Uudised

Eesti Energia kolmanda kvartali tulemusi iseloomustasid head toodangunäitajad. Kvartaliga tootis energiakontsern 85,8 tuhat tonni põlevkiviõli, sellest 38,4 tuhat tonni septembris, mis on rekordiline ühe kuu tulemus. Elektritoodang kasvas kvartalis aasta võrdluses 43%, kokku 2,5 teravatt-tunnini.

Eesti Energia müügitulude langus peatus ning kontserni käive oli kokku 171 miljonit eurot. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) vähenes aasta võrdluses 22%, jäädes siiski ligikaudu samale tasemele käesoleva aasta teise kvartaliga võrrelduna. Kokku ulatus kulumieelne ärikasum kolmandas kvartalis 52 miljoni euroni. Puhaskasumit teenis Eesti Energia kolmandas kvartalis 13 miljonit eurot.

Kontserni finantsdirektor Andri Avila ütles, et häid tulemusi elektri tootmises mõjutasid kõrgemad elektri hulgituru hinnad, madalam süsihappegaasi kvoodi hind ning valitsuse otsus, mille kohaselt seoti põlevkivi keskkonna- ja ressursitasud juulist lõpptoote maailmaturu hinnaga. „Oleme alates juunikuust elektrit massiivselt ka naaberriikidesse eksportinud, kolmanda kvartali Eesti elektri eksport on kokku olnud üle ühe teravatt-tunni, mis on väga hea näitaja. Elektri suurenenud tootmine ja eksport on vedanud kogu Eesti tööstustoodangut kvartali vältel,“ rääkis Avila. Ta lisas, et finantsturud näitavad elektri hinnale järgmise aasta alguseks olulist tõusu, sest keskmine elektri turuhind on uue aasta alguses Eesti hinnapiirkonnas 45 eurot megavatt-tunni kohta.

Põlevkiviõli tootis Eesti Energia kolmanda kvartaliga 86 tuhat tonni ning müüs 93 tuhat tonni. Näitajad kasvasid vastavalt 6% ja 20,5%. „Põlevkiviõli müügist teenitud tulu siiski kvartaliga aasta võrdluses vähenes ligi 7 miljoni euro võrra. Selle peamiseks põhjuseks on see, et kui 2015. aasta kolmandas kvartalis teenisime märkimisväärset tulu varasemalt sõlmitud kõrgema hinnaga riskimaandamistehingutelt, siis käesoleva aasta kolmandas kvartalis me finantstehingutelt enam olulist abi ei saanud,“ lausus Avila.

Eesti Energia investeeris kolmanda kvartali jooksul 33 mln eurot. Suurim osa investeeringutest ehk 22 miljonit eurot suunas kontserni võrguettevõte Elektrilevi jaotusvõrku. Kvartaliga rekonstrueeriti 45 alajaama ning ehitati 553 kilomeetrit ilmastikukindlat elektriliini, mis parandab elektrivõrgu kvaliteeti ja vähendab ilmastikust tulenevaid rikkeid. Samuti on käesoleva aastaga lõppemas kaugloetavatele elektriarvestitele ülemineku programm, mis vabastab inimesed elektrinäidu teatamisest. Kolmanda kvartali lõpuks olid kõigist Elektrilevi arvestitest 93% kauglugemise võimekusega.

Auvere elektrijaam töötas juulist kuni septembrini erinevatel koormustel. „Kuna praeguseks on selge, et suurtel koormustel töötades ei täida elektrijaam kokkulepitud tolmuheitmete norme, siis oleme peatöövõtja General Electricuga kokku leppimas ajaplaani elektrijaamale uute kottfiltrite paigaldamiseks. See lükkab elektrijaama vastuvõtmise General Electricult edasi tulevasse aastasse,“ sõnas Avila. Kuni uue kottfiltri paigaldamiseni töötab Auvere elektrijaam koormustel, mille juures jäävad tolmuheitmed normide piiresse.

Juunis kinnitas Eesti Energia nõukogu ettevõtte strateegilise tegevusplaani aastani 2020. Strateegiast tulenevatest uutest initsiatiividest olid kolmanda kvartali jooksul fookuses Poola energiamüügi turule sisenemise ja Eesti koduklientidele maagaasi müügi ettevalmistamine. Samuti kuulutas Eesti Energia välja hanke rajamaks Pärnumaale Tootsi Suursohu Baltikumi suurim tuulepark.