aasta jooksul on Enefix toodete müük suurenenud ligi neli korda. Põlevkivituha senisest suurem taaskasutamine aitab suurendada põlevkivist saadavat väärtust ning kasutada energia tootmisel tekkivaid kõrvalsaadusi efektiivselt ja keskkonnasäästlikult. Infot Enefix mullaparendaja kohta on võimalik leida aadressilt www.enefix.eu.

  • Kuidas ennetada ohte äripinna elektrisüsteemis?

Elekter on meie igapäevatöös ja äripindadel tänapäeval nii iseenesestmõistetav, et mõtleme sellele harva. Elektrisüsteemi rikked võivad meid asetada aga suurde ohtu. Eesti Energia elektritööde osakonnajuhataja Andrus Alas selgitab elektrisüsteemide võimalikke ohte ja jagab 3 head nippi ohutuse tagamiseks.Elektrisüsteemi amortiseerumine Aastakümneid tagasi ehitatud elektrisüsteemid ei pruugi tänapäevastele võimsustele vastu pidada. Kunagi ainult raadio ja laualambi tarbeks ehitatud toiteliini kaudu üritatakse mõnel pool töös hoida ka büroonurga veekeetjat, mikrolaineahju, rösterit ja vahel ka kliimaseadmeid või isegi serveriparki. Kuid mida suurem on tarbitav võimsus konkreetses juhtmes, seda suurem on ka seal liikuv vool. Vool vajab liikumiseks juhtme ristlõikepindala näol ruumi ja kui seda ei ole piisavalt, hakkab juhe kuumenema. Mida suurem on vool, seda intensiivsem on kuumenemine ja seda suurem on ka risk tulekahju tekkeks.Hooldamata elektrisüsteem amortiseerub kiiremini. Seepärast tuleb elektrisüsteemi puhtana hoida, selle ühenduspunkte kontrollida ning ka pingutada. Kaitseseadmeid on tarvis katsetada ja nende tööd ka analüüsida – aga seda kõike on lubatud teha ainult vastava kvalifikatsiooniga spetsialistidel.Vigased ümber- ja juurdeehitused Nõukogude ajal arvati olude sunnil, et igaüks peab oskama teha kõikvõimalikke töid.Kõik arvestatava praktilise kogemusega elektritööde ettevõtjad on tõenäoliselt näinud eluohtlikult ehitatud elektrisüsteeme. Üks ohtlikumaid võtteid on juhtmetele mittesobilike kaitsmete kasutamine. Kui aastakümnete eest toiteliini ette paigaldatud sulavkaitse enam vastu ei pea, siis vahetatakse see kergekäeliselt suurema amperaažiga kaitsme vastu. Seda, et juhe ise selle tulemusena koos hoonega maha võib põleda, ei peeta teadmatuse või pahatahtliku ükskõiksuse tõttu kuigi märkimisväärseks ohuks.Lisaks võidakse lootusetult segi ajada ka kaablite soonte värve, mille tagajärjel võib pinge sattuda elektrisüsteemi nendesse osadesse, Endiselt kohtavad elektrikud oma töös ka juhtumeid, kus elektrisüsteem on maandatud hoone torustiku külge või on maandusliin majast välja ehitatud, kuid maandusseade varraste paigaldamise näol või muud moodi tegemata jäänud. Lisaks võidakse lootusetult segi ajada ka kaablite soonte värve, mille tagajärjel võib pinge sattuda elektrisüsteemi nendesse osadesse, kus seda kindlasti olla ei tohiks./-/doc/8457332/news/800x500/elektritood_800x500_banner.jpg3 nippi elektrisüsteemi ohutuse tagamiseks 1. Hoidke oma äripinna elektrisüsteemist eemal isehakanus spetsialistid Küsi julgelt teenusepakkuja käest tema erialase ettevalmistuse kohta! Veenduge, et on olemas elektrialane pädevustunnistus (A-, B- või C-klassi pädevustunnistus) või töid teostav isik tegutseb pädeva isiku juhendamisel. Kui elektrik ei oska pädevuse kohta midagi arukat öelda, oleks tark teda oma elektrisüsteemist olukorra selginemiseni eemal hoida!2. Kontrollige elektrisüsteemi regulaarselt Seadusandlus näeb elektrisüsteemi ohutuse tagamiseks ette regulaarset elektrisüsteemi auditit. Kinnisvaraomanikele on see nõue sageli jäänud arusaamatuks, tekitades mõnikord ka vastumeelsust. Auditi eesmärk on anda regulaarse ülevaatuse kaudu elektrisüsteemi omanikule kindlus, et elektrisüsteem on ehitatud ja toimib ohutult ning vara on võimalike elektrisüsteemi rikete eest kaitstud. Ülevaatus tuleb kindlasti teha pärast iga ümber- või juurdeehitust elektrisüsteemis, olgu selleks siis kilbi ümberehitus või täiendamine, mõne uue toiteliini ehitamine või vana toiteliini vahetus. Ülevaatuse eesmärk on saada kinnitus elektrisüsteemi ohutuse kohta.3. Valige elektrisüsteemi eest vastutama käidukorraldaja, kes on pädev tegema elektrisüsteemi hooldust ja tehnilist kontrolli. Tuleb olla tähelepanelik, et valitud käidukorraldajal oleksid nii kogemus kui ka teadmised vajalike tegevuste kohta (käidukava koostamine, regulaarsete hoolduste teostamine, tegevuste dokumenteerimine ja lahenduste väljapakkumine). On igati arusaadav, et elektriohutusega seotud küsimused on elektrikauge inimese jaoks keerulised. Seetõttu ongi mõistlik usaldada need teemad spetsialistidele, kes elektrisüsteemi hooldamise ja ohutusega iga päev kokku puutuvad. Mitmed Eestis tegutsevad ettevõtted on meid valinud oma käidukorraldajaks, sh Logistika Pluss, Kalev AS ja Scania Eesti.Tellides kuni 31. märtsini Eesti Energialt käiduteenuse, saate esimesed 2 kuud tasuta .Telli Siit

  • Eesti Terviserajad kutsuvad veebruaris liikuma vabariigi terviseks

Veebruaris tähistame Vabariigi sünnipäeva. Selle puhul kutsume terve kuu jooksul inimesi Eesti terviseradadele liikuma, et teha kingitus nii iseendale kui Eesti Vabariigile.Teid ootab üle riigi enam kui 100 terviserada, kus puudub liikmemaks, pole hapnikupuudust ega lahtiolekuaegasid.Liikumine „Vabariigi terviseks!” kulmineerub 24. veebruaril, kui ootame kõiki korraga üle Eesti terviseradadele liikuma, et teha üheskoos ringi ümber maakera. Liikumiskilomeetrite arvestus toimub www.terviserajad.ee.Radade info koos kampaaniainfoga on alates 1. veebruarist üleval Facebook’i lehel.SA Eesti Terviserajad on asutatud 2005. aastal Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia AS-ide poolt. Eesmärgiks on kindlustada enamikule Eestimaa elanikkonnast terviseradade võrgustiku kättesaadavus aastaringseks ja tasuta liikumisharrastuseks. Hetkel on Eestis üle 100 terviseraja ja 27 siseterviserada.Kampaania “Vabariigi terviseks!” Toimub SA Eesti Terviserajad, Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile koostöös.

  • Latvijas Piens piimatööstus töötab nii päeval kui ka öösel

Läti ettevõte Latvijas Piens valmistab kvaliteetseid piimatooteid. Viimase kolme aasta jooksul on ettevõte hoogsalt arendanud eri juustusortide müüki nii Lätis kui ka piiri taga. Latvijas Piensi peaeesmärk on viia oma kaubamärgi Trikata juustud maailmakaardile teiste tuntuimate juustusortide Edami ja Gouda kõrvale./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2017_01/latvijas_piens_trikata_rituli.jpgEttevõtte visiitkaardiks nii Lätis kui ka praegustel eksporditurgudel on kindlasti Trikata toorjuust Sniega Bumbas (Lumepallid). „See toode avab meile uksi uutele turgudele,“ räägib ettevõtte tehnikadirektor Dainis Kaņepons . „Koostööpartnerid panevad seda tähele, sest Sniega Bumbas on uudne, teistest eristuv toode.“Viimase kahe aasta jooksul on Latvijas Piens sihipäraselt eksporti arendanud ning täna eksporditakse ettevõtte tooteid 11 riiki. 2016. aastal saavutati stabiilne tase selles osas, et 50% firma toodetest läheb ekspordiks. Tänavu on kavas ekspordi osakaalu veelgi suurendada ning selleks luuakse uusi kontakte seni vallutamata turgudel. Samal ajal tõhustatakse maksimaalselt tootmisprotsesse ja tõstetakse tootmisvõimsusi, muidugi säilitades toodete suurepärast kvaliteeti.Piimatoodete lõpphindu mõjutavad paljud tegurid ning oluline roll on ka elektri hinnal. Et Euroopa suurte juustutootjatega edukalt konkureerida, kavandatakse Latvijas Piensi tootmisprotsesse nii, et saavutada maksimaalsed tootmisvõimsused minimaalsete kuludega. Just seetõttu töötab Latvijas Piensi tehas pidevalt – nii päeval kui ka öösel. Kõige soodsama elektritariifina valis ettevõte Enefiti pakutud kolme tsooni tariifi./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2017_01/latvijas_piens.jpg„Enefit pälvis meie usalduse, sest koostöö käigus tõestas firma end hea partnerina ning tegi meie ettevõtte tegevuse eripäradest lähtudes mõlemale soodsa pakkumise,“ kommenteerib Latvijas Piensi tehnikadirektor Dainis Kaņepons. „Oluline on esile tõsta ka Enefiti töötajate proaktiivset suhtumist – nad ei tuleta ennast meelde mitte ainult siis, kui on vaja koostöölepingut pikendada, vaid edastavad meile ka uudiseid turu suundumuste kohta. See annab meile kui tootjale kindlustunde, et elektrienergia areng võib edaspidi ka meie ettevõtte arengut mõjutada.“

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.