Uudised

Täna, 13. märtsil toimub Sillamäel Eesti Energia eestvedamisel 13. põlevkivipäev. Konverentsil tutvustatakse Eesti Energia plaane põlevkivitööstuse arendamisel, Ida-Virumaa omavalitsuste ootusi põlevkivitööstusele, käsitletakse keskkonnateemasid, räägitakse Eesti Energia kui tööandja tulevikust ning tutvustatakse ettevõtte tegevusi sotsiaalse vastutuse alal.

Sündmusest võtavad osa 250 inimest, kelle seas on nii Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste, Riigikogu, ministeeriumide, riigiasutuste, Eesti Energia, teiste põlevkiviettevõtete kui ka teadusasutuste esindajad.

Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul on põlevkivitööstus Eestis täies elujõus ja areneb iga aastaga. “Meie visioon põlevkivitööstuse arendamiseks on alates sellest kui aasta eest põlevkivipäevale kogunesime selginenud ja siht meie silme ees on selge. Põlevkivi otse elektritootmiseks suunamine nii suuremahuliselt nagu seda täna teeme, ei ole pikas plaanis jätkusuutlik. Peame heitmekoguseid veelgi enam langetama ja põlevkivi kasutamise efektiivsust kasvatama. Eesti Energia plaan on kasutada põlevkivi eelkõige õlitootmiseks ja toota elektrit selle protsessi kõrvalsaadustest nagu poolkoks ja põlevkivigaas,” rääkis Liive.

Liive sõnul on tööstusharu edukus oluline nii Ida-Virumaale kui ka kogu Eesti riigi majandusele. „Ida-Virumaal asuvad Eesti Energia ettevõtted, kus töötab kokku ligi 5000 idavirumaalast. Kui tööstus laieneb, kasvab ka meie tööjõuvajadus. On väga oluline, et meie inseneridel, keemikutel, energeetikutel ja kaevuritel oleks järelkasvu. Me ei saa investeerida seadmetesse kui me ei panusta ühtaegu ka inimestesse,“ rääkis Liive. Eesti Energia tulevikuväljakutsetest tööandjana räägib põlevkivipäeval lähemalt ettevõtte personalidirektor Gristel Tali.

Põlevkivisektoriga seotud töökohad moodustavad kogu Ida-Virumaa tööhõivest ligi neljandiku. Pooled neist töökohtadest on põlevkivitööstusega otseselt seotud. Põlevkiviettevõtted annavad Ida-Virumaal otseselt tööd ligikaudu 7000 inimesele. Teine pool töökohtadest lisandub Praxise poolt läbi viidud sotsiaalmajanduslike mõjude uuringu kohaselt põlevkiviga seotud kaupade, teenuste, transpordi, seadmete hoolduse jmt tegelevate ettevõtete kaudu.