Uudised

Mathias Vaarmann

Eesti Energia suurkliendi ärijuht energiamüügis

Seekordses turuülevaates võtame kokku möödunud aasta olulisimad trendid ja muutused energiaturgudel. Analüüsime elektribörsi märgatavat langust ja selle põhjuseid, heidame pilgu toornafta hinna ja euro väärtuse langusele ning selgitame, millised muutused ootavad maailma energiaturgusid uuel aastal. Anname ka teada, et suuräriklientidel on veel võimalik sõlmida gaasiostu leping, kehtivusega 2016. aasta lõpuni. Kliendiloos räägib oma elektriostustrateegiast korduvkasutatavate PET-pakendite suurtootja RETAL Lithuania.

Vaata ülevaate videotutvustust:

Loe teemadest lähemalt:

• 2015. aasta börsihindu iseloomustas märkimisväärne langus »

Möödunud aasta tõi päris suure languse kõigisse Nord Pool Spoti (NPS) elektribörsi piirkondadesse: tururegioonide keskmine hind langes 2014. aasta 33,7 eurolt megavatt-tunnist 2015. aastal 25,1 euroni , mis tähistab elektrihinna keskmiselt 25,5-protsendilist langust NPSis./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_kokkuvote/keskmised_borsihinnad_est.jpgSuurima languse tegi läbi Põhja-Norras asuv Norra neljas turupiirkond: hinnad langesid keskmiselt ligi 11 eurot megavatt-tunni kohta (31,44 eurolt 2014. aastal 20,43 euroni 2015. aastal), mis märgib lausa 35-protsendilist langust . Norras tervikuna kukkusid hinnad keskmiselt 30,3 protsenti ehk 20,4 euroni megavatt-tunnist. Taani hinnad langesid 24,6 protsenti ehk 23,7 euroni ning Rootsi hinnad 31 protsenti ehk 21,8 euroni.Baltikumis ning Soomes langesid hinnad samuti, kuid mitte nii suurel määral kui teistes NPSi riikides. Kuna neljal riigil puudub piisav ligipääs Norras ja Rootsis toodetud odavale hüdro- ja tuumaelektrile, jäi langus Soomes ja Eestis 17,5 protsendi juurde, Lätis ja Leedus 16,5 protsendi lähedusse .Nõnda kujunes Soome aasta keskmiseks elektrihinnaks NPSi börsil 29,66 eurot ja Eesti turul 31,08 eurot megavatt-tunnist. Lätis ja Leedus said aasta keskmisteks hindadeks vastavalt 41,85 eurot ja 41,92 eurot megavatt-tunnist. Sellegipoolest saavutati Eestis, Lätis ja Leedus NPSi elektribörsiga liitumisest saadik madalaim aasta keskmine hind . Soomes maksis elekter viimati vähem 2004. aastal, mil keskmine hind oli 27,68 eurot.Tasub märkida, et 2015. aasta detsembris langes Eesti turupiirkonna keskmine hind 26,72 euroni megavatt-tunnist. Aasta viimase kuu madalaimaks elektri tunnihinnaks sai Eestis 0,32 €/MWh – tegu on Eesti jaoks elektribörsiga liitumisest saadik madalaima kuu keskmise hinnaga./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_kokkuvote/kaart_est.jpg

Baltikumi elektriturgudele lisandusid Leedut Poola ja Rootsiga ühendavad kaablid

Baltikumi elektrituru jaoks oli 2015. aastal üks olulisemaid sündmusi Leedut Rootsi ja Poolaga ühendavate kaablite valmimine. 700-megavatine NordBalt, mis ühendab Leedu turgu Rootsiga, sai valmis novembris ning on turuülevaate kirjutamise ajaks jõudnud testimisfaasi. Kui merealune ülekandekaabel antakse täielikult turu kasutusse, on oodata hindade langust Leedu ja Läti turgudel. NordBaltiga paralleelselt sai valmis LitPol Linki esimene 500-megavatine osa, mis ühendab Leedut Poola turuga. Teine 500-megavatine osa lisandub lähiaastatel. Kui NordBalt avaldab Läti ning Leedu turgudele kindlasti hindu alandavat mõju, siis LitPol Link võib mõningatel tundidel kahe riigi hindu isegi kergitada – juhul, kui Poola hinnad kujunevad Leedu ja Läti hindadest kõrgemaks. Eesti elektrihindu võib nende kahe kaabli lisandumine senisest mõnevõrra enam Soome hindadega ühtlustada, sest koormus Eesti ja Soome vahelistes kaablites EstLink-1 ja -2 langeb.

Rootsi tuumajaamade plaanid võivad tulevikus elektrihinda tõsta

Nord Pool Spoti (NPS) elektriturgu mõjutas möödunud aastal oluliselt ka uudis Rootsi tuumajaamade reaktorite sulgemisest nende madala kasumlikkuse tõttu. Oktoobris kinnitas Ringhalsi tuumajaama suuromanik Vattenfall, et tuumajaama esimene ja teine reaktor suletakse vastavalt aastatel 2020 ja 2019. Samuti andsid Saksamaa E.ON ja Soome Fortum teada, et sulgevad nende ühisomandis oleva Oskarshamni tuumajaama esimese ja teise reaktori. Esimene reaktor kuulub sulgemisele 2017. ja 2019. aasta vahel ning teine reaktor annab viimase elektri võrku 2020. aastal. Neli reaktorit kokku suudavad toota ligi 2900 megavatti elektrienergiat. Võrdlemisi suure võimsuse kadumine turult võib tõsta megavatt-tunni hindu NPSi elektriturul aastaks 2020 mitme euro võrra.

• Küsi Eesti Energialt 2016. aasta lõpuni kehtiv soodne gaasipakkumine! »

Kõik suurärikliendid, kel jäi eelmise aasta lõpus sõlmimata soodne gaasileping Eesti Energiaga, saavad selle sõlmida ka tänavu. Eesti Energia pakub ettevõtetele võimalust osta nii elektri- kui gaasienergiat samalt pakkujalt ning aitab leida personaalse kliendihalduri abil igale ettevõttele sobivaima ostulahenduse. Kliendile tähendab see muuhulgas väiksemat ajakulu erinevate energiatarnijatega suhtlemisel.Eesti Energia suurkliendiosakonna juht Artur Teesalu rõhutab, et Eesti Energia pakub oma klientidele nende vajadustest lähtuvat gaasiostulahendust: „Nii on kõigil huvilistel võimalik küsida Eesti Energialt teise müüjaga sõlmitud lepingule konkureeriv pakkumine ning võrrelda neid ja valida soovi korral Eesti Energiaga täielikult või osaliselt fikseeritud gaasihind 2016. aasta lõpuni .“ Fikseeritud hinnaga toote eelisena nimetab Teesalu kliendi paremat võimalust oma gaasikulusid täpsemalt prognoosida ja kontrollida.Gaasiostu pakkumise saamiseks võtke ühendust Eesti Energia ärikliendihalduritega, kes on valmis abistama teid kõigis energiaostuga seonduvates küsimustes.Eesti Energia on pakkunud suurema gaasitarbimisega äriklientidele juba kolm aastat lisaks elektriostule ka gaasiostu võimalust, mille eelisteks on tarnekindlus ja mugavus.

• Mis toimus 2015. aastal toornafta ja süsiniku hinna ning euro ja dollari kursiga? »

Toornafta hind kaotas aastaga kolmandiku väärtusest

1. aastal kiiresse langusesse keeranud Brenti toornafta hind jätkas sama trendi ka 2015. aastal. 2014. aasta juunis veel 115 dollarit maksnud toornaftabarreli väärtus oli 2015. aasta alguseks vähenenud enam kui poole võrra – **2015. aasta jaanuari alguses oli toornafta hind 56,4 dollarit barreli kohta. Aasta vältel kaotas Brent veel 34% aasta alguse väärtusest ning aasta viimasel päeval maksis toornaftabarrel 37,28 dollarit**. Käesoleva ülevaate kirjutamise ajaks on Brenti toornafta hind langenud 33,15 dollarini, mis on ühtlasi **viimase ligi 12 aasta madalaim hind**. /-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_kokkuvote/toornafta_hind_est.jpg Nafta hinda survestas möödunud aastal tugevalt **globaalne ülepakkumine naftaturgudel**, mis sai alguse **USA nn _shale oil revolution_’iga** ning võttis kiireima hoo sisse pärast 2014. aasta OPECi kohtumist, kus naftat eksportivate riikide kartell eesotsas Saudi Araabiaga otsustas tootmiskoguseid mitte piirata ning oma turuosa säilitada.
2. aasta detsembris **tootis OPEC 31,62 miljonit barrelit päevas, mis läheneb juba rekordtasemele**. Alates OPECi 2014. aasta novembrikuisest otsusest on kartelli tootmine kasvanud ligi 1,4 miljoni barreli võrra päevas. Juulis püstitas OPEC viimase enam kui 15 aasta tootmisrekordi, pumbates välja 31,88 miljonit barrelit päevas. Möödunud aastal võtsid lääneriigid vastu otsuse lõpetada **Iraanile kehtestatud sanktsioonid**, mis lubab Iraanil taas hakata eksportima naftat läänemaailma turgudele. Iraan on lubanud esimesel võimalusel kergitada oma tootmist poole miljoni barreli võrra päevas ning seejärel veel pool miljonit 2016. aasta lõpuks. Iraani nafta naasmine turgudele kergitab toornafta pakkumist veelgi. Veel suurema hoo andis nafta hinna langusele **2015. aastal üleüldine toornafta nõudluse langus maailma kehva majandusseisu tõttu, seda eriti Hiinas**. Rahvavabariik on üks suurimaid nafta tarbijaid maailmas ning suurriigi majanduse kehv käekäik langetab riigi naftanõudlust märgatavalt, mis omakorda annab tugevasti tunda maailmaturgudel. Toornafta hinna languse kolmandaks mõjuriks oli mullu **järjekordse tugevnemise läbinud USA dollar**. Kuna toornaftaga kaubeldakse dollarites, siis kallim dollar tähendab omakorda kallimat toornaftat nende jaoks, kelle põhivaluuta ei ole dollar. Seetõttu on dollari tugevnemisel toornafta hinnale negatiivne efekt.

Euro väärtus kukkus möödunud aastal 10%

Ühendriikide dollar sai kiire tugevnemishoo sisse juba 2014. aasta maikuus, mil euro ning dollari suhteks kujunes Euroopa Keskpanga (EKP) andmetel ligi 1,4 dollarit ühe euro kohta. 2014. aasta lõpuks oli see suhe kukkunud 1,2 dollarini euro kohta, mis tähistab dollari 14-protsendilist tugevnemist (või euro nõrgenemist).2015. aasta tugevaim hetk saabus dollarile aprillis , mil kahe valuuta suhe oli väga ligidal pariteedile: ühe euro eest sai osta pisut enam kui 1,05 dollarit. Aasta lõpuks oli euro mõnevõrra taastunud ja EKP andmeil kujunes kahe valuuta suhteks aasta viimasel päeval 1,0887. See tähistab euro pea 10-protsendilist langust aasta jooksul./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_kokkuvote/euro-dollar_est.jpgDollari viis 2014. ja 2015. aastal tugevale tõusuteele USA majanduse jõuline kulg ning sellele vastanduv eurotsooni majanduskäik, mis on jätnud pigem soovida. Otsustava tõuke andis kahe valuuta suhte liikumisele Euroopa Keskpanga rahanduspoliitika , mille alusel hoitakse keskpanga intressimäärad väga madalal ja „trükitakse“ eurosid, süstides neid majandusse, et viimast turgutada.USA keskpank võttis 2015. aastal täpselt vastupidise suuna ning tõstis detsembrikuisel kohtumisel baasintressimäära esimest korda ligi kümne aasta jooksul. Selle olulisus peitub asjaolus, et keskpankadel ning nende poolt kontrollitaval baasintressimääral on äärmiselt tugev jõud vastava riigi või riikide majanduse käekäigu üle. Turuosalised jälgivad keskpankade otsuseid väga pingsalt ning üllatused keskpankade pressikonverentsidel avaldavad üldjuhul valuuta- ja aktsiabörsidele tugevat mõju.

Süsihappegaasi hind kerkis 2015. aastal viimaste aastate tippu

1. aasta vältel oli CO2 hind (2016. aasta kvoot) stabiilses tõusutrendis. **Oktoobri lõpuks kerkis kasvuhoonegaasi hind viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele ehk ligi 9 euroni ühe tonni kohta**. Aastat alustati hinnaga 7,2 eurot tonni kohta ning aasta lõpetati 8,3 euro hinnatasemel. **Viimati oli CO2 kallim 2012. aasta novembris. 2011. aastal maksis süsihappegaas veel ligi 23 eurot tonnist.** /-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_kokkuvote/co2_est.jpg Süsiniku hinnad leidsid 2011. aasta tipust saadik tugeva langustrendi pärast seda, kui CO2 kvootide hulk turul hakkas märgatavalt ületama kvootide nõudlust. Eelmise aastakümne lõpu finantskriis ning sellele järgnenud kehv majandusseis langetas Euroopas kvootide nõudlust, samas kui Euroopa Liidu riigid paiskasid kvoote turule jätkuvalt samas mahus. Aastaid kestnud tugev ülepakkumine turul viis süsiniku hinna langusesse ning **tänaseks ei ole kvootide hinnad endisele tasemele taastunud**. **Kvoodi hinda hakkas aga taas tasapisi kergitama euroliidu plaan reformida Euroopa süsinikuturgu**. 2015. aasta juulis kiitis Euroopa Parlament heaks plaani korraldada ümber CO2 kvootide kauplemise turg, seda algusega aastal 2019. **Reformi aluseks on luua turustabiilsusreserv** ehk Market Stability Reserve, mis hakkab kontrollima süsiniku saastekvootide saadavust turul. Liiga suure pakkumise ajal eemaldatakse kvoote ning pakkumise puudulikkuse ajal paisatakse uusi kvoote turule. **Sellise tegevuse abil on euroliidul võimalik kontrollida CO2 hinda turul ning kergitada selle hinda taas tasemele, mis sunnib süsiniku õhkupaiskajaid investeerima lahendustesse, mis piiravad nende saaste taset**.

• Mida kliimakokkulepe tegelikult põlevkivitööstusele tähendab? »

Esimesel aastal Eesti Energia juhatuse esimehena on Hando Sutteril tulnud seista silmitsi elektri ja õli erakordselt madalate hindadega. Ometi usub ta, et keerulised ajad karastavad ja põlevkiviajastu lõpu kuulutused on põhjendamatud. Samuti arvab Sutter, et Ida-Virumaa kõige suurem ettevõte annab sealsetele inimestele tööd kogu käesoleva sajandi. Jaanuari alguses ajalehes Põhjarannik ilmunud Erik Gamzejevi intervjuud Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteriga saab lugeda siit

• Balti riikide uudised »

Eesti Energia tuuleenergia toodang kasvas 14%

Möödunud aastal tootis Eesti Energia neljas tuulepargis (Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu) kokku rekordilise koguse ehk ca 223 gigavatt-tundi tuuleenergiat, millest piisab 90 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele terveks aastaks. Elektrisüsteemihaldur Elering on teatanud, et mullu andsid Eesti tuuleelektrijaamad kokku võrku 692,5 gigavatt-tundi elektrienergiat.Eesti Energia taastuvenergia juhi Innar Kaasiku sõnul soosisid tuuleenergia toodangut head tuuleolud 2015. aastal. „Hea toodangu juures on soodsa tuule kõrval sama tähtis tuulegeneraatorite korralik hooldamine ja opereerimine, mis on aidanud kõvema tuule suuremaks elektrienergia toodanguks muuta,“ lisas Kaasik. Tema sõnul jätkab Eesti Energia oma tootmisportfelli mitmekesistamist, otsides ka uusi taastuvenergia tootmise võimalusi. Täna on Eesti Energial kokku 44 tuulikut koguvõimsusega 111 megavatti, mis teeb ettevõttest ühe suurema tuuleenergia tootja Balti riikides./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_kokkuvote/Aulepa2.jpgEesti Energia Aulepa tuulepark

Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk tootis rekordkoguse energiat

Eesti Energia Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokis töödeldi 2015. aastaga ümber ligi 245 000 tonni segaolmejäätmeid, mida on üle 20 000 tonni rohkem kui 2014. aastal. Kokku tekib Eestis aastas ligikaudu 300 000 tonni segaolmejäätmeid. Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo ütles, et Iru elektrijaama jäätmeplokk on praeguseks töös olnud üle kahe aasta ning 2014. aastal kasutati maksimumilähedane kogus nii-öelda prügienergiast soojuse ja elektri tootmiseks.„Iru jäätmeplokk suudab aastas kasulikuks energiaks muundada kuni 250 000 tonni prügi ehk ca 80% kõigist Eestis tekkivatest segaolmejäätmetest. Seega võib öelda, et Iru elektrijaama jäätmeploki valmimisega lõppes Eestis segaolmejäätmete massiline ladestamine prügilatesse,“ rääkis Pajo.Kokku toodeti 2015. aastal jäätmeplokis üle 270 gigavatt-tunni soojust Tallinna ja Maardu elanikele ning võrku läks ligikaudu 130 gigavatt-tundi elektrit, millest piisab 50 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks. Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokis toodetud soojuse osakaal moodustab Tallinna linna soojavarudest ca 15%./-/doc/8457332/news/iru_jaatmeenergiaplokk.jpgEesti Energia Iru elektrijaam

Eesti energiatootmist külastanud Leedu energeetikaminister: Leedu plaanib LNG-terminali välja osta

Jaanuari teisel nädalal külastas Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministriga Eesti Energia Auvere elektrijaama ning VKG Ojamaa põlevkivikaevandust. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter andis visiidi käigus ülevaate ettevõtte tegemistest, lisaks räägiti ka energiaalase koostöö võimalustest. Kohtumisel arutasid ministrid Balti elektrituru desünkroniseerimist Vene sagedusalast ja elektrikaubanduse konkurentsitingimuste võrdsustamise võimalusi Euroopa Liidu ja kolmandatest riikidest pärit elektritootjate vahel.Visiidi käigus Äripäevale antud intervjuus tõi Leedu minister gaasituru arengutest rääkides välja, et mängureeglid turul muutuvad ning LNG-terminal, GIPL ja Balticconnector jätavad minevikku aja, mil turupositsiooni sai kasutada kõrge hinna dikteerimiseks. Masiulis rõhutas, et alternatiivsed kanalid peavad olema püsivad, mistõttu kavatseb riik 10 aastaks liisitud LNG-terminali välja osta ning sellest 30-40 aastaks seeläbi püsiva lahendus kujundada./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_kokkuvote/rokas_masiulise_visiit.jpgLeedu energiaministri Rokas Masiulise visiit Eesti energiatootmisobjektidele. Foto: MKM

Leedu gaas moodustab viiendiku Eesti gaasiimpordist

Detsembris teatas Elering, et möödunud aasta novembris importisid gaasimüüjad Leedust maagaasi 9,9 miljoni kuupmeetri ulatuses, mis moodustas 21,9 protsenti kogu Eesti gaasiimpordist. Teiste seas importis Leedust gaasi ka Eesti Energia. Võrreldes 2014. aasta gaasiimpordiga jäi möödunud aasta novembrikuine maht soojade ilmade tõttu 21% madalamaks.

Muudatused Eesti Energia nõukogus

Eesti Energia aktsionäride erakorraline koosolek otsustas 18. detsembril 2015 nõukogust tagasi kutsuda Peep Siitami. Uueks nõukogu liikmeks valis aktsionäride koosolek Rannar Vassiljevi.Eesti Energia nõukogusse kuuluvad esimees Erkki Raasuke ja liikmed Meelis Virkebau, Märt Vooglaid, Danel Tuusis, Ants Pauls, Väino Kaldoja, Veiko Tali ja Rannar Vassiljev.

Leedu kehtestas maagaasi äriklientidele aktsiisimaksu

Detsembri alguses kehtestati Leedus äriklientidele Euroopa Liidu nõuetele vastav maagaasi aktsiisimaks, mis kehtib kütteks kasutatava maagaasi puhul. Maksust jäävad vabaks kodukliendid, heategevusorganisatsioonid ja doteeritavad organisatsioonid. Aga kuna teatud piirkondades kasutatakse maksustatavat gaasi ka elumajade kaugküttes, võib see kohati tõsta ka tavaklientide küttekulusid.Alates käesolevast aastast muutuvad tingimused ka mittetulundusühingutele, asutustele ja organisatsioonidele, mida ei doteerita ning mis peavad hakkama tasuma gaasi eest 1,08 eurot megavatt-tunni kohta. See tähendab gaasi kuupmeetri hinnatõusu Leedus ühe eurosendi võrra, äriklientide aktsiisimaksu suuruseks saab aga 0,54 eurot megavatt-tunni kohta.

• RETAL Lithuania: elektrihindade fikseerimine võimaldab meil äri paremini planeerida »

Sel kuul tutvustame Eesti Energia Leedus tegutseva tütarettevõtte Enefit UAB klienti – kaasaegset ja kasvavat PET-pakendite tootmisele keskenduvat ettevõtet RETAL Lithuania. Seoses tootmistegevuse laiendamise ja uutele turgudele sisenemisega püüab RETAL Lithuania hallata oma energiakulusid kõige tõhusamal viisil. RETAL Lithuania tegevdirektor Giedrius Viederis selgitab, et ettevõte keskendub puhumisvormitud plastpudelite tootmisele. „Karastusjookide, mineraalvee, mahlade, õlle ja õli tootjad kasutavad oma toodete villimiseks turvalist ja käepärast PET-pakendit ehk polüetüleentereftalaadist valmistatud pudeleid ja pakendeid,” räägib Viederis. „Meie eesmärk on toota karboniseeritud ja karboniseerimata jookide, mineraalvee, õlle, õli, majoneesi jne jaoks PET-eelvorme, mille kvaliteet vastab meie klientide vajadustele. Pakume laias värvi-, kuju- ja modifikatsioonivalikus PET-eelvorme, mida toodetakse kõige uuenduslikumate tehnoloogiate abil.”/-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_kokkuvote/kliendiuudis_lt.jpgRETAL Lithuania tegevdirektor mainib, et kaks kolmandikku ettevõtte klientidest on rahvusvaheliselt tuntud õlle-, limonaadi- või õlitootjad. „Meie ettevõte ekspordib 88% toodangust enam kui kahekümnesse riiki. Ligikaudu 27% ekspordist läheb Saksamaale ja Taani, 18% Balti riikidesse, 23% Skandinaaviasse ja 23% Poola,” ütleb Viederis.RETAL Lithuania läbimüük on suurenenud eriti viimastel aastatel. „Meie eesmärk 2016. aastal on hoida müügimaht 2015. aasta mahuga samal tasemel,” selgitab Viederis./-/doc/8457332/news/turuylevaated/2015_kokkuvote/kliendiuudis2_lt.jpgViederis selgitab, et ettevõtte tootmiskuludest 4% moodustavad elektrikulud. „Seega on elektrihinnal sõltumata hinnakõikumistest alati otsene mõju meie äritegevusele,” lisab ta.Elektrikulude haldamiseks on RETAL Lithuania otsustanud oma elektrihinna osaliselt fikseerida. „Meie strateegiaks on osta lepinguperioodi ajal elektrit osaliselt fikseeritud hinnaga. See võimaldab meil ärikulusid paremini planeerida ja ootamatuid kulutusi vältida, ” kinnitab Viederis.Ta lisab, et RETAL Lithuania on Enefit UAB klient olnud juba paar aastat. „Enefit on suurepärane äripartner, kes mõistab, et elu ei seisne ainult ühes tehingus, vaid su tegevust hinnatakse pikema perioodi põhjal. Sellest tulenevalt usun, et mõlemad osapooled – nii meie kui ka Enefit – saavad öelda, et on koostööga rahul,” ütleb RETAL Lithuania tegevdirektor, tunnustades elektriteenuse pakkujat Enefit UABd.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.