Uudised

Eesti Energia 2013. aasta auditeeritud konsolideeritud müügitulud olid 966 miljonit eurot (+18%), kulumieelne ärikasum (EBITDA) 310 miljonit eurot (+12%) ja puhaskasum 160 miljonit eurot (+107%).

Majandustulemused

Kontserni müügitulu suurenes 2013. majandusaastal kõikide peamiste toodete lõikes. Elektrienergia müügitulud kasvasid peamiselt tänu suuremale müügikogusele ja kõrgemale müügihinnale (+13% ja +18% võrreldes 2012. majandusaastaga). Põlevkiviõli müügikoguse 10% kasvu taga oli rekordiline toodangukogus. Hinnariski maandamiseks tehtud tulevikutehingud tõstsid kontserni põlevkiviõli müügihinda 6% võrra. Võrdluseks langes hinnareferentsiks olev 1% väävlisisaldusega kütteõli hind maailmaturul võrreldes 2012. aastaga 11% võrra. Võrguteenuse müügitulud kasvasid aastaga 7% peamiselt kõrgema võrgutasu tõttu.

Eesti Energia EBITDA suurenes peamiselt tänu elektrienergia müügi suuremale kasumlikkusele, mis kasvas aastaga 32 miljoni euro võrra. Kõrgem elektritoodang ja müügikogus olid peamised kasumlikkuse kasvu põhjused, kuna kõrgemad CO2 kulud, Eesti-Läti piiriületuse tasud ning kasvanud püsikulud elimineerisid elektrienergia müügihinna kasvu mõju. Kontserni puhaskasum kasvas oluliselt tänu 2012. aastal kantud tootmisvarade allahindluskuludele mahus 63,3 miljonit eurot.

Peamised tegevusnäitajad

Kontsern müüs 2013. aastal 11,4 TWh elektrienergiat. Sellest moodustas 7,1 TWh müük jaeturul (-12%) ning 4,3 TWh müük hulgiturul ning edasimüüjatele (+118%). Kontserni keskmine turuosa Eesti elektrimüügi jaeturul kujunes peale turu avanemist 2013. aastal 71%-liseks, samas kui turuosa Läti ja Leedu elektrimüügi jaeturgudel oli vastavalt 17% ja 9%. Eesti Energia tootis 2013. aastal 10,6 TWh elektrienergiat, mis on 13% rohkem kui aasta eest.

Kontserni võrguteenuse müügimaht ulatus 2013. aastal 6,3 TWh-ni, mis on 1,3% vähem kui 2012. aastal. Müügimahtu mõjutasid peamiselt kõrgemast elektrihinnast tingitud kliendikäitumine ning kõrgem keskmine temperatuur võrreldes eelmise aastaga.

Eesti Energia müüs 2013. aastal 208 tuhat tonni põlevkiviõli, mille toodang suurenes võrreldes eelmise aastaga 2% võrra 214 tuhande tonnini.

Investeeringud

1. aastal investeeris Eesti Energia kokku 419 miljonit eurot, mis on 18% vähem kui eelmisel aastal. Suurimad investeeringud tehti uue 300 MW Auvere elektrijaama ehitamiseks (170 miljonit eurot), Elektrilevi elektrivõrgu uuendamisse ja töökindlusesse (108 miljonit eurot) ja Iru jäätmeenergiaploki rajamiseks (32 miljonit eurot).

Kontsern viis 2013. aastal edukalt lõpule mitmed investeerimisprojektid. Otsustatud investeerimiskava lõpp on lähedal.

Rahastamine, krediidireitingud ja dividendid

Eesti Energial oli 2013. aasta lõpu seisuga võimalik kasutada 84 miljonit euro ulatuses likviidseid varasid ning täiendavalt oli kontsernil väljavõtmata laene mahus 250 miljonit eurot. Eesti Energia viis lõppenud aastal läbi likviidsusliinide uuendamise ja pikendamise. Kolme regionaalse pangaga sõlmitud uued lepingud kehtivad kuni septembrini 2018. Lisaks sõlmis kontsern ka uue investeerimislaenu lepingu Euroopa Investeerimispangaga mahus 100 mln eurot, millest rahastatakse tulevatel aastatel Elektrilevi võrguinvesteeringuid.

Kontserni netovõlg oli aasta lõpu seisuga tasemel 744 miljonit eurot. Netovõlg/EBITDA suhtarv jõudis tasemele 2,4 ja finantsvõimendus vastavalt 32,5%-ni. Eesti Energia maksis majandusaasta jooksul ainuaktsionärile Eesti riigile kokku 55,2 miljonit eurot dividende.

Jaanuaris 2014 viis Eesti Energia läbi uue võlakirjatehingu mahus 100 miljonit eurot, et rahastada kontserni investeerimiskava viimast faasi aastatel 2014 ja 2015. Kontserni krediidireitingud on stabiilse väljavaatega BBB+ Standard & Poors’ilt ja stabiilse väljavaatega Baa2 Moody’selt.

Väljavaade

Eesti Energia prognoosib 2014. majandusaastaks müügitulude ja EBITDA jäämist võrreldes möödunud aastaga samale tasemele. Kontsern on 2014. aastasse ette müünud 10,5 TWh elektrienergiat (keskmise hinnaga 43,7 €/MWh) ja maandanud ka 171 tuhande tonni põlevkiviõli hinnariski (keskmise hinnaga 472 €/tonn). 2015. aastaks on Eesti Energia elektrienergia toodangu hinnariski maandanud mahus 5,4 TWh (keskmise hinnaga 40,1 €/MWh) ja põlevkiviõli toodangu puhul mahus 180 tuhat tonni (keskmise hinnaga 428 €/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikulu hinnariski maandab Eesti Energia peamiselt tulevikutehingutega. Koos tasuta jaotatud CO2 kvoodiga on kontserni positsioon 2014. aastaks 27,6 miljonit tonni (keskmise hinnaga 4,8 €/tonn) ja 2015. aastaks 8,7 miljonit tonni (keskmise hinnaga 2,3 €/tonn).

Eesti Energia investeeringud ulatuvad eeldatavalt 319 miljoni euroni. Sellest enamiku moodustavad 300MW Auvere elektrijaam ja Elektrilevi investeeringud, millele lisanduvad baasinvesteeringud. Eesti riigieelarve näeb Eesti Energia poolt aastaks 2014 ette dividendimakset mahus 113,6 miljonit eurot.

Rohkem informatsiooni Eesti Energia 2013. majandusaasta auditeeritud tulemuste kohta leiate Eesti Energia kodulehelt