Uudised

Sander Randver

Eesti Energia portfellihaldur

Septembris mõjutasid elektri turuhindu kõige enam Rootsi-Soome vahelise kaabli hooldustööd, mis kattusid EstLinki piirangutega Soome suunal ning tingisid selle, et Eestis maksis elekter vähem kui Soomes .

Turuülevaates toome teieni kokkuvõtte energiaturgudest, elektri börsihindade muutustest ja nende mõjuritest septembris. Räägime lähemalt Baltikumi ja Soome elektrihindadest ning sellest, miks maksis septembris elekter Soomes rohkem kui Eestis. Ühtlasi tutvustame lähemalt meie Läti suurkliendi GroGlass energiaostu valikuid ning teeme kokkuvõtte rahvusvahelisest põlevkivisümpoosionist. Soovitame ka erinevaid võimalusi, kuidas hoida kokku 2017. aasta energiakulusid nii energiaostu kui ka elektritööde teenuste vallas.

Lugege teemadest lähemalt allpool

• Eestis ja Soomes tõusis kuu keskmine elektrihind, Lätis ja Leedus jäi hinnatase samaks »

Septembrikuu elektri börsihindu vaadates väärib märkimist asjaolu, et kuu keskmine elektrihind oli Eestis soodsam kui Soomes. Alates turu avanemisest (2013) on selline olukord esinenud vaid kuuel korral. Kui täpsemalt arvudest rääkida, siis Soomes ja Eestis tõusis hind 31,38 eurolt megavatt-tunnist vastavalt 32,52 ja 32,40 euroni/MWh , mis tähistab Soomes 3,63% ja Eestis 3,25% hinnatõusu. Läti ja Leedu kuu keskmised elektrihinnad liikusid septembris samas hinnatsoonis. Lätis tõusis elektrihind 33,77 €/MWh pealt 0,77% ehk 34,03 euroni/MWh ning Leedus 33,78 €/MWh tasemelt 0,74% ehk samuti 34,03 euroni/MWh ./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_09/kaart_est.jpg

• Nafta hind püsis samal tasemel augustiga, söe ja CO2 hind tõusis, hüdroreservid oodatust madalamad »

Septembri suurim üllataja oli kivisöeturg, mis tegi kuu viimasel nädalal läbi märkimisväärse tõusu. Globaalne kivisöeturg on tõusuteel eelkõige seetõttu, et Hiina on hakanud kivisöe kaevandamist tugevalt reguleerima, sulgedes madala efektiivsusega ja keskkonda reostavaid kivisöekaevandusi. Septembri lõpus esines ka tõrkeid kivisöe tootmises. Kivisöe hinna tõusus mängisid suurt rolli ka Prantsusmaa tuumajaamade hooldused, mis samuti tekitasid suurema nõudluse kivisöe järele.Hoolimata kivisöe hinna pea kahekordsest tõusust võrreldes veebruari seisuga (36,50 dollarilt 64,75 dollarini tonnist ) pole kivisüsi ikka veel saavutanud piisavalt kõrget taset, et maagaasi nõudluses oleks märgata suuri erinevusi . Kivisöe tõsine hinnatõus tekitas suurtel kivisöetarbijatel vajaduse maandada riske ning sõlmida tulevikutehinguid. Sellega kaasneb CO2 kvootide hankimine, mis tekitas nimetatud kvootide järele suurema nõudluse ja tõstis nende hinda. CO2 kvootide hind tõusis seeläbi septembri jooksul 13,24% ehk 4,38 euro pealt 4,96 euroni tonnist ./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_09/co2_est.jpgSeptembris langes Põhjamaade hüdroreservide tase , mis jäi kuu lõpus lausa 12,2 TWh alla prognoositud taseme. Madalad hüdroreservid on eelkõige tingitud väga hea ilmaga septembrikuust, mil Põhjamaades esines võrdlemisi vähe sademeid. Kuna nüüd on kätte jõudmas jahedam periood ning Põhjamaades võib varsti juba oodata vihma asemel lund, siis liiguvad hüdroreservid pigem langustrendis. Võib oletada, et kivisöe nõudlus Euroopas on tõusnud ka madalamate hüdroreservide pealt, mis tulevikuperspektiivis muudab tasuvamaks ka kivisöest elektrienergia tootmise.Oluline uudis naftaturul on see, et septembri viimasel nädalal sõlmis OPEC esimest korda kaheksa aasta jooksul kokkuleppe naftatoodangu vähendamiseks 750 000 barreli jagu päevas . On kostnud ka kahtlusi, et kas piirang on ikka piisavalt suur, sest naftaturul on ületoodang siiani küündinud kohati umbes 2 000 000 barrelini päevas. Siiski mõjutab nimetatud otsus naftahinda pigem tõusma. Üldjoontes püsis naftaturg septembris augustiga sarnasel tasemel ning kuu keskmine barrelihind tõusis 0,17% ehk 47,24 dollarini . Oktoobri esimestel päevadel ületas nafta hind ka $50/BB taseme ning tõusis viimase 12 kuu kõrgeimale tasemele $52,76/BB./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_09/toornafta_hind_est.jpgÜldiselt püsis USA dollar samal tasemel kui augustis peamiselt tänu headele tööstustulemustele Ameerika Ühendriikides. Euroga võrreldes paneb investoreid siiski veel muretsema Brexit, mis muutis eurot nõrgemaks. Kokkuvõttes püsis septembrikuu keskmine EUR/USD kurss sisuliselt muutumatuna. Septembri keskmine kurss oli 1,1212, mis on enam-vähem sama nagu augusti keskmine./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_09/euro-dollar_est.jpg

• Vaadake üle, kuidas saaks ettevõtte energiakulusid 2017. aastal kokku hoida! »

Kätte on jõudnud selle aasta viimane kvartal. Enamikul äridel on see kiire aeg, mille jooksul on vaja üle vaadata paljud lepingud, mis saavad läbi aasta lõpus. Samuti on see aeg, mil tasub üle vaadata võimalikud kokkuhoiukohad järgmiseks aastaks. Energiaostu partnerina soovime olla ettevõtetele abiks, pakkudes kliendipõhist nutikat elektriostu lahendust, peatset gaasiostu võimalust 2017. aastaks ning kulude kokkuhoidu korras elektrisüsteemi kaudu.

• Aitame leida ettevõttele kõige sobivama elektriostu strateegia järgmisteks aastateks. **Seome ettevõtte elektritarbimise eripära turuteabega ning pakume välja nendest lähtuva elektriostulahenduse, võimendades kliendi maksimaalset kasu**. Uue perioodi elektrienergia pakkumise saamiseks võtke ühendust oma suurkliendihalduriga, kelle andmed leiate [siit »](/et/suurkliendile)
• **Kõigile gaasitarbijatele on meil hea sõnum! Oleme peatselt valmis pakkuma oma äriklientidele 2017. aastaks gaasiostu võimalust**, mis arvestab kliendi ootuste ja gaasituru mõjuritega. Pikaajaline prognoos näitab, et seoses naftahindade tõusuga on järgmise aasta alguses oodata gaasihinna kallinemist. Hinnatõusu ootust põhjendab ka asjaolu, et OPEC on võtnud vastu otsuse piirata naftatoodangut, millel on gaasihinda kergitav mõju. Tegu oleks siiski veel üpris hea hinnaga, aga hinnatõusu ootuses soovitame oma gaasihinna täielikult või osaliselt fikseerida, et hoida energiakulud kontrolli all.

Juhul, kui olete gaasipakkumisest huvitatud, aga ei ole veel sellest oma personaalsele kliendihaldurile Eesti Energias teada andnud, saate seda teha kohe, saates e-kirja aadressil või helistades 715 0466 .

/-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_09/toornafta_hind_12_kuud_est.jpg

• **Ettevõtte tõrgeteta töö üheks kriteeriumiks on tänapäevane ja töökindel elektrisüsteem**. Kui teil on plaanis tellida sel sügisel elektritööde teenuseid, siis tasub võtta pakkumine Eesti Energialt. Pakume nii seadusega nõutud teenuseid, nt käiduteenust ja elektrisüsteemi auditit kui leiame lahenduse reaktiivenergia kulu ning võrguhäirete vähendamiseks. Uuendame või ehitame välja elektrisüsteemi ettevõtte kontoris, teenindusruumides, laos või tootmisettevõttes. Meie teenused hõlmavad nii projekteerimist, konsultatsiooni kui ka kõiki muid tegevusi, mis on seotud elektrisüsteemide ja -seadmetega. [Vaadake lähemalt »](/et/elektritood)
• Balti riikide uudised »

Septembris korraldas Elering limiteeritud PTRide (physical transmission right) oksjoni

Septembri lõpus korraldas Eesti põhivõrguettevõtja Elering limiteeritud PTRide oksjoni. PTR kujutab endast riskimaandusinstrumenti, mis on pikaajaline vahend elektrikaubandusega seotud hinnariski maandamiseks. Lihtsustatult väljendades on tegu instrumendiga, mis lubab Läti ja Leedu turgudel kaubelda elektrienergiaga, võttes referentsiks Eesti elektrihinna, millele lisandub PTRi komponent , mis 2017. aastal on 2,53 €/MWh.Kui vaadelda Eesti ning Läti ja Leedu 2015. aasta keskmist elektrihinda, siis Eestis oli see 31,08 €/MWh, Lätis 41,85 €/MWh ja Leedus 41,92 €/MWh. Seega maksis Lätis elekter 2015. aastal keskmiselt 10,77 €/MWh rohkem kui Eestis ning Leedus 10,84 €/MWh rohkem kui Eestis.Seoses NordBalti turule tulekuga on hinnavahe mõnevõrra vähenenud . Septembri lõpu seisuga on Eesti 2016. aasta keskmine elektrihind püsinud sarnasel tasemel eelmise aastaga (31,60 €/MWh). Lätis on aasta keskmine hind praeguse seisuga 35,56 €/MWh (vahe Eesti hinnaga 3,76 €/MWh) ja Leedus 36,08 €/MWh (vahe Eesti hinnaga 4,48 €/MWh). See näitab, et praegu püsib ikkagi risk, et Läti ja Leedu keskmine elektrihind on Eesti keskmisest kõrgem.Põhiline hinnaerinevus tekib kõrge tarbimisega ajahetkedel päevasel perioodil, mil Läti ja Leedu tunnihinnad võivad olla üle 10 €/MWh kallimad kui Eestis. Pika perioodi keskmine hind seda vahet nii hästi ei kajasta, sest öösiti madala tarbimisega kellaaegadel on Läti ja Leedu elektrihind võrdväärne Eesti omaga.Kui näiteks vaadelda elektrihinda päevasel ajal kella kaheksast hommikul kella üheksani õhtul ajavahemikus juuli algusest septembri lõpuni, mil NordBalt on toiminud võrdlemisi töökindlalt, siis nimetatud tundide keskmine hind oli Eestis 35,65 €/MWh, Lätis 41,39 €/MWh (vahe Eestiga 5,74 €/MWh) ning Leedus 41,93 €/MWh (vahe Eestiga 6,28 €/MWh). Tuginedes tegelikele hinnaandmetele selles ajavahemikus võib teha järeldused, et elektrihind on Lätis ja Leedus siiski tunduvalt kõrgem päeva-ajal, mil elektrit rohkem tarbitakse.Eesti Energia tütarettevõtte Enefit hakkab nii Lätis kui ka Leedus pakkuma uut paketti, mis koosneb Eesti börsihinnast ja PTRist, maandades väga hästi sellist hinnariski. Hinnarisk tekib just asjaolust, et Läti ja Leedu elektriturg sõltub suuresti Eesti ja Läti vahelisest ühendusest ja NordBaltist ning praegune konfiguratsioon ei suuda kõrge tarbimisega perioode täielikult teenindada.

Hando Sutter: Eestil on maailmas unikaalne oskus põlevkiviuuringuid teostada ja tehnoloogiaid arendada

Rahvusvahelisel konverentsil „Põlevkivi 100“ peetud ettekandes ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, et maailma teadaolevad põlevkivivarud sisaldavad ligikaudu 6050 miljardit barrelit põlevkiviõli. Maailma toornaftavarud on sellest neli korda väiksemad.Olukorras, kus maailma energiavajadus järjest kasvab, on põlevkivi kasutamise saja-aastane oskus ja kogemus Hando Sutteri sõnul Eesti riigi jaoks hea ekspordiartikkel. „Suudame tänaste maailmaturu õlihindade juures toota ja õli müügist kasumit teenida,“ rääkis Sutter oma ettekandes. „Veel mõne aasta eest, kui nafta hind maailmaturul oli üle 100 USA dollari barreli eest, ei oleks keegi seda uskunud.“Sutter lisas, et madalad energiahinnad on sundinud kõiki energiatootjaid oma tegevusi üle vaatama ja efektiivsuskohti leidma, sest konkurents on väga tihe. „Ka Eesti Energia eesmärk on tuua Enefiti tehnoloogiakulud alla selliselt, et uued investeeringud oleksid tasuvad nafta hinnatasemelt 60–65 dollarit barrelist.“/-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_09/sympoosion_sutter.jpgHando Sutter, Eesti Energia, juhatuse esimees„Eesti Energia on oma põlevkivialast oskusteavet jaganud rohkem kui kümne riigiga üle maailma. Oleme ka tulevikus valmis arendaja ja oskusteabe müüjana enda teadmisi põlevkivienergeetikast teiste riikidega jagama,“ lausus Sutter. Põlevkivialaseid uuringuid ja koostööd on tehtud Türgis, Myanmaris, Egiptuses, Iisraelis, Tais, Indias, Kasahstanis, Uruguays, Jordaanias, Ameerika Ühendriikides, Marokos, Mongoolias, Hiinas ja Serbias.Põlevkivisümpoosionil astus üles ka Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm, kelle sõnul on tänavune aasta Eesti põlevkivitööstuse jaoks märgiline – põlevkivi kaevandamise algusest möödub 100 aastat ning sama kaua on põlevkivi Eestis teaduspõhiselt uuritud. “Põlevkivi teaduspõhine uurimine Eesti ülikoolide kaasabil võimaldab riigil teha tarku otsuseid, et põlevkivi annaks ka edaspidi ühiskonnale kasu, looks uusi töökohti ning edendaks innovatsiooni selles ainulaadses valdkonnas maailmas,” rääkis Kalm.Tallinna Tehnikaülikooli rektor akadeemik Jaak Aaviksoo sõnas sümpoosionil, et saja aastaga on Eesti põlevkiviteadus tõusnud maailmatasemele. „Me oleme õppinud, et põlevkivis peitub ühtaegu nii suur potentsiaal kui ka väljakutse. Kuidas seda taastumatut ressurssi võimalikult efektiivselt ja keskkonnasõbralikult väärindada – see on ülesanne, millele teadlased otsivad ja leiavad parimaid lahendusi,“ ütles akadeemik Aaviksoo.20.–21. septembrini toimus Tallinnas rahvusvaheline sümpoosion „Põlevkivi 100“, kus osales ligikaudu kolmsada eksperti 21 riigist. Kahe päeva jooksul peeti sümpoosionil üle neljakümne ettekande. 22.–23. septembril said sümpoosionil osalejad tutvuda Eesti Energia tootmisüksustega Ida-Virumaal. Eesti Energia korraldas põlevkivisümpoosioni koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ürituse läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_09/sympoosion_saal.jpg

Peatselt saavad kodutarbijad sõlmida Eesti Energiaga ka maagaasilepingu

Eesti Energia on äriklientidele gaasi müünud juba kolm aastat. Selle aja jooksul on meid eelistanud väga paljud ettevõtted ning kontserni tänane turuosa gaasiturul on ligi 25%. Peatselt on ka Eesti kodutarbijatel võimalik sõlmida Eesti Energiaga gaasileping.Kui kasutate kodus gaasi, siis soovitame teil kindlasti võrrelda oma tänase teenusepakkuja gaasilepingu tingimusi Eesti Energia pakkumisega. Soovi korral andke oma huvist meile teada siin. Kõigi huvilistega võtame ise lähiajal ühendust./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_09/gaas_filtriga.jpgPakume koduklientidele mitut gaasipaketti, mille seast saab igaüks valida endale sobivaima – eeldusel, et gaasi tarbimiskohas on olemas kehtiv võrguleping gaasivõrguettevõttega. Eesti Energia on esimene gaasimüüja, kelle juures saavad kliendid otsustada, milline gaasiostu lahendus sobib kõige enam nende tarbimisharjumustega . Lisaks suuremale paketivalikule on meie oluline eelis ka mugav võimalus saada kõik energiateenused ühelt pakkujalt .Teil on juba täna võimalik võtta Eesti Energiaga ühendust, et saada meilt gaasipakkumine järgmiseks aastaks. Selleks registreerige oma andmed gaasi lehel, kirjutage aadressil või helistage klienditelefonil 777 1545.Gaasimüüja vahetamine on äärmiselt mugav ja kiire. Kui otsustate sõlmida gaasilepingu Eesti Energiaga, tuleb teil astuda vaid üks samm – võtta meiega ühendust. Kogu edasise ajame ise korda.

Enefit Solutions valmistab Soomes asuvale Metsä Fibre Äänekoski biomassitehasele etteandeseadmed

Eesti Energia tütarettevõte Enefit Solutions projekteerib, toodab ja paigaldab Soomes asuvale Metsä Fibre Äänekoski biomassitehasele neliteist kuni 30-meetrilist tooraine etteandeseadet. Tänaseks on Enefit Solutions alustanud Äänekoski tehases seadmete kokkupanekut. Lisaks etteandeseadmetele ehitab Enefit Solutions biomassitehasele ka väiksemad detailid – konveierite rulltoed./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_09/aanikoski_projekt_tehase_arvutimudel.jpgÄänikoski projekt. Tehase arvutimudelEnefit Solutionsil on ka varasem tööstusseadmete ehitamise kogemus ning rahvusvaheliste ekspordiprojektide referentsid. Projekti käigus arvestab ettevõte tellija kõrgete nõudmiste, tähtaegade ja ehitatava tehase spetsiifikaga.Äänekoski biomassitehase ehitus algas aasta tagasi ning tehas peaks valmima 2017. aastal.

• Groglassi saavutuste võti on läbimõeldud otsused ja uuenduslikud tehnoloogiad »

Eesti Energia Läti tütarettevõtte Enefiti klient Groglass® on üks Läti kõrgtehnoloogilisi edulugusid. Ettevõte alustas kasvuhooneklaasi tootmisega, ent valmistab nüüd juba klaastooteid, mida kasutatakse maalide raamimiseks sellistes kuulsates kohtades nagu Louvre ja Londonis asuv Rahvusgalerii. Groglass valmistab mittepeegeldavat ehk nähtamatut klaasi, samuti muid klaas- ja akrüültooteid, mida kogu maailmas pakub ainult mõni ettevõte . Mittepeegeldava nanokattega töödeldud klaas kaitseb klaasitud eset kahjuliku ultraviolettkiirguse eest kuni 100% ulatuses.Groglassi finantsjuht Vadims Basalajs kirjeldab ettevõtte toodangut: „Me töötleme klaasi, mida seejärel kasutatakse elektroonikaseadmete ekraanide, külmkapiuste, külmvitriinide ja luksuslike arhitektuuriprojektide jaoks, kunstiteoste raamimiseks ning teiste lahenduste jaoks, kui on vaja „nähtamatut klaasi”, mis vähendab valguse peegeldumist klaasilt ja parandab selle läbipaistvust.”/-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_09/GroGlass_museum.jpgGroglassi kaht tootmisliini teenindab umbes 150 töötajat. Suurte tootmismahtude tõttu mängib ettevõtte eelarves ühe põhikuluna olulist rolli elekter, mistõttu on ettevõttele oluline leida viise nende kulude prognoosimiseks. Kõige sobivama viisina on Groglass valinud Enefiti pakutava fikseeritud elektrihinnaga paketi, mis võimaldab prognoosida elektrikulude suurust.Riikide arv, kuhu eksporditakse Groglassi toodangut, on hiljuti suurenenud 46 riigini. Seoses sellega on viimase 18 kuuga Groglassi klientide arv ja käive kasvanud 30%. „Ettevõtte arengu soodustamiseks oleme ehitanud teise tootmisüksuse, kus kasutame keemiliste kihtide pealekandmise tehnoloogiat,“ selgitas Vadims Basalajs. „Seal hakkame valmistama uusi tooteid, mis avavad jälle ukse uutele turgudele sisenemiseks.” Ettevõte ei taha ka tulevikus arengus seisma jääda, vaid kavatseb jätkata tööd uute toodetega, et pakkuda klientide vajadustele vastavaid ning veelgi uuenduslikumaid tooteid./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_09/GroGlass_building.jpgGroglassi toodangut ja ekspordipotentsiaali hinnatakse kõrgelt nii Lätis kui ka mujal maailmas. Seda näitab mitte ainult klientide rahulolu, vaid ka see, et ettevõte on viimase mõne aasta jooksul saanud palju rahvusvahelisi ja kohalikke auhindu./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2016_09/vadims_basalajs.jpgVadims Basalajs: „Elekter on üks olulisemaid tootmiskulusid ja see summa võib olla igal kuul erinev. Kuna aga **Groglass ohjab riske, mis võivad ettevõtet ebasoodsalt mõjutada, siis on meie jaoks oluline hoida kulusid kontrolli all ja vähendada nende võimalikku kõikumist**. Just seetõttu valiti fikseeritud hinnaga elekter. Kuna Enefit on oma ala professionaal ning suudab kõiki tegureid adekvaatselt hinnata ja pakkuda fikseeritud hinda, tagades mõlemale poolele soodsad tingimused, otsustasime ka tänavu jätkata koostööd Enefitiga.“

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.