Uudised

Eesti Energia 2015. aasta III kvartali konsolideeritud müügitulud olid 171 miljonit eurot, vähenedes 13,3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Sarnaselt madalama müügituluga kahanes ka kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) 9,3% 67,3 miljoni euroni ja puhaskasum 29,1% 31,3 miljoni euroni.

Majandustulemused

Kontserni müügitulu vähenemine 2015. aasta kolmandas kvartalis oli peamiselt tingitud madalast elektrienergia hulgituruhinnast Nord Pool Spot elektribörsil ja vähenenud elektrienergia tootmisest. Elektrienergia kvartaalne müügitulu kahanes 28,1% 81 miljoni euroni. Seevastu kasvas kontserni võrguteenuse müügitulu 1,6% tasemeni 53,8 miljonit eurot ja samuti saavutas Eesti Energia tugeva tulemuse põlekiviõli müügis, mille müügitulu kerkis 94,3% 26,7 miljoni euroni tänu müügikoguse 138% kasvule. Muude toodete ja teenuste müügitulu oli 2015. majandusaasta kolmandas kvartalis 9 miljonit eurot, vähenedes 47,1% võrreldes eelmise aastaga.

Vähenenud müügitulude tõttu kahanes ka kontserni 2015. aasta kolmanda kvartali EBITDA. Elektrienergia tootest teenitud EBITDA kahanes võrreldes eelmise aastaga 7,9% tasemeni 27,2 miljonit eurot, kuna langenud toodangu ja müügikogust ei suutnud kompenseerida ka marginaali paranemine ja kulude kokkuhoid. Võrguteenuse EBITDA kasvas aastaga 5,3% 28,8 miljoni euroni ja kulumieelne ärikasum põlevkiviõli müügist kasvas 50% 13,2 miljoni euroni. 2015. Aasta kolmandas kvartalis teenis kontsern muudest toodetest ja teenustest 1,9 miljonit eurot negatiivset EBITDAd, mis langes kvartalis võrreldes eelmise aastaga 122,7% tänu olulisele vähenemisele põlevkivi müügis. Teine peamine madalama kulumieelse ärikasumi põhjus seisnes eelmise aasta kolmandas kvartalis toimunud tütarettevõtte müügis, mis mõjutab tulemuste võrdlust.

Peamised tegevusnäitajad

Lõppenud kvartalis müüs Eesti Energia 1,6 TWh elektrienergiat (-31,1% võrreldes eelmise aastaga), millest müük klientidele Baltikumi jaeturul moodustas 1,3 TWh (-3,3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga) ning müük hulgiturul 0,3 TWh (-70,9%). Kontserni 2015. aasta 3. kvartali keskmine turuosa oli Eesti elektriturul 59 protsenti, mis on võrreldes aastataguse ajaga 0,3 protsendipunkti rohkem. Kontserni turuosa oli Lätis 15% ja Leedus 6% tasemel, kokkuvõttes jõudis Eesti Energia turuosa 2015. aasta kolmandas kvartalis Baltikumi elektriturul hinnanguliselt 25%-ini. Kontsern tootis 2015. aasta kolmandas kvartalis 1,8 TWh elektrienergiat, mis on 26% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Kontserni võrguteenuste müügimaht ulatus 2015. aasta kolmandas kvartalis 1,4 TWh-ni (+1,3% võrreldes eelmise aastaga), samas kui võrgukaod vähenesid kvartalis 0,9 protsendipunkti 4,1 protsendini. Põlevkiviõli toodang kasvas lõppenud kvartalis 53,6% tasemeni 81,2 tuhat tonni. Põlevkiviõli müük ulatus III kvartalis 77 tuhande tonnini.

Investeeringud

1. aasta kolmandas kvartalis investeeris Eesti Energia kokku 48 miljonit eurot, mis on 32,3% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Suurimad investeeringud tehti Elektrilevi võrgukvaliteedi parandamisse ja kaugloetavate elektriarvestite paigaldamisesse (kokku 23 miljonit eurot). Investeering uue 300 MW Auvere elektrijaama ehitamiseks oli 2015. aasta III kvartalis 3 miljonit eurot, elektrijaam valmib eeldatavalt 2015. aasta lõpus.. Baasinvesteeringud (peamiselt kaevandustes ja õlitehases) ulatusid 2015. aasta kolmandas kvartalis 8 miljoni euroni.

Rahastamine, krediidireitingud ja dividendid

Eesti Energial oli 30. september 2015 seisuga võimalik kasutada 440 miljoni euro ulatuses vabu vahendeid, millest 190 miljonit eurot moodustasid likviidsed varad ning täiendavalt oli kontsernil väljavõtmata laene mahus 250 miljonit eurot. Septembris 2015 refinantseeris kontsern osa oma eurovõlakirjadest (tähtaegadega vastavalt 2018. ja 2020. aastal), rahastades tehingut uue suuremahulise võlakirjaemissiooniga tähtajaga aastal 2023. Täiendavalt võttis kontsern oktoobris kasutusele 30 miljonit eurot uuest Euroopa investeerimispanga laenuliinist, ülejäänud osa väljavõtmisperiood on pikendamisel ühe aasta võrra. Kontserni netovõlg oli kvartali lõpu seisuga tasemel 736 miljonit eurot. Netovõlg/EBITDA suhtarv oli tasemel 2,4 ja finantsvõimendus vastavalt 32%.

Kontserni krediidireitingud on stabiilse väljavaatega BBB Standard & Poor’silt ja stabiilse väljavaatega Baa2 Moody’selt. Lõppenud kvartalis kinnitas Moody´s kontserni krediidireitingud muutumatul tasemel.

Väljavaade

Arvestades lõppenud 9 kuu tulemusi on kontsern ümber vaadanud EBITDA prognoosi ning eeldab 2015. aastal võrreldes eelmise aastaga kulumieelse ärikasumi väikest langust (muutus vähem kui 5%, varasem ootus oli langus). Samuti uuendas kontsern investeeringute väljavaadet, oodates nüüd väikest kasvu (varasem ootus oli kasv). Kontsern ei ole muutnud oma müügitulude prognoosi, jätkuvalt ennustades 2015. aastal vähenevaid müügitulusid võrreldes 2014.aastaga.

Kontsern on 2015. aasta viimasesse kvartalisse ette müünud 1,8 TWh elektrienergiat (keskmise hinnaga 40,9 €/MWh) ja maandanud ka 48 tuhande tonni põlevkiviõli hinnariski (keskmise hinnaga 426 €/tonn). 2016. aastaks on Eesti Energia elektrienergia hinnariski maandanud mahus 3,4 TWh (keskmise hinnaga 38,4 €/MWh) ja põlevkiviõli mahus 131 tuhat tonni (keskmise hinnaga 357 €/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikulu hinnariski maandab Eesti Energia peamiselt tulevikutehingute ja seoses Auvere elektrijaama ehitusega tasuta jaotatud CO2 kvoodiga. Kokku on kontserni positsioon 2015. aastaks 8,8 miljonit tonni (keskmise hinnaga 3,8 €/tonn) ja 2016. aastaks 13 miljonit tonni (keskmise hinnaga 5,2 €/tonn).

Rohkem informatsiooni Eesti Energia tulemuste kohta leiate Eesti Energia kodulehelt